25.01.1983, isikukood 48301252255, elukoht xxx xx xxx vallasisene linn Ida-Virumaa, töökoht xxx OÜ, xxx Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Andres VISNAPUU Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 03.03.2020 otsus väärteoasjas nr.2440,20,000589 Tatjana JUUSU karistamise osas
summas 200 (kakssada) eurot – jätta muutmata. Tatjana JUUSU kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates selle kuulutamisest 28.09.2020. otsuse Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna avariipolitseinik Ermo Reiska koostas 06.02.2020 väärteoprotokolli nr. AB 1528038 Tatjana Juusu kohta selles, et viimane, juhtides 01.02.2020 kell 17.30 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee xx maja juures mootorsõidukit Volvo XC90 (registreerimismärk xxxxx), ei olnud tähelepanelik ja hoolikas ning enne sõidu alustamist ja tagurdamisel manöövri sooritamisel ei veendunud selle ohutuses ja sõitis otsa pargitud mootorsõidukile Honda Accord (registreerimismärk xxxxx). Oma hooletu manöövriga põhjustas Tatjana Juusu varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju tekitati N. I.ile. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina ei teavitanud Tatjana Juusu toimunud liiklusõnnetusest politseid, kuigi politsei teavitamine on kohustuslik, ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Sellega rikkus Tatjana Juusu
lg.2, §33 lg.2 p.8 ja §169 lg.4 p.2, 3, 4, 5 nõudeid ning pani toime väärteod
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 03.03.2020 otsusega väärteoasjas nr.2440,20,000589 määrati Tatjana Juusule
summas 200 €. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatult. Kergendava asjaoluna arvestati kehtivate karistuste puudumist, raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse kohaselt esitas menetlusalune isik 17.02.2020 vastulause, mille kohaselt tema ei ole liiklusõnnetust põhjustanud ja tõendid selle kohta on ebapiisavad. Kohtuvälise menetleja esindaja vastulauset otsuse tegemisel ei arvestanud. Menetleja leidis, et kahe tunnistaja ütlustele tuginedes on menetlusaluse isiku tegu liiklusõnnetuse põhjustamise osas leidnud tõendamist. Tunnistajad on andnud täpseid ning usutavaid ütlusi, millisel moel, mis ajal ja mis sõiduki poolt oli õnnetus põhjustatud.
lg.1 järgi kvalifitseeritud tegu menetlusaluse isiku suhtes lõpetatakse teo koosseisu puudumise tõttu. Antud teo koosseis saab täidetud olla üksnes juhul, kui isik on või pidi olema teadlik õnnetuse põhjustamisest. Käesolevas väärteoasjas seda üheselt kinnitada ei saa. 2 Tatjana Juusu esitas 23.03.2020 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus läbi viia eksperiment, tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteoasja menetlus. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja mingit avariid toime pannud. Lähtudes skeemil märgitud sõidukite tekitatud vigastuse kohast pidi kaebuse esitaja sõiduk seisma Honda ees ja seega ei oleks ta kohe saanud ära sõita, sest oleks pidanud enne manööverdama. Sõiduki teise otsaga ei oleks kaebuse esitaja saanud vigastusi tekitada, kuna mingeid vigastusi Volvol ei olnud. Kusagil ei ole selgitatud, kuidas avarii toime pandi. Vigastuste tekitamine Honda tagaluugile toodud kõrgusel on kaebuse esitaja sõidukiga võimatu. Viru Maakohtu 18.05.2020 määrusega jäeti Tatjana Juusu kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud kaebus Väärteomenetluse seadustiku §115 lg.1 p.4, 7, 8, 9 ja §115 lg.3 p.2 nõuetele. Tatjana Juusu esitas 29.05.2020 kõrvaldatud puudustega kaebuse, milles palus kutsuda kohtuistungile tunnistajad D. P., R. R. ja N. I., tühistada Ida Prefektuuri otsus väärteoasjas ja lõpetada väärteoasja menetlus. Maakohtu istung 30.07.2020 Menetlusalune isik Tatjana Juusu palus maakohtu istungil otsus väärteoasjas tühistada ja menetlus lõpetada. Menetlusalune isik kinnitas, et oli koos lastega 01.02.2020 Vironia keskuses, sel päeval oli suur lumesadu, ta puhastas enne sõitma hakkamist peeglid ja klaasid, vaatas, et manööver oleks ohutu ja hakkas tagurdama. Menetlusalune isik ei kuulnud mingit heli, mis oleks viidanud avariile. Kui politsei menetlusalusele isikule helistas, läks ta kohale, tema autol kahjustused puudusid. Tunnistaja R. R.