4-20-1586/42

4-20-1586 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-20-1586 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Väärteoasi Vadim Russetski väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.06.
3. a otsus Kaebuse esitaja Vadim Russetski (ik: 37608270037, viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik Vadim Russetski, kaitsja Kadi Sitska RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu 03.06.
5. a otsus Vadim Russetski väärteoasjas nr 4-20-1586 jätta muutmata.
6. Vadim Russetski apellatsioon jätta rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt Vadim Russetskile väärteomenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot (s.h käibemaks 10,80 eurot). Väärteomenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu 64,80 eurot jätta menetlusaluse isiku Vadim Russetski kanda. Vadim Russetskil tuleb menetluskulud tasuda täielikult ühekordse maksena 6 kuu jooksul riigi õigusabi andmise määruse jõustumisest. Andmed menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendiga. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega väärteoasjas nr 4-20-1586 tunnistati Vadim Russetski süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 7 päeva. Määratud arest kuulub ärakandmisele pärast tõkendi tühistamist või karistusena mõistetud reaalse vangistuse ärakandmiselt vabanemisel. Karistuse mõistmist põhjendas maakohus alljärgnevalt. NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusliigi valikul võttis kohus arvesse menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid, mille kohaselt on V. Russetskit korduvalt samalaadsete väärtegude eest karistatud rahatrahviga ja need on jäänud maksmata. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub püsiv ja legaalne sissetulek, ei ole järjekordse rahatrahvi mõistmine põhjendatud ega karistuse eesmärkidest lähtudes õigustatud. Seega oli kohtu hinnangul karistusliigina põhjendatud aresti kohaldamine. Süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades, sh silmas pidades narkootilise aine kogust, leidis kohus, et isiku süü rikkumise puhul on hinnatav alla keskmise. Tegemist oli väikese koguse narkootilise ainega ka NPALS § 151 lg 1 tähenduses. Keskmisest karistusemäärast väiksemas määras määratud karistus on proportsionaalne toimepandud väärteoga. Samas on V. Russetskit varem korduvalt NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatud. Arvestades, et toime on pandud üks väärteoepisood, s.o narkootilise aine valdamine väikeses koguses, pidas kohus kohaseks karistuseks 7 päeva aresti.
11. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse V. Russetski, kes palub tühistada vaidlustatav otsus ja vabastada ta aresti kandmisest seoses narkosõltuvuse haigusega ja suunata Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse, et läbida ravi. V. Russetski leiab, et 7 päeva aresti on liiga karm karistus ja kasutada tuleks hoopis raviteraapiat. V. Russetkski kinnitab, et
12. a pandi ta narkootikume tarvitama, mis määrati ravi asendusena. Ta tahab ravida end terveks, kuid pole olnud selleks võimalust. V. Russetski palub tulla talle vastu, kinnitades, et tema teeb omalt poolt kõik selleks, et vabaneda narkosõltuvusest. V. Russetski väidab, et antud juhul on tegemist viimase aasta jooksul esimese väiksema rikkumisega seoses narkootikumidega. Kohtulik pinge oli nii suur, ta ei tahtnud tunnistada oma süüd.
13. Tallinna Ringkonnakohus jättis
14. juuli
15. a määrusega V. Russetski apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni
16. juulini
17. a. V. Russetski pidi välja tooma, kas ta soovib osaleda kohtuistungil ning kas ta peab vajalikuks kaitsja osavõttu kohtuistungist.
18. V. Russetski kõrvaldas puuduse
19. juulil
20. a (ringkonnakohtus registreeritud
21. juulil
22. a), s.o tähtaegselt, kinnitades, et ta soovib vahetult osaleda kohtuistungil ning vajab ka kaitsjat.
23. Kuivõrd V. Russetski teatas ringkonnakohtule, et ta soovib osaleda kohtuistungil ja peab vajalikuks kaitsja osavõttu istungist, määras ringkonnakohus
24. augusti
25. a määrusega arutada apellatsioonkaebust avalikul kohtuistungil
26. augustil
27. a ning määras V. Russetskile riigi õigusabi, mis saadeti täitmiseks Eesti Advokatuurile. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. V. Russetski vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas. Ta küll ei vaidle otsesõnu vastu karistuse liigile, kuid leiab esiteks, et 7 päeva aresti on liiga karm karistus ja teiseks soovib ta sisuliselt aresti asendamist narkosõltuvuse raviga.
29. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud V. Russetskile mõistetud karistust, seda, miks tuleb V. Russetskit karistada just arestiga ja seda 7 päeva. Nimelt on V. Russetski näol tegemist isikuga, keda on korduvalt väärteokorras karistatud, s.h samaliigiliste süütegude toimepanemise eest. Varasemalt mõistetud rahatrahvid on tal aga tasumata ja samuti puudub tal vabaduses sissetulek, isiku väited rahaliste vahendite olemasolu kohta tema pangakontol on aga paljasõnalised, mistõttu jõudis maakohus põhjendatult seisukohale, et sellises olukorras pole põhjendatud isiku karistamine taaskord rahatrahviga ning seetõttu tuleb karistusena mõista arest. Kusjuures tulenevalt isiku kaebuse viitest väikesele rikkumisele seoses narkootikumidega, siis just tulenevalt narkootilise aine kogusest leidis ka maakohus, et V. Russetski süü on antud juhul alla keskmise ja seetõttu mõistis maakohus talle karistuse keskmisest määrast madalamas määras. Kusjuures seda vaatamata asjaolule, et isikul on rohkelt kehtivaid väärteokaristusi. Sellises olukorras ei saa pidada isikule mõistetud karistust – 7 päeva aresti - ebaproportsionaalseks. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitajaga selles, et 7 päeva pikkune arest on liiga karm karistus ning ringkonnakohtu hinnangul on see igati proportsionaalne ja põhjendatud.
30. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu poolt mõistetud karistus on vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust aresti tühistamiseks, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab seetõttu V. Russetski apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tulenevalt aga V. Russetski taotlusest asendada sisuliselt arest sõltuvusraviga, siis tuleb märkida, et V. Russetski on kriminaalasja raames 30.04.
31. a kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ja karistusena mõisteti talle vangistus (milline otsus ei ole käesolevaks ajaks veel jõustunud, kuid isik viibib vahi all). Võttes arvesse, et isikule on mõistetud kriminaalasjas karistusena vangistus, siis vangistuse ajal on tal võimalik tegeleda nii oma sõltuvusprobleemidega kui ka sellest tingitult viibib isik võrdlemisi pika aja eemal narkootiliste ainete tarvitamise võimalusest. Seetõttu on ennatlik väita, et pärast karistuse ärakandmist isik üldse sõltuvusravi vajab. Isegi, kui selline vajadus aga tekib, ei võimalda seadus ometi aresti asendamist sõltuvusraviga, kuivõrd sõltuvusraviga saab vangistuse või rahalise karistuse asendada kuriteo toimepannud isiku puhul, süüteo toimepanemisel seadus sellist võimalust aresti või rahatrahvi asendamiseks sõltuvusraviga aga ette ei näe. Seda ilmselt tulenevalt ka väärteokaristusena ettenähtavate karistuste määradest, kuivõrd mõnepäevase aresti asendamine pole põhjendatud sõltuvusraviga, mille kestvus on mitmeid kuid. Seega on asjakohatu V. Russetski kaebuses esitatud taotlus aresti asemel temale sõltuvusravi määramiseks. Küll aga võimaldab seadus tingimisi ennetähtaega vangistusest vabanemisel (kriminaalasja raames, kus isik viibib käesoleval ajal vahi all, kuivõrd tema karistus pole veel jõustunud), allutada ta ennetähtaegsel vabastamisel sõltuvusravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud.
32. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 03.06.
33. a otsuse muutmata.
34. V. Russetski kaitsja K. Sitska esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks kohtuistungiks ettevalmistuse (0,5 h) eest summas 27 eurot ja ringkonnakohtu istungil osalemise (0,5 h) eest summas 27 eurot, kokku summas 54 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,80 eurot, 3 kokku summas 64,80 eurot. Kolleegium leiab, et taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, VTMS § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra §-st 9 tuleb Advokaadibüroole Tibar & Partnerid välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 64,80 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud summas 64,80 eurot V. Russetski kanda. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu
35. augusti
36. a riigi õigusabi andmise määrusest, tuleb V. Russetskil menetluskulu summas 64,80 eurot tasuda täielikult ühekordse maksena 6 kuu jooksul riigi õigusabi andmise määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 4