Obsah (4)

§ 117§ 118§ 129§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9914 Tsiv

(tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

§ 117

lg 2 järgi esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

§ 118

lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

1. Kostja on välja toonud, et R. T ei ole kuulunud kostja juhatusse ega ole olnud ka kostja töötaja. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole esitanud ka asjaolusid, kas ja millise tahteavaldusega kostja R. Tut enda esindamiseks volitas. Kohus asub seisukohale, et tõendamata on, et R. Tul oleks olnud õigus kostjat 2013.a. töövõtulepingu sõlmimisel esindada.
2. Hageja ei vaidle, et ta R. Tu esindusõigust ei kontrollinud. Hageja on seisukohal, et hagejal oli põhjendatud alus eeldada R. Tu esindusõigust, kuna 2011.a. oli toimunud kostja üritus hageja kohvikus, mille kokku leppimisel esindas kostjat samuti R. T ja mille eest esitatud arve kostja tasus. Lisaks sellele sai esindusõigust eeldada ka põhjusel, kuna 2013.a. üritus, millega seoses on asjassepuutuv arve esitatud, toimus. 11.

§ 118

lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

1. J. Si ütluste kohaselt andis hageja kuludest aru R. Tule, samuti andis hageja R. Tule üle arved osutatud teenuste eest, 2011.a. arve kostja poolt ka tasuti. R. Tut volitas kostjat esindama E. S.
2. Kohus on seisukohal, et tunnistaja J. Si ütlustest ei selgu, mis andis talle alust arvata, et E. S on volitanud R. Tut 2013.a. töövõtulepingu sõlmimiseks. Asjaolust, et tunnistaja oli kokku leppinud mingite teenuste osutamises E. Sega („alates 2011.a. kaasa aitamine valimistel“) või et R. T oli volitatud vastu võtma 2011.a. arvet, mille kostja tasus, ei saa tuletada, et R. Tul oli volitus kostja nimel lepingu sõlmimiseks
3. aastal. Isegi kui R. Tu avaldused 2013.a. mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et kostja on andnud talle volituse lepingu sõlmimiseks, ei ole hageja välja toonud, miks kostja teadis või pidi teadma, et R. T tegutseb tema esindajana ning talus seda. Asjaolust, et 2013.a. hageja kohvikus kostja valimisüritus toimus, ei saa järeldada, et kostja pidi olema teadlik seoses selle ürituse korraldamisega väidetavalt R. Tu 3 poolt kostja nimel hagejale tehtud tahteavalduste sisust. Seetõttu asub kohus seisukohale, et volitust ei saa lugeda

§ 118lg 2 alusel antuks.

14.

§ 129

lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Hageja väitel on kostja tunnistanud 2013.a. töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ning lubanud 02.09.2014 arve tasuda. Arve tasumist on kostja nimel lubanud nii E G kui P T. 2015.a. leppisid hageja ja kostja kokku, et arve tasutakse 2015.a. lõpuks, kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel P. T.

1. Tunnistaja J. Si ütluste kohaselt kohtus ta 2015.a. kohvikus kostja peasekretäri P. Tiga, kes lubas, et kostja tasub 02.09.2014 arve. Arve andis tunnistaja isiklikult üle E. Gle. Pärast seda kui P. Tiga kohtumine oli toimunud, mainis tunnistaja kohtumisel E. Gle, et arve võiks juba ära maksta. Kohus kuulas tunnistajatena üle ka E. G ja P. Ti. E. G ütluste (kd II, lk 45) kohaselt ei tea ta midagi 02.09.2014 arve õiguslikust alusest ega pole andnud lubadusi seoses kostja rahaliste kohustustega. E. G on töötanud kostja büroo xxxx, kostja juhatusse kuulunud ei ole. P. Ti ütluste (kd II, lk 38-38p) kohaselt on P. T olnud kostja juhatuse liige. P. T ei tea, et kostja oleks tellinud hagejalt teenuseid septembris-oktoobris 2013 seoses kohvikuga Xxxx, P. T ei ole pidanud läbirääkimisi sellise lepingu sõlmimiseks ega muutmiseks. P. T ei ole lubanud kostja esindajana tasuda 02.09.2014 arvet ning näeb seda arvet käesolevas menetluses esimest korda.
2. Kohus märgib, et hageja väidet, et E. G oleks lubanud arve tasuda, ei kinnita ühegi tunnistaja ütlused. Seetõttu puuduvad nimetatud väite tõendamiseks igasugused tõendid. 2015.a. kokkuleppe kohta on P. Ti ja J. Si ütlused teineteisega vastuolus. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, miks oleks põhjendatud kummagi tunnistaja ütluseid pidada teisega võrreldes usaldusväärsemateks. Kuna P. T väidab, et 2015.a. pooled mingit kokkulepet seoses 02.09.2014 arvega ei sõlminud ning P. T ei ole lubanud nimetatud arvet kostja nimel tasuda, ning J. Si ütluseid ei ole põhjust pidada P. Ti ütlustest usaldusväärsemateks, asub kohus seisukohale, et J. Si ütlused ei ole piisavad tõendamaks hageja väidet 2015.a. kokkuleppe kohta. Kuna rohkem tõendeid ei ole, leiab kohus, et hageja väide selle kohta, et kostja lubas 2015.a. asjassepuutuva arve tasuda, ei ole tõendatud. Kuna tasumise lubadus tõendatud ei ole, ei saa kostja 2013.a. töövõtulepingut olla seeläbi ka 2015.a. heaks kiitnud. Kohus leiab, et 2013.a. töövõtuleping on

§ 129lg 1 alusel tühine.

17.

§ 84lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Seetõttu puudub lepinguline kohustus, mille täitmist oleks hagejal kostjalt võimalik nõuda. Kuna lepingulist kohustust ei ole, kontrollib kohus järgnevalt, kas hageja nõue saab kuuluda rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete järgi.

1. VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
2. Hageja on esitanud tõendina väljaande Xxxx 18.09.2013 artikli (kd I, lk 71-74; sama lk 7578 ja lk 79-82), mille kohaselt toimus artikli avaldamise päeval Xxxxl traditsiooniline Xxxx kohviku avamine, kus erakonna esimees E. S jagas oma enda käega pirukaid ja kohvi; tegemist on enne valimisi käivitatava projektiga, Keskerakonna promoüritusega. Kohus tuvastab artikli ning tunnistaja J. Si ütluste alusel, et 2013.a. septembris toimus Xxxxl asuvas kohvikus kostja valimiskampaaniaga seonduv üritus „Xxxx“ ning sellel üritusel jagas hageja kohviku külastajatele tasuta kohvi, küpsiseid ja pirukaid. Kohus leiab, et nimetatud hagejapoolne asjaajamine vastas kostja huvile, kuna tasuta toidu jagamine soodustas külastajate tulemist 4 kostja üritusele. Asjaajamine pidi ka vastama vähemalt kostja eeldatavale tahtele, kuna kostja ka ise osales tasuta pirukate ja kohvi jagamises, sh erakonna esimehe isikus.
3. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
4. Hageja on välja toonud, et tegi kulutusi kohvitopside ostmiseks, mille tõendamiseks on esitanud K ja K AS arved (kd I, lk 83-85). Nähtuvalt arvetest on hageja perioodil 21.09.201311.10.2013 ostnud 8 080 papist kohvitopsi kokku hinnaga 286,74 eurot. Hageja väitel jagas ta külastajatele 7 210 kohvi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, kui palju kohvitopse ta välja jagas. Tunnistaja J. Si ütlustest ei nähtu, et välja jagatud topside üle oleks peetud arvestust. Tunnistaja on märkinud ka vastuoluliselt, et kohvik Xxxx oma tegevuses kohvitopse ei kasuta, samas välja tuues, et mõni üksik külastaja siiski ostab kohvi kaasa. Hageja enda väidete kohaselt ei kasutatud kõiki topse kostja üritusel, kui kokku osteti neid 8 080, kuid kostja üritusel jagati väidetavalt 7 210 tükki. Kohus leiab, et arvetest ei ole võimalik eristada, millised kulutused seoses topsidega olid tehtud nimelt kostja asja ajamiseks, mistõttu asjaajamisel väidetavalt tehtud kulutuste ulatus seoses kohvitopsidega ei ole tõendatud.
5. Hageja on märkinud ka, et tegi kulutusi pirukate ostmiseks kogusummas 264,60 eurot, kuid nimetatud väite tõendamiseks hageja ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et asjaajamisel väidetavalt tehtud kulutuste ulatus seoses pirukatega ei ole tõendatud.
6. Hageja on soovinud külastajate teenindamise eest saada tasu 7 210 eurot. VÕS § 1023 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Kohus selgitas hagejale 16.01.2020 kirjaga, et hagejal tuleb mh tõendada, et külastajate teenindamise eest nõutava tasu ulatus on mõistlik. Hageja ühtegi tõendit ei esitanud. Kohus juhtis sellele täiendavalt tähelepanu 27.02.2020 kohtuistungil. Hageja tõendeid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millist tasu võib pidada hageja poolt osutatud teenuse eest mõistlikuks, ei ole kohtul võimalik nõutava tasu mõistlikkust ka tuvastada.
7. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja rahalist nõuet võimalik rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
8. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5