Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2020, Võru Kriminaalasja number 1-19-6335 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru e

§ 74lg 4 alusel Silver Hinglale Tartu Maakohtu 19.

septembri

1. a otsusega määratud katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni
2. juunini
3. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati Silver Hingla süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 1 kuu.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.

–

1. mai 2019 ja
2. –
3. juuli 2019, s.o 5 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja mõisteti S. Hingla koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 25 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui S.

Hingla ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust ja talle tema nõusolekul

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast hiljemalt 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase 1 hindamise teenusele Lõuna-Eesti Haiglas. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

1. septembrist
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
4. septembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale S. Hingla suhtes erakorralise ettekande, sest S. Hingla ei allunud
5. septembril 2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile.
6. S. Hingla suhtes algas kriminaalhooldus
7. oktoobril
8. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda S. Hinglaga
9. oktoobril 2019 ja sellel kohtumisel selgitas ta S. Hinglale kriminaalhoolduse olemust, kohtuotsust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ja kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Riskihindamise tulemuse põhjal on S. Hingla kuritegeliku käitumise soodustegurid puudulik probleemide lahendamise oskus, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine ja kuritegelikud hoiakud. Katseajal on S. Hinglaga vesteldud ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest ja impulsiivse käitumise tagajärgedest, teda on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ja põhjalikult on analüüsitud kuritegeliku käitumise põhjusi. Katseajal on S. Hingla täitnud registreerimiskohustust 13 korral. S. Hingla töötab xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx. novembril 2019 tuvastas kriminaalhooldusametnik S. Hinglal alkoholi tarvitamise. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik S. Hinglale esimese kirjaliku hoiatuse.
10. jaanuari 2020 seisuga polnud S. Hingla täitnud talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast hiljemalt 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele Lõuna-Eesti Haiglas. Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a otsus jõustus
3. oktoobril
4. Seega pidi S. Hingla hiljemalt
5. jaanuaril 2020 registreerima ennast riiklikku alkoholitarvitamise raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“, et käia esmase hindamise teenusel. S. Hingla jättis programmi pöördumata, sest ta leidis, et ta ei vaja meditsiinilist abi ja saab alkoholiprobleemiga ise hakkama. Kohtu määratud tähtajaks programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pöördumata jätmise eest tegi kriminaalhooldusametnik S. Hinglale teise kirjaliku hoiatuse.
7. veebruaril 2020 soovisid kriminaalhooldusametnikud kontrollida, kas S. Hingla hoidub alkoholi tarvitamisest. S. Hingla polnud telefonitsi kättesaadav.
8. veebruaril 2020 täitis S. Hingla registreerimiskohustust ja
9. veebruaril 2020 antud kirjalikus seletuses tunnistas S. Hingla, et ta viibis
10. veebruaril 2020 Valga maakonnas oma sõbra juures ja unustas oma telefoni koju. Ta oli sellel päeval kaine. Kriminaalhooldusametnik selgitas S. Hinglale, et kuna kohus on keelanud temal alkoholi tarvitamise ja ametnikud käivad hooldusaluseid kontrollimas, tuleb tal olla telefonitsi kättesaadav. See tähendab, et ta peab vastama kõnedele, helistama tagasi ja avaldama oma täpse asukoha.
11. augustil 2020 osales S. Hingla programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Ta otsustas, et ei jätka programmist osalemist, kuna ta ei vaja ravi. Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud soovisid
12. septembril 2020 kella 17.25 paiku kontrollida, kas S. Hingla hoidub alkoholi tarvitamisest. Kriminaalhooldusametnik helistas talle, et uurida, kus ta viibib. S. Hingla väitel sõitis ta õega Tartu poole ja ta lubas ametnikule tagasi helistada. Pärast kõne katkestamist helistas kriminaalhooldusametnik talle tagasi, et uurida, kus ta viibib. Ta ei osanud ametnikule öelda, kus ta on, ja tema jutt oli segane. Kriminaalhooldusametnik palus telefoni õele anda, kuid S. Hingla ei teinud seda ning katkestas kõne. Ametnikud proovisid S. Hinglale uuesti tagasi helistada, kuid ta ei vastanud kõnedele. Kuna õde oli roolis, oleks ta saanud õe käest küsida, kus nad parasjagu sõidavad.
13. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pikendada S. Hinglale Tartu Maakohtu
14. septembri
15. a otsusega määratud katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni
16. juunini 2021, sest S. Hingla motivatsioon seaduskuulekaks eluviisiks on kõikuv ja ta vajab täiendavat toetust ja järelevalvet. 2 Kohtu seisukoht
17. Erakorralises ettekandes heidetakse S. Hinglale ette seda, et ta katkestas
18. septembril 2020 kriminaalhooldusametniku kõne, ei helistanud tagasi ning ei andnud uuesti helistanud kriminaalhooldusametnikule andmeid oma asukoha suhtes. Erakorralisele ettekandele on lisatud S. Hingla
19. septembri
20. a kirjalik seletus, mille kohaselt sõitis ta õega Tartus ja ta unustas tagasi helistada. Uuesti helistanud ametnikule oma asukoha teatamata jätmist S. Hingla ei põhjendanud. Kuivõrd ta viibis õe juhitud autos, oleks saanud asukohta õe käest küsida. Kriminaalhooldusametniku sellekohasele väitele seletuses vastuväite puudumise pinnalt loeb kohus rikkumise tõendatuks.
21. Kuna S. Hinglale määrati Tartu Maakohtu
22. septembri
23. a otsusega katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.

1. Kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas ka kohustust luua võimalus kontrollimiseks. Seega on süüdimõistetu kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal mobiiltelefoni juures, tagasi helistama ning nõudel avaldama oma asukoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida.
2. S. Hingla vastas kriminaalhooldusametniku kõnele, kuid ta ei öelnud oma asukohta. Ta lubas helistada, kuid ei teinud seda. Uuesti helistanud kriminaalhooldusametnikule ta oma asukohta ei avaldanud. Seega ei allunud S. Hingla
3. septembril 2020 kriminaalhooldaja kontrollile ning rikkus sellega talle katseajaks

§ 75

lg 1 p 3 alusel pandud kohustust esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise kohta. 10.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 11. Varasemalt on S. Hingla rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust registreerida end kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele Lõuna-Eesti Haiglas. Samas on ta täitnud korrektselt registreerimiskohustust. Ta pole aasta kestnud katseaja jooksul jätnud mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. Alkoholi tarvitamise keeldu on ta rikkunud ühel korral ning sellest on möödunud ligi üksteist kuud. S. Hinglal on kindel töökoht – ta töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx hinnangul näitavad need asjaolud, et isik on talle pandud kohustuste täitmiseks ja katseaja läbimiseks üldjoontes motiveeritud. Kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumine oli pigem juhuslikku laadi rikkumine. Kohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga, et sellisele rikkumisele on kohane reageerida katseaja pikendamisega. 3 12.

§ 74lg 4 alusel pikendab kohus S.

Hinglale Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o
3. juunini
4. /allkirjastatud digitaalselt/ 4