Obsah (10)

§ 230§ 232§ 367§ 162§ 174§ 172§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-100046 Tsiviilasi Flagito OÜ hagiavaldus Smar

) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - lennu MYX590 osutajaks oli kostja; - lennu MYX590 vahemaa oli 3 569 km; - lennu MYX590 planeeritud saabumisaeg

1. jaanuaril 2019 oli kell 18.35; - X Xul ja Z Zel oli kinnitatud broneering nr 18195521 lennule MYX590 (dtl 37); - X X ja Z Z loovutasid
2. detsembri 2019 lepinguga määrusest nr 261/2004 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 39 – 48); - Z Xul ja C Xul oli kinnitatud broneering nr 18195506 lennule MYX590 (dtl 53); - Z X ja C X loovutasid
3. detsembri 2019 lepinguga määrusest nr 261/2004 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 55 – 64); - S A oli kinnitatud broneering nr TN229829 lennule MYX590 (dtl 68 – 70); - S A loovutas
4. detsembri 2019 lepinguga määrusest nr 261/2004 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 71 – 75). Pooled vaidlevad selle üle, kas reis MYX590 hilines rohkem kui kolm tundi ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist reisi hilinemise tõttu ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist.
5. Kohus juhindub võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Sama sätte lg 3 sätestab, et reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
6. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on määrus nr 261/
7. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-402/07 ja C-432/07, CC-549/07 ja C-257/14) tuleb määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 punkt c kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Artikli 7 lg 2 punkt c sätestab, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavantud saabumisaega üle 3 nelja tunni kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul, võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%.
8. Pooled vaidlevad lennu MYX590 saabumisaja üle. Euroopa Kohus on asja C-452/13 p-s 25 leidnud, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise pikkuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda. Kostja väitel ei hilinenud reis rohkem kui kolm tundi. Kostja märgib, et lennu saabumisaeg oli plaaneritud kell 18.35 ning lend saabus kell 21.32, seega hilines reis 2 tundi ja 57 minutit. Seejuures tugineb kostja lennu tehnilisele logile ja Euroopa Komisjoni juhisele määruse nr 261/2004 tõlgendamisel, et lennuettevõtja peaks saabumisaja registreerimisel ja tõendamisel lähtuma lennumeeskonna või käitaja allkirjastatud kinnitusest. Kohus leiab, et lennu saabumisaja määruse nr 261/2004 kontekstis tõendamiseks saab kasutada ka muid tõendeid peale lennu tehnilise logi.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 232lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Seega on pooltel õigus ja kohustus tõendada oma väiteid kõikide lubatud tõenditega. 8.

