← Eesti

1-19-5449/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2020 Kohtuasja number 1-19-5449 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Vladimir Pekka (isikukood 38309246519) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. augusti 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Vladimir Pekka kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. augusti 2020 määrus muutmata ja Vladimir Pekka kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohus karistas
  5. augusti 2019 otsusega Vladimir Pekkat karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille jättis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi tingimisi kohaldamata. Kohus määras V. Pekkale katseajaks 1 aasta 4 kuud ning kohustas teda sel ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud nõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-s 8 toodud kohustust läbida alkoholisõltuvuse vähendamist käsitlev sotsiaalprogramm. Kohtuotsus jõustus
  6. augustil
  9. veebruaril 2020 esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Pekka vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli V. Pekka korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, ta oli kahel korral jätnud tulemata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaaltundi ja kahel korral oli ta neisse tundidesse tulnud joobeseisundis, mistõttu tunde ei saanud läbi viia.
  10. Tartu Maakohus tuvastas
  11. märtsi 2020 määrusega, et V. Pekka pani rikkumised toime. Siiski jäeti taotlus V. Pekka karistuse täitmisele pööramise kohta rahuldamata, kuid V. Pekkal keelati alkoholi tarvitamine ja kohustati teda alluma alkoholivastasele ravile ning osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti.“
  13. mail 2020 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande. Selle kohaselt oli V. Pekka neljal korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ametnik palus süüdimõistetu vangistuse täitmisele pöörata.
  14. Tartu Maakohus jättis
  15. mai 2020 määrusega ka selle taotluse rahuldamata. Kohus tuvastas, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi oli kaks:
  16. ja
  17. aprillil
  18. Seetõttu pikendas kohus V. Pekka katseaega ühe kuu võrra, s.o kuni
  19. jaanuarini
  22. juulil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule juba kolmanda erakorralise ettekande, taotledes jälle V. Pekka vangistusse saatmist. Ettekande kohaselt tarvitas süüdimõistetu
  23. juunil 2020 taas alkoholi. Vaidlustatud kohtumäärus
  24. Tartu Maakohus pöörast
  25. augusti 2020 määrusega V. Pekkale Tartu Maakohtu
  26. augusti 2019 otsusega mõistetud ja kandmata 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.
  27. Kohus tuvastas, et V. Pekka rikkus alkoholi tarvitamise keeldu kaks korda. Esmalt juhtus see
  28. juunil 2020, mil indikaatorvahendi näit oli 1,97 mg/l kohta. Tol päeval sai politsei teate, et kaks meest kaklevad Võrus kohviku Taevas juures. Üks kaklejatest oli V. Pekka. Süüdimõistetu toimetati kainenema, kuna ta käitus agressiivselt, häiris oma käitumisega avalikus kohas viibinud kaaskodanikke ja tema raskendatud liikumisvõime tõttu oli oht, et ta võib end vigastada. V. Pekka tunnistas kohtuistungil alkoholi tarvitamist ja pargis ühe mehega kaklemist. Ta märkis, et kui ta sõbrad hakkasid napsutama, siis mõtles ta ka natuke võtta. Teiseks tarvitas V. Pekka alkoholi ka kriminaalhooldusametniku poolt viimase erakorralise ettekande esitamisele järgneval perioodil: Politsei- ja Piirivalveameti
  29. augusti 2020 teate kohaselt said nad sel päeval kl 19.29 väljakutse kohta, kus viibis ka V. Pekka, kes oli alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit oli 2,04 mg/l kohta. Maakohtu hinnangul ei ole V. Pekka poolt alkoholi tarvitamine kuidagi välja vabandatav.
