Obsah (4)

§ 448§ 447§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TÄIENDAV OTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-100046 Tsiviilasi Flag

) § 448 lg 1 p 1 alusel võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotluse alusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Hageja on esitanud

1. aprilli 2020 hagiavalduse täpsustuses nõude välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud 200 eurot. Harju Maakohus tegi
2. augustil 2020 otsuse, mille p-s 9 rahuldas 2 hageja nõude välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud 100 eurot. Kuivõrd otsuse põhjendustes on kohus rahuldanud hageja nõude, kuid otsuse resolutsioonis vastav otsustus puudub, on hageja nõue jäänud pooltele siduvalt lahendamata. Seetõttu teeb kohus

§ 448

lg 1 p 1 alusel täiendava otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 100 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 1131 lg

1. Kohus järgib
2. augusti 2020 otsuse p-s 9 toodud nõude rahuldamise õiguslikke põhjendusi ja ei korda neid.
3. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole võimalik teha täiendavat otsust, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud kokku 200 eurot.
4. augusti 2020 otsuses on kohus leidnud, et hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist ainult summas 100 eurot. Otsustus välja mõista kostjalt märgitud summa hageja kasuks sisaldub
5. augusti 2020 otsuse ps
6. Kui kohus on eksinud hageja võla sissenõudmiskulude suuruse osas, ei saa kohtu eksimust parandada täiendava otsuse tegemisega. Kohus ei saa mõista kostjalt täiendava otsusega hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas, mis ületab kohtu poolt vaidlustatud otsuses tuvastatud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud nõude suurust. Kohtu eksimust hageja võla sissenõudmiskulude osalise väljamõistmata jätmise osas on võimalik parandada apellatsioonkaebuse korras. Seetõttu on kohus rahuldanud hageja taotluse täiendava otsuse tegemiseks osaliselt ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 100 eurot. Hageja taotlus teha täiendav otsus 100 eurot ületav osas tuleb jätta rahuldamata.
7. Kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata hageja alternatiivne taotlus parandada
8. augusti 2020 otsuses esinevad vead. 9.

§ 447

lg 2 esimene lause sätestab, et kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohus leiab, et kohtuotsuse resolutsiooniga hageja nõude, st välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud 200 eurot, lahendamata jätmine ei ole hinnatav ilmse ebatäpsusena, mida kohus saaks parandada

§ 447lg 2 esimese lause alusel.

Kohtupraktikas märgitakse, et kuigi

§ 447

lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (Riigikohtu lahend nr 2-15-19042, p 10). Kui kohus rahuldaks hageja taotluse otsuses esineva ilmse ebatäpsuse parandamiseks ja mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 200 eurot, muudaks see otsuse kui terviku sisu.

§ 447lg 2 esimene lause ei anna kohtule sellist õigust.

Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse otsuses esinevate vigade parandamiseks. 10. Tulenevalt

§ 448lg-st 5 on täiendav otsus täiendatava otsuse osa.

Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et hageja

1. septembri 2020 taotluse esitamise on tinginud kohtu eksimus. Sellisel juhul oleks hageja taotluse esitamisega kaasnenud menetluskulude jätmine ühe või teise poole kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus hageja
2. septembri 2020 taotluse esitamisega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4