Obsah (4)

§ 199§ 69§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-19-6585 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6585 Kohtukoosseis Kohtunik Marek Vahing Kohtuis

§ 199lg 2 p 8 ja 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.02.2018. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu 10 päeva vangistuse ehk 310 tunni üldkasuliku töö võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti Aleksandr Jegorovile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 8 kuud 7 päeva vangistust.

1. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.10.
2. a ja lõppeb 28.06.
3. a.
4. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Aleksandr Jegorovi suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist.
5. Prokurör kohtule edastatud seisukohas ei toeta Aleksandr Jegorovi vabastamist.
6. Süüdimõistetu Aleksandr Jegorov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
7. Kaitsja taotles kohtult Aleksandr Jegorovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Jegorov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Jegorovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8. Sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul täidetud

§-s 76 lg 4 kõik sätestatud materiaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

1. Kuriteo toimepanemise asjaolud on kriminaalasja materjalide ja Aleksandr Jegorovi enda selgituste pinnalt selged ja neid võib kokku võtta ühe mõttega – Aleksandr Jegorov varastas selleks, et osta narkootikume ja siis neid tarvitada. Seega on kahtlusteta selge, et Aleksandr 2 Jegorovi puhul on peamiseks ohuteguriks uute kuritegude toimepanemisel narkootikumide sõltuvus. Järgnevalt peabki jõudma järeldusele, kas need riskid on tänaseks maandatud või ei.
2. Positiivseks tuleb pidada seda, et Aleksandr Jegorov tunnistab sõltuvuse olemasolu, aga ka seda, et ta on avaldanud soovi narkootikumidest täielikult vabaneda. Lisaks sellele on Aleksandr Jegorov vangistuse jooksul läbinud loengutsükli Keemiline sõltuvus ja nüüdseks loobunud ka metadooniravist. Samas tuleb arvestadada, et Aleksandr Jegorov on üle poole oma elust tarvitanud narkootikume ja seetõttu puudub tal põhimõteliselt igasugune kogemus kainena elada. Materjalidest nähtuvalt alustas Aleksandr Jegorov narkootikumide tarvitamisega juba 11-aastaselt. See omakorda tähendab seda, et ta on pikaajaline tarvitaja, kes kahjuks ei ole varasemalt oma sõltuvusega tegelenud ja hetkeline motivatsioon enne tähtaega vanglast vabanemise lootuses ei pruugi olla siiras ja kestev. Isegi kui praegu vanglas olles paistab narkootikumidest loobumine kerge, siis kindlasti nii see ei ole. Vabaduses on tagasilangused kerged tulema. Kokkuvõttes tuleb nentida, et riskid ei ole piisavalt maandatud.
3. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et vabanemise korral soovib Aleksandr Jegorov minna Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, sest tema ravile pääsemine ei ole kindel. Materjalidest nähtuvalt on olemas küll keskuse juhataja kinnituskiri, et Aleksandr Jegorov on registreeritud nende juurde teenuste järjekorda, kuid soovitud teenust osutatakse vastavalt vabade kohtade olemasolule.
4. Aleksandr Jegorovi vabastamist ei toeta ka tema senine elukäik. Ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Praegu kannab Aleksandr Jegorov liitkaristust varguste toimepanemiste ja narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Oluline on seegi, et Aleksandr Jegorovile on korduvalt antud erinevaid võimalusi, sh karistuse kandmist vabaduses. Neid võimalusi on talle antud nii varasemate varguste toimepanemise eest (Viru Maakohtu 27.07.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4816 ja Viru Maakohtu 16.01.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9554) aga ka narkootikumide väikses koguses käitlemise eest (Viru Maakohtu 28.02.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1432), kus Aleksandr Jegorovile mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga. Hoolimata antud võimalustest on Aleksandr Jegorov jätkanud kuritegude toimepanemisega, mistõttu ta praegu reaalset vangistust kannabki. Arvestades Aleksandr Jegorovi varasemat suhtumist mõistetud karistustesse ja tema käitumist, kus ta pidevalt on talle antud võimalusi ignoreerinud, puudub kohtul alus veendumuseks, et ennetähtaegsel vabanemisel käituks ta teistmoodi. Ehk et võttes arvesse Aleksandr Jegorovi varasemat elukäiku, ei ole kohus sugugi veendunud, et Aleksandr Jegorov oleks võimeline oma senini väljakujunenud käitumismustrit muutma ja oleks suuteline edukalt läbima kriminaalhooldust, sh järgima kõiki sellega kaasnevaid kohustusi ja nõudeid.
8. Ka ei ole Aleksandr Jegorovil kindlat töökohta, mis on samuti üheks ohu allikaks uute kuritegude toimepanemisel. K-raha andmetel on Aleksandr Jegorovil 17.07.
9. a seisuga tasumata võlanõudeid ligikaudu 5572,48 eurot ja vabanemisfondis üksnes 81,87 eurot. Aleksandr Jegorov on selgitanud, et tal on plaanis minna Töötukassasse ja et ka tema ema on lubanud teda toetada nii moraalselt kui ka materiaalselt. Samas tuleb arvestada Aleksandr Jegorovi enda öeldut, et tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline igasugust tööd tegema aga ka seda, et tema ema sissetulekuks on üksnes pension, seetõttu on suur tõenäosus, et vabanemise korral on Aleksandr Jegorovi majanduslik olukord suhteliselt kesine ja raskendab ka oma ema majandusliku olukorda. Kuna Aleksandr Jegorov on toime pannud kuritegusid eelkõige majanduslikust huvist lähtuvalt selleks et osta narkootikume, siis ei ole uute kuritegude oht kahjuks välistatud.
10. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Aleksandr Jegorovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 3
11. Aleksandr Jegorovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa advokaat Marit Seesmaa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 265,08 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 248,28 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 248,28 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksandr Jegorovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4