1. Vastuseks kostja väitele, et lennu saabumisaja tõendamiseks sobib kõige paremini lennu tehniline logi, sest see järgib Euroopa Komisjoni juhist lennu saabumisaja registreerimise kohta märgib kohus järgmist. Euroopa Kohus on asja C-452/13 p-s 26 asunud seisukohale, et järeldust, et mõistet „saabumisaeg“ määruse nr 261/2004 kontekstis tuleb sisustada kui aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda, ei muuda ka asjaolu, et Euroopa määrused ja ka teatavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) dokumendid viitavad mõistele „tegelik saabumisaeg” kui ajale, mil lennuk saabub oma seisuplatsile. Nimelt on nende määruste ja dokumentide eesmärk seotud lennuliikluse eeskirjade ja eelkõige teenindusaegade jaotamisega, mis erineb määruse nr 261/2004 eesmärkidest. Järelikult ei saa neis antud definitsioone pidada asjakohasteks vastavate mõistete tõlgendamisel määruse nr 261/2004 kontekstis. Kohus leiab, et kostja väide, et kõige usaldusväärsem tõend reisi MYX590 saabumisaja kohta on lennu tehniline logi, mis kajastab aega, mil lennuk saabus seisuplatsile (on blocks) ei ole asjakohane. Lennu tehnilise logi pidamine kooskõlas Euroopa Komisjoni juhistega ja tehnilises logis lennuki liikumise lõpetamise aja fikseerimise eesmärk on seotud lennuliikluse eeskirjadega, mis erineb määruse nr 261/2004 eesmärkidest. Järelikult ei saa lennu saabumisaja tõendamisel lähtuda ainuüksi lennu tehnilises logis märgitud lennuki seisuplatsile/väravasse jõudmise ajast, milline kostja tõendi kohaselt oli kell 19.32 (kell 21.32) (dtl 123, 128). 8.
2. Kostja esitatud lennu tehnilisse logisse on märgitud väravasse saabumise aeg kell 19.32 (kell 21.32) (dtl 123, 128). Hageja esitas Tallinna Lennujaama vastuse teabenõudele, mille järgi maandus reis MYX590 kell 21.27 ning jõudis väravasse 21.35 (dtl 80 – 86). Samas ei tähenda lennuki väravasse jõudmise aeg lennu saabumisaega määruse nr 261/2004 mõttes. Hageja on kohtule esitanud lennuki pardal olnud reisija videosalvestise, millel on näha, et kell 21.36 seisvad reisijad lennuki vahekäigus ja salongi eesmine osa on suletud kardinaga. Kell 21.37 avatakse reisijate salongi kardin ja kõlab repliik: „Nüüd hakkab välja saama“ (dtl 89). Kohtu hinnangul saab teadaolevaks pidada, et enne lennuki ukse avamist tuleb tagada lennukist ohutu väljumine ning paigaldada trapp või ühendus lennujaama terminaliga. See võtab aega ning seetõttu võib lennuki ukse avamine ja reisijate lennukist väljumise aeg erineda lennuki väravasse saabumise ajast. Seetõttu loeb kohus hageja poolt esitatud reisija videosalvestisega tõendatuks, et lennu MYX590 saabumisaeg määruse nr 261/2004 kontekstis, st aeg, millal avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda, oli kell 21.
3. Kohus ei pea põhjendatuks kostja kahtlust, et videosalvestist teinud reisija võis manipuleerida telefonis kuvatava kellaajaga. Usutav ei ole, et reisija hakkab muutma kellaaega telefonis vahetult pärast lennuki maandumist. Lisaks saavad mobiiltelefonid üldjuhul täpse kellaaja mobiilsideoperaatorilt. Eeltoodud tõendeid hinnates ja arvestades Euroopa Kohtu suunist „saabumisaja“ mõiste sisustamisel määruse nr 4 261/2004 mõttes, on kohus jõudunud veendumusele, et lend MYX590 saabus hiljemalt kell 21.
4. Seega hilines reis vähemalt 3 tundi ja 2 minutit. 8.
5. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ja C-257/14) tuleb hilinenud lend samastada tühistatud lennuga. Määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 punkt c ja lg 2 punkti c kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist 300 eurot iga talle loovutatud reisija nõude alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 1 500 eurot (hüvitis 300 eurot x 5 loovutatud reisija nõuet). Hageja nõude rahuldamiseks õiguslikuks aluseks on määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 punkt c ja lg 2 punkt c.
6. Hageja palub välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud kokku 100 eurot (20 eurot x 5 nõuet). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1131 lg 1, mis sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu tasumist iga talle loovutatud reisija nõude alusel kokku 100 eurot (20 eurot nõude eest x 5 nõuet). Võla sissenõudmisekulud on seotud nõudega ja võlausaldajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist sõltumata sellest mitme nõude rahuldamist ühes dokumendis taotletakse. Asjaolu, et hageja arvestab viivist viielt talle loovutatud nõudelt ühiselt ei välista hageja õigust nõuda iga nõude sissenõudmiskulud. Kui hageja arvestab viivist nõuete kogusummalt, nõuab ta viivist ikkagi iga nõude eest eraldi. Hageja nõue välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud on põhjendatud. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt (dtl 50 – 52, 66 – 67, 77 – 78), kuid kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt maksnud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale kohtuväliselt ka pärast seda, kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 100 eurot (20 eurot x 5 nõuet) VÕS § 113 1 lg 1 alusel.
7. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise seaduses sätestatud määras põhinõude osalt 600 eurot alates
8. jaanuarist 2020 kuni
9. jaanuarini 2020 summas 0,26 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 113 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 600 euro tasumisega viivitamise eest perioodil
10. jaanuar 2020 kuni
11. jaanuar 2020 summas 0,26 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise seaduses sätestatud määras põhinõudelt 1 500 eurot alates
12. jaanuarist 2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus mõistab

§ 367

alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1 500 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras alates

1. jaanuarist 2020 kuni
2. augustini 2020 kokku 78,03 eurot. Viivise arvestus on toodud tabelis: Võlaperiood % aastas 03.01.2020 - 8 27.08.2020 01.07.2020 - 8 27.08.2020 % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 0,021858 0.327869 180 59.01642 0,021858 0.327869 58 19.016402 Kohus mõistab

§ 367

alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 1 500 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (1 500 eurot) summa. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 11. Kohus rahuldab hagiavalduse. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

5 12. Järgnevalt määrab kohus hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks

§ 174lg-test 1 ja 2 juhindudes.

13. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot, riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 910 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu (

§ 172lg 9), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 225 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu

§ 138lg 2 ja § 139 lg 1 alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 225 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõivu katteks. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 168 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et tunnitasu 168 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja ei ole ülemäära suur. Lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi järgnevalt: suhtlemine kliendiga ja materjalide kogumine (30 minutit), kliendi esitatud materjalide läbitöötamine, analüüsimine, seisukoha kujundamine (1 tund), hagiavalduse koostamine ja tõendite vormistamine (4 tundi), kostja 14.05.2020 vastusega tutvumine (20 minutit), hageja seisukoha koostamine (40 minutit), kokku 6,5 tundi. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi kestvus 6,5 tundi on põhjendatud ja ei ole, arvestades vaidluse keerukust, ülepaisutatud. Kohus loeb

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 alusel põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kuluks 1 092 eurot (koos käibemaksuga). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 1 092 eurot hageja lepingulise esindaja kulude katteks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuulub lepingulise esindaja tasu väljamõistmisele koos käibemaksuga

§ 174lg 10 alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1 337 eurot (20 eurot + 225 eurot + 1 092 eurot). 14. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6