Obsah (8)

§ 185§ 310§ 181§ 339§ 294§ 337§ 45§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-898 (19231702446) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola

§ 185lg 2 kohaselt Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel 1 Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus mõistis
2. juuni 2020 otsusega üldmenetluses XX süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi õigeks. Kannatanu YY tsiviilhagi 231,80 euro nõudes jäeti

§ 310

lg 2 alusel läbi vaatamata.

§ 181lg 1 kohaselt jäeti menetluskulud kokku 4239,60 eurot riigi kanda.

Kohtuotsuse kohaselt kuulub SKHS § 11 lg 4 alusel XX-le hüvitamisele mittevaraline kahju 5790,26 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

1. XX-le oli KarS § 121 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema pani toime teise inimese tervise kahjustamise, mis seisnes selles, et 19.10.2019 kella 06.19 ajal Harjumaal Ääsmäe–Hageri maanteel
2. km– l tekkis XX-l konflikt TT-ga ja SS-ga. Pärast konflikti lahkus XX enda mootorsõidukiga Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX, alustades sõitu Ääsmäe poole. Mõne minuti pärast mõtles XX ümber ning keeras sõiduki ümber ja alustas sõitu Maidla poole. Teades, et nimetatud maantee ääres vastassuuna vööndis viibivad BB, TT ja SS, lülitas XX sõidukituled välja ning jätkas sõitu Maidla poole. Selliselt sõitis ta kuni Harjumaal Ääsmäe –Hageri maanteel
3. km–ni, kus sõidukit pidurdamata sõitis kiirusega ca 65 km/h sealviibinud BB-le otsa, kes viibis sõidurajal, mille pidi sõitis XX Maidla poole. Pärast otsasõitu ei peatanud XX sõidukit, vaid jätkas ärasõitu. Teades, et väljalülitatud sõidukituledega sõitmisega mööda maanteed pimedal ajal seab ta ohtu teise inimese tervise ja mööndes, et võib sõita maanteel viibinud isikutele otsa, põhjustas XX lähtuvalt ekspertiisiaktist nr 19E - PÕI0203, BB-le järgmised tervisekahjustused: pea, kehatüve, ülajäsemete ja alajäsemete tömp traumad, sh parema reieluu keskosa nihkumisega murru, vasaku põlve põrutuse, peaajuvapustuse. Nimetatud tervisekahjustuste paranemine kestab tüsistumata kulu korral vähemalt neli nädalat. Seega XX teise inimese tervise kahjustamisega, mille kestus on vähemalt neli nädalat, pani toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Maakohus tõdes, et XX-le KarS § 121 lg 2 p 1 järgi etteheidetava teo objektiine koosseis on täidetud, kuid teokoosseisu subjektiivse elemendi esinemiseks tuleb tuvastada, kas XX pani talle süüksarvatava teo toime tahtlikult või mitte. Kohtu hinnangul ei viita ükski asjas kogutud tõend sellele, et süüdistatav oleks talle süüksarvatava kuriteo pannud toime kavatsetult või otsese tahtlusega, vaid tuleb piiritleda, kas XX tegutses kaudse tahtlusega või oli tegemist ettevaatamatusega. Tunnistamaks isiku KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi, tuleb tuvastada vähemalt kaudne tahtlus. Süüdistatav end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, küll aga tunnistas, et BB kehavigastused on tekitatud tema poolt kannatanule otsasõidu tagajärjel, kuid kannatanule tahtlikku otsasõitu ta eitab. Prokurör leidis, et arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatav oli eelnevalt lubanud sõiduki BMW külje maha sõita ja ta tuligi tagasi suhteliselt kohe, seejuures kustus tuledega. Kuigi süüdistatav pani küll tuled tagasi põlema, kuid siis oli teel olevatel isikutel aega reageerida maksimaalselt 2 sekundit, mistõttu pidi süüdistatav aru saama, et sellise tegevusega võib ta kellelegi otsa sõita ehk tekitada tervisekahjustusi, kuid