  30. Maakohus leidis, et V. Pekka kriminaalhooldus on luhtunud ja tema karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on korduvalt rikkunud talle katseajaks pandud kohustusi ning jätkanud rikkumistega ka pärast kohtu poolt talle erinevate määrustega täiendavate lisakohustuste panemist ja katseaja pikendamist. Tõsi, V. Pekka on lubanud, et enam ta alkoholi ei tarvita ja samuti on ta nõus tegema laboratoorseid vereanalüüse alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks. Ka on ta OÜ A-Kliiniku tõendi kohaselt pöördunud pikaajalisele alkoholivastasele ravile. Kohtu arvates ei ole siiski tõenäoline, et süüdimõistetu suudab edaspidi talle määratud kohustusi nõuetekohaselt täita. Talle on korduvalt antud võimalusi oma käitumise parandamiseks, kuid need on jäänud tulemuseta. Nagu nähtub erakorralisest ettekandest, satub V. Pekka alkoholi tarvitades olukordadesse, mis võimaldavad hinnata uue kuriteo toimepanemise riski arvestatavalt kõrgeks. Määruskaebus
  31. Maakohtu määruse peale esitas
  32. septembril 2020 määruskaebuse V. Pekka kaitsja vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja möönab, et süüdimõistetu on rikkumised toime pannud. Perioodil
  33. aasta augustist kuni
  34. aasta aprillini kulges kriminaalhooldus oluliste tagasilöökidega. Ajavahemikul
  35. maist kuni
  36. augustini on aga toimunud positiivsed nihked: 2

(3)V. Pekka on täitnud korrektselt registreerimiskohustust ja kriminaalhooldaja poolt läbi viidud alkoholi tarvitamise keelu kontrollidel pole tuvastatud alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et ta on pikki aastaid tarvitanud igapäevaselt alkoholi ja tal on alkoholisõltuvus. Seega on mõistetav, et alkoholist loobumise protsessis võib ette tulla mõningaid tagasilanguse momente. Oluline on, et V. Pekka on sõltuvusprobleemi teadvustanud ning astunud samme sellest vabanemiseks. Tähtis on ka, et kriminaalhoolduse põhieesmärk on seni olnud täidetud – süüdimõistetu pole katseajal sooritanud uut tahtlikku kuritegu. Samuti osaleb ta jätkuvalt programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning lisaks sellele on ta pöördunud ka OÜ A-Kliinik poole pikaajalise alkoholivastase ravi teostamiseks. Eelnevast nähtuvad süüdimõistetu püüdlused täita kriminaalhoolduse nõudeid ja vabaneda alkoholisõltuvusest. Karistuse täitmisele pööramine tähendaks seda, et kogu kohtu ja kriminaalhooldusametniku töö ja V. Pekka saavutatud progress on olnud asjatud. Praegu oleks otstarbekas süüdimõistetu katseaja pikendamine 2 kuu võrra. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Kaitsja ei vaidlusta, et maakohus tuvastas õigesti V. Pekka poolt käitumiskontrolli tingimuste korduvad rikkumised. Ta on aga seisukohal, et süüdimõistetu vangistust ei tohiks täitmisele pöörata, vaid sobivaks meetmeks oleks tema katseaja veelkordne pikendamine.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus saata V. Pekka vanglasse karistust kandma on veatu. Süüdimõistetu on käitumiskontrolli perioodil korduvalt rikkunud erinevaid käitumiskontrolli tingimusi, tema rikkumised on olnud tahtlikud ning neid ei õigusta mingidki mõjuvad põhjused. Kohtumäärustega temale täiendavate kohustuste panemine ja katseaja pikendamine erilist tulemust andnud pole, kuna V. Pekka alkoholi tarvitamine on jätkunud. Kokku on ta alkoholikeelu vastu eksinud koguni neljal korral:
  3. ja
  4. aprillil,
  5. juunil ja
  6. augustil
  7. Vaadates nimetatud kuupäevi on selge, et mingit positiivset nihet, millele kaitsja viitab, süüdimõistetu viimase aja käitumises toimunud ei ole.
  8. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa prognoosida muud, kui et V. Pekka ei lõpeta ka edaspidi alkoholi tarvitamist. Ka mingid täiendavad meetmed – nt ravile minemine või programmides osalemine – suure tõenäosusega vilja ei kannaks. Selleks on süüdimõistetu alkoholiprobleem liiga tõsine. Väidab ju kaitsjagi määruskaebuses, et V. Pekkal on alkoholisõltuvus ning juba aastaid on ta alkoholi tarvitanud suisa igapäevaselt.
  9. V. Pekka alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua uued kuriteod. Taoline järeldus tuleneb kõigepealt sellest, et kuriteod, mille eest V. Pekka süüdi tunnistati – oma abikaasa neli kehalist väärkohtlemist –, pani ta toime alkoholijoobes olles. Teiseks on juba praegu asjas viiteid sellele, et joobnuna sattus süüdimõistetu
  10. juunil 2020 kaklusse. See nähtub nii Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  11. juuni 2020 teatisest Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale kui ka V. Pekka enda ütlustest, mis ta andis Tartu Maakohtus
  12. augustil 2020 toimunud kohtuistungil.
  13. Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  14. augusti 2020 määruse muutmata ja V. Pekka kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.