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut ta ei tunne ja ei ole temaga kunagi kohtunud. Avarii toimumise päeval sõitis tunnistaja koos tütrega kaubanduskeskuse Vironia parklasse. Kuna ta nägi ühte maasturit tagurdamas, jäi ta oma autoga seisma. Maastur tagurdas ja ei jäänud seisma, müksu oli isegi kuulda, kuna tunnistaja auto mootor ei töötanud. Tagurdamisega käis maasturi tagumine ots vastu teise auto tagumist otsa, teine auto isegi liikus natuke. Tütar kirjutas maasturi numbri kohe mobiiltelefoni üles. Tunnistaja kinnitas ka, et nägi seisval autol pagasiruumi juures kriimustusi, mis olid värsked. Tunnistaja N. I.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut ta ei tunne. 01.02.2020 oli ta kaubanduskeskuses Vironia. Kui ta kauplusest väljus, nägi, et tema sõiduauto juures seisavad inimesed ja vaatavad seda. Tunnistaja küsis, mis juhtus, talle selgitati, et autole sõideti otsa, öeldi, et Volvo ja ka number, mida ta praegu enam ei mäleta. Tunnistaja kutsus politsei, siis tuli veel 2 isikut, kes ütlesid samuti, et nägid otsasõitu. Politsei tuli tunni aja jooksul ja fikseeris kõik ära. Tunnistaja autol olid mõned kriimustused ja pagasiruumi lukk hakkas halvasti tööle. Muljumise jälgi ei olnud, kuna Honda tagumine uks on plastikust ja see on paindlik. Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev leidis maakohtu istungil, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja otsus ei kuulu tühistamisele. 3 Maakohtu istung 13.08.2020 Kuna maakohtu istungile ei ilmunud väljakutsutud tunnistaja D. P., lükkas maakohus asja arutamise edasi ja kordas kohtukutset. Maakohtu istung 15.09.2020 Tunnistaja D. P.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta ei tunne Tatjana Juusut. 01.02.2020 oli tunnistaja kaubanduskeskuse Vironia parklas ostukorvide kokkukogumise koha juures, autost väljas. Tunnistaja kinnitas, et nägi, kuidas Volvo tagurdas tagaosaga vastu teist autot ja sõitis minema. Mingit heli tunnistaja ei kuulnud, kuid nägi väga hästi. Teise auto kahjustusi tunnistaja ei vaadanud. Kui kokkupõrge oli toimunud, läks tunnistaja kahjustusi saanud auto juurde, seal olid mees ja naine ning naine helistas politseisse, tunnistaja andis oma andmed juurdetulnud auto omanikule ja lahkus, politsei võttis temaga hiljem ühendust. Tunnistaja kinnitas, et oli avarii toimumise kohast umbes 15 – 20 meetri kaugusel ja nägi, kuidas Volvo tagurdas Hondale otsa, seisev auto liikus lausa. Menetlusalune isik Tatjana Juusu jäi maakohtu istungil oma kaebuse juurde, palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Menetlusalune isik leidis, et tunnistajate ütlused on erinevad, tema autol kahjustused puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja Andres Visnapuu leidis, et maakohtu istungil on Tatjana Juusu poolt toimepandud avarii leidnud kohtumenetluses kinnitust. Avariid pealt näinud isikute ütluste kohaselt olid nad otsesed tunnistajad. Volvo tagurdas parkimiskohalt välja ja vastu autot Honda. Tatjana Juusu väitis, et tema autol oleval konksul ei olnud vigastusi, siis neid ei saanudki olla, tegemist on tugeva metallist munaga. Rahatrahvi suuruse määramisel arvestati asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi, kuid ta ei tunnistanud oma süüd. Karistus määrati tunduvalt alla keskmise määra. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et Tatjana Juusu kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kuigi väärteoprotokoll menetlusaluse isiku suhtes on koostatud
lg.1 ja §236 lg.1 rikkumise kohta, on otsus menetlusaluse isiku karistamise kohta tehtud
lg.1 rikkumise osas,
Seega käsitleb maakohus järgnevalt ainult
lg.1 sätestatud rikkumist menetlusaluse isiku poolt.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid selliselt, et tekitas teisele isikule sellega varalise kahju. Nagu nähtub 06.02.2020 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1528038 ja vaidlustatavast 03.03.2020 otsusest väärteoasjas nr.2440,20,000589, on menetlusalune isik rikkunud
lg.2 p.8 ja §14 lg.2 sätteid.
33 lg.2 p.8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg.2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku Tatjana Juusu suhtes oli koostatud väärteoprotokoll ja tehtud väärteootsus selles, et viimane ei olnud 01.02.2020 tähelepanelik ja hoolikas, ei veendunud tagurdamisel selle manöövri ohutuses ja sõitis otsa teisele pargitud sõidukile. Selle hooletu manöövriga põhjustas Tatjana Juusu varalise kahju N. I.ile. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud ajal viibis menetlusalune isik samas protokollis viidatud kohas. Menetlusalune isik on ise kinnitanud nii maakohtule esitatud kaebuses kui ka maakohtu istungil, et viibis 01.02.2020 kella 17.30 ajal Vironia kaubanduskeskuses ja tema auto Volvo oli pargitud selle kaubanduskeskuse ette parklasse. Seda asjaolu kinnitavad ka tunnistajad R. R. ja D. P., kes nägid sõiduauto Volvo liikumist tagurdamisel pealt. Tunnistaja N. I.i sõiduk oli pargitud samasse parklasse, kuid teise ritta. Küll aga seisneb vaidlus käesolevas väärteoasjas selle üle, kas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Volvo põhjustas tagurdamisel avariilise kokkupõrke samas parklas pargitud sõiduautoga Honda. Menetlusalune isik väitis maakohtu istungil, et tema kokkupõrget ei põhjustanud, seda ei tundnud ning tema autol puuduvad igasugused kokkupõrkele viitavad kahjustused. Samas nähtub kahe tunnistaja ütlustest, et kokkupõrke sõiduauto Hondaga põhjustas just sõiduauto Volvo juht. Tunnistajad R. R. ja D. P. andsid mõlemad maakohtu istungil ütlusi selle kohta, et nägid otseselt, kuidas tagurdama asunud sõiduauto Volvo ei peatunud õigel ajal, sõitis tagumise osaga vastu pargitud Honda tagumist osa, pööras ja lahkus. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub ka, et pargitud sõiduauto Honda liikus saadud löögist. 5 Tunnistaja R. R.i ütlustest nähtub, et kuna tema auto mootor lakkab seisma jäämisel automaatselt töötamast, kuulis ta ka kokkupõrkele vastavat heli. Maakohus peab antud tunnistajate ütlusi kokkupõrke toimumise osas sõiduautode Volvo ja Honda vahel õigeteks, usaldust väärivateks ja asjakohasteks. Mõlemad tunnistajad nägid menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto poolt põhjustatud kokkupõrget otseselt pealt ja tunnistaja R. R.i kaassõitja fikseeris koheselt ära ka sõiduauto Volvo registreerimismärgi. Maakohtul puudub igasugune alus nimetatud tunnistajate ütlusi mitte uskuda. Tegemist on isikutega, kes menetlusalust isikut ei tunne ja kes on tunnistajatena hoiatatud kriminaalvastutuse osas valetunnistuste andmise eest. Maakohus ei nõustu siinkohal menetlusaluse isiku väitega, et tunnistajate ütlused on erinevad. Asjaolu, et üks tunnistaja kuulis ja teine ei kuulnud kokkupõrke heli, ei anna alust nende ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamiseks ja nende väljajätmiseks tõendite hulgast. Maakohus peab siinkohal oluliseks eelkõige seda, et mõlemad tunnistajad nägid kokkupõrget otseselt pealt. Tunnistaja N. I.i ütlustest nähtub, et temale kuuluva ja 01.02.2020 kaubanduskeskuse Vironia parklasse pargitud Hondale tekitati kokkupõrkega varaline kahju, tagumise numbrimärgi all olid kriimustused ja pagasiruumi lukk hakkas halvasti tööle. 01.02.2020 koostatud Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli kahjustatud sõiduauto Honda tagumine põrkeraud. Samuti nähtuvad Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisas olevast fototabelist sõiduauto tagumise põrkeraua kahjustused. Ka tunnistaja R. R.i ütlustest nähtub, et ta nägi Honda tagaosal kriime ja need jäljed olid värsked. Sõiduautole Honda tekitatud vigastuste maksumus selgub teise menetluse käigus kindlustusfirmas. Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik, et tema sõiduautol Volvo puudusid politsei poolt ülevaatuse ajal igasugused kokkupõrkele viitavad kahjustused. Maakohus möönab, et see võis niiviisi olla, kuna asja materjalide kohaselt toimus kokkupõrge maasturi ja tavalise sõiduauto vahel. Menetlusalusele isikule kuuluv Volvo on ilmselgelt kõrgem, suurem ja raskem, kui kokkupõrkes osalenud teine sõiduauto Honda Accord. Lisaks sellele nähtub väärteoasja materjalidest, et sõiduautol Volvo on olemas ka konks. Seega on ülimalt tõenäoline ja eluliselt usutav, et väikese hoo pealt toimunud kokkupõrkes tekitas sõiduautole Honda vigastused ennekõike sõiduauto Volvo konks, millele iseenesest mingeid kokkupõrke jälgi ei jäänud ning seetõttu ei tuvastatud mingeid kokkupõrke jälgi ka sõiduauto Volvo tagumisel kereosal. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Volvo põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. 6 Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kehtivate karistuste puudumist ning raskendavad asjaolud puudusid. Nagu nähtub
lg.1 sanktsioonist, oli menetlusalusele isikule võimalik põhikaristusena määrata ka aresti ja juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga kuni kuus kuud. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule määranud karistuseks kõige leebema karistuse liigi – rahatrahvi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et raskemate karistusliikide kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra. Maakohus nõustub selle karistuse määraga ja leiab, et selle vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavat asjaolu ja raskendava asjaolu puudumist. Maakohus hindab menetlusaluse isiku juures positiivsena seda, et nii maakohtule esitatud kaebuses kui ka maakohtu istungitel ei ole menetlusalune isik vaidlustanud süüteole eelnenud asjaolusid, s.t. ta tunnistas, et viibis väärteoprotokollis viidatud ajal selles viidatud kohas. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.1 järgi, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas rikkumise raskust, väärteo toimepanemise tehiolusid ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Ülaltoodu alusel muutmata. tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta 7 Kokkuvõtteks tuleb Tatjana Juusu kaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.