möönis seda, pannes kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kaitsja hinnangul oli tegemist tavalise liiklusõnnetusega ja süüdistatav ei osanud mitte kuidagi aimata, et kannatanu ise jookseb talle auto ette. Kohus tuvastas, et süüdistatav, sõites kiirusega 65 km/h, ei ületanud antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h, samuti sõitis süüdistatav ekspertiisiakti kohaselt teo toimepanemise ajal oma sõidureas ning kannatanu ise jooksis süüdistatava auto ette. Süüdistataval puudus võimalus otsasõitu vältida. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et XX pani talle ette heidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ja mõistis seetõttu XX süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi õigeks. Seoses süüdistatava õigeksmõistmisega jättis kohus kannatanu YY tsiviilhagi läbi vaatamata ja menetluskulud riigi kanda ning otsustas, et seoses XX-lt vabaduse võtmisega 19.10.2019 13.02.2020, tuleb süüdistatavale hüvitada mittevaraline kahju 5790,26 eurot. 2
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör D. Helila. Prokurör vaidlustab otsuse süüdistatava KarS § 121 lg 2 p 1 järgi õigeksmõistmises täies ulatuses. Erinevalt maakohtu seisukohast, mille kohaselt XX sõidukil tulede põlemine või mittepõlemine pimedal ajal ei oma tähtsust teise isiku tahtlikus tervise kahjustamises, leiab prokurör, et just see asjaolu mängib olulist rolli süüdistatavale etteheidetava teo subjektiivse koosseisu tuvastamisel. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli süüdistatav peale konflikti TT ja SS-ga agressiivne ja vihane, karjudes sündmuskohalt lahkudes, et sõidab nende sõiduki külje maha. Kannatanu BB ütluste kohaselt kuulis ta mõne aja pärast mööda maanteed liikuvat sõidukit, kuid sõiduki tulesid ta ei näinud. Et süüdistatav oli eelnevalt lubanud nende sõiduki külje maha sõita, otsustas ta minna sõiduki taha peitu, arvates, et see võib olla süüdistatava sõiduk. Vahetult enne kokkupõrget nägi kannatanu, et süüdistatav pani sõiduki tuled põlema ning siis toimus kokkupõrge. Ka tunnistajad TT ja SS maanteel liikuva sõiduki tulesid ei näinud. Tunnistaja UU ütluste kohaselt nägi ta taeva kaudu tulesid, siis läksid tuled kustu ja oli kuulda üksnes auto häält. Auto tuled läksid uuesti põlema 2 - 4 meetrit enne otsasõitu BB-le. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub, et nad panid autot tähele, kui ta oli juba nende ees ning nad seisid sõiduki juhipoolsel poolel ehk sõiduteel. Prokuröri hinnangul on süüdistatava väide, et sõidukil tuled põlesid paljasõnaline, sest vastasel korral oleksid tunnistajad ja kannatanu sõidukit näinud kaugelt ning tee pealt ära läinud. Kindlasti ei saanud kannatanu joosta üle tee, sest siis oleks ta vastutuleva auto suhtes parema küljega. Eksperdi arvamusest nähtub, et tõenäoliselt võis olla esimene löök sõidukilt vastu kannatanu vasaku sääre ülaosa väliskülge. Arvestades, et kannatanu seisis pargitud sõiduki eesotsa juures ning nähes vastu tulevat autot, hakkas ta minema pargitud sõiduki taha, pidi ta olema vastutuleva auto suunas seljaga või vähemalt küljega. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et antud teelõigul oli soovituslik sõidukiirus 30 km/h, kuid süüdistatav sõitis soovituslikust kiirustest kiiremini. Samuti nähtub autotehniliselt ekspertiisiaktist, et tehniliselt on võimlik ääre – ja lähitulesid sõidu ajal välja lülitada, pöörates tulede lülitamise pöördenupp 0 asendisse. Süüdistatava ütlustest nähtub, et tagasi sõites nägi ta tee ääres inimesi, kuid vaatