← Eesti

2-20-1392/20

Obsah (8)§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1392 Tsiviilasi V T hagi A T va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.01.2020 esitatud ning 31.01.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt maksis A T (kostja) elatist V Tle (hageja) alates 09.02.2018 igakuiselt 250 eurot kuus maksekäsu kiirmenetluses elatise väljamõistmise kohtumääruse alusel nr 2-17-

  1. Alates jaanuarist 2019 maksis kostja kokkuleppel 270 eurot. Alates 2020 ei vasta kostja poolt tasutu enam elatise miinimumsuurusele. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 584 eurot, s.h eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 219 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 100 eurot (huviringid, joonistusvahendid, raamatud, mänguasjad, juuksur, meelelahutus). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kostjat tasuma hagejale igakuiselt elatist 292 eurot alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja arvab, et ainult üks väide, et töötasu alammäär on 584 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 292 eurot ei ole piisav. Kostjale jääb arusamatuks, mis on hagejatel muutunud aasta aja jooksul, kui kostja igakuiselt kannab 270 eurot hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole, samuti saab hageja seaduslik esindaja iga kuu toetust lastele suuruses 60 eurot ja hageja seaduslik esindaja töötab. Kostja vabatahtlikult maksab elatist 270 eurot. Lisaks sellele veedab lapsega aega ning kannab lapse arveldusarvele samuti taskuraha, kas 10 või 15 eurot. Analüüsides esitatud kulutusi lapsele on need kostja arvates ülepaisutatud. Hageja arvates on 584 eurot pluss 60 eurot, mille saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt riigilt, 1 lapse elatisrahana liiga suur, 644 eurot (kui võrdset ema panust arvestada) lapsele ei kulu. Laps on tema teada õnneks terve, temal pole kalleid erivajadusi. Kohtu põhjendused
  2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki 2 pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
  2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on N T ja kostja (tlk 3, 5). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-17-123891 on 09.02.2018 koostatud maksekäsk, millega on kohustanud kostjat tasuma elatist igakuiselt summas 250 eurot (tlk 10). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada miinimummäärani. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitab täiendavalt, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p‑d 12 ja 13). Samuti märgib kohus, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

  1. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-17-123891 09.02.2018 kohtulahendi tegemisel. 3 Maksekäsu määrusest nähtuvalt esitas hageja seaduslik esindaja 25.10.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu elatise summas 250 euro saamiseks. 31.10.2017 tegi kohus kostjale makseettepaneku, millele kostja vastuväidet ei esitatud. Kuna vastuväidet kostja ei esitanud, siis saab eeldada, et kostjal puudusid vastuväited elatise tasumise ja selle suuruse osas ning samuti oli kostja võimeline elatist märgitud summas 2017 aastal tasuma.
  2. Hageja on palunud elatist suurendada põhjusel, et elatise miinimumelatisemäär on tõusnud ning ka lapse igakuised kulutused on tõusnud. Kohus on seisukohal, et kuigi lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, siis tuleb hinnata ka seda, kas hageja igakuised kulud on suurenenud oluliselt. 02.03.2020 kirjas selgitas kohus hagejale, et kuna elatise suurust saab muuta juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused on muutunud võrreldes kohtulahendi tegemise ajal esinenud asjaoludega oluliselt, siis tuleb hagejal esitada kohtule ka selgitused ja andmed, millised olid hageja vajadused eelmise lahendi tegemise ajal (tlk 52-53). Nimetatut selgitas kohus ka täiendavalt 12.06.2020 toimunud eelistungil

(152154). 08.07.2020 dokumendis on hageja välja toonud ligikaudse igakuiste vajaduste loetelu 2018 aastal kokku 504 euro ulatuses, s.h eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 175 eurot, kulutused transpordile 4 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot, muud vältimatud püsikulutused 100 eurot (taskuraha, huviring, puhkus, pühad, joonistusvahendid, juuksur, mängutuba, kino, hobi, meelelahutus, zoo, tsirkus, sünnipäevapeod, raamatud, muuseum, mänguasjad, ujula, spa, playstation mängud, hamstri ülalpidamine, telefonikaaned, kõrvaklapid, telefoni laadija, pildistamine ja muud). 2020 aasta kulud on hageja välja toonud igakuiselt 588 euro ulatuses, s.h eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 219 eurot, kulutused transpordile 4 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot, muud vältimatud püsikulutused 100 eurot (taskuraha, huviring, puhkus, pühad, joonistusvahendid, juuksur, mängutuba, kino, hobi, meelelahutused zoo, tsirkus, sünnipäevapeod, raamatud, muuseum, mänguasjad, ujula, spa, playstation mängud, hamstri ülalpidamine, telefonikaaned, kõrvaklapid, telefonilaadija, pildistamine ja muud. Seega nähtub esitatud nimekirjadest, et hageja igakuised kulud on kasvanud toidukulude osas 44 eurot, sidekulude osas 10 eurot, hügieenitarvete osas 20 eurot ja kooli osas 10 eurot. Muud kulud on jäänud samaks. Kohtu hinnangul on aga igakuiste kulude suuruse kasv osaliselt põhjendamatu. Märgitud toidukulud igakuiselt summas 219 eurot on kohtu seisukohalt ülepaisutatud. Hageja ei ole välja toonud, et hageja peaks jälgima mingit erilist dieeti, mis vajaks täiendavaid kulusid. Kohtu hinnangul on juba 2018 aastal märgitud toidukulu igakuiselt summas 175 eurot 4 keskmiselt suurem ning selle suurenemine täiendavalt 44 euro ulatuses ei ole mõistlik ega põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval ajal on võimalik 175 euroga pakkuda hagejale täisväärtuslikku toitu. Samuti on sidekulude suurus igakuiselt summas 20 eurot kohtu hinnangul ülepaisutatud. Alaealistele pakutakse soodsamaid kõnepakette ning samuti ei ole vajalik lapsele osta kõige kallimaid telefone. Seega võiks igakuine sidekulu olla põhjendatud 15 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul seega tõendamist leidnud, et hageja igakuised kulutused oleksid võrreldes maksekäsu koostamise ajaga oluliselt muutunud. Hageja igakuised kulud on põhjendatud käesoleval juhul 539 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab ca 270 eurot. Kohtu hinnangul ei ole aga 35 euro suurune igakuiste kulude kasv selline, mida saaks pidada oluliseks tõusuks. Samuti on nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja kinnitanud, et kostja tasub igakuiselt hagejale 270 eurot, mis kohtu hinnangul on käesoleval juhul piisav arvestades hageja igakuiseid põhjendatud kulusid. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 9.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.