Obsah (6)

§ 184§ 65§ 68§ 64§ 83§ 191

1-20-6670 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoobril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-6670 (20230100773) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Lauri Jõgi Süüdistatav Silver Kodumäe – isikukood 39010040216, elukoht xxx viibib vahi all Tartu Vanglas, emakeel xxx keel, xxxkodanik, xxx, xxx, tõkend vahistamine, kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Silver Kodumäe

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.03.2019.a otsusega nr 1-19-1584 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust, võrra ning karistada Silver Kodumäed viie aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 ja

64 lg 2 alusel rahalisest karistusest 120 päevamäära ehk 5520 eurot ärakandmata osa viia täide iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamine 05.06.2020.a kuni 06.06.2020.a, s.o 2 päeva ja alates 05.08.

1. Karistusaja alguseks lugeda 05.08.2020, millest alates kuulub kandmisele 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Silver Kodumäe suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 Välja mõista Silver Kodumäelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 1224 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 211,20 eurot riigituludesse. Kohustada Silver Kodumäed tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 241.26 eurot. Menetluskulud kogusummas 2895.20 eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Silver Kodumäe, kriminaalasi 120-6670, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsetasu summas 540.60 eurot riigi kanda Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - plastikpudel (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Silver Kodumäed süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on karistatud Tartu Maakohtu 22.05.2017.a otsusega nr 1-17-4393

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses. Nimelt tema, omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL). Eelnevalt ebaseaduslikult, narkootilise joobe tekitamise eesmärgil omandatud narkootilist ainet GBL-i hoidis Silver Kodumäe enda juures kuni 05.06.2020.a kella 21:51-ni, mil temale xxx juures teostatud isiku läbivaatuse käigus leiti ja võeti temal seljas olnud musta värvi jope vasakust välimisest taskust ära valget värvi plastikpudel, milles oli 38,92 grammi gammabutürolaktooni (GBL). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine 2 (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. gammabutürolaktoon (GBL) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete V nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M.T. vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine gammabutürolaktooni (GBL) puhul 8 grammist tavatarvitajatele ja 16 grammist tugeva sõltuvusega isikutele. Seega pani Silver Kodumäe toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadusitku 12 peatüki I jaos kirjeldatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Silver Kodumäe, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 9.10.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Silver Kodumäe süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 25.03.2019.a otsusega nr 1-19-1584 mõistetud karistuse ärakandmata osaga s.o 2 aastat ja 8 kuud vangistust ja rahalise karistusega 120 päevamäära ehk 5520 eurot ning karistada Silver Kodumäed 5 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 2 alusel jätta rahaline karistus iseseisvalt täitmisele.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest maha VTMS § 44 lg 1 alusel kinnipidamine vahemikus 05.06.2020.a kuni 06.06.2020.a s.o 2 päeva ja karistada Silver Kodumäed 5 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmist alates Silver Kodumäe kahtlustatavana kinnipidamisest alates 05.08.2020.a. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - plastikpudel, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud 3 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulud summas 1224 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 211,20 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsetasu summas 540.60 eurot riigi kanda Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja 4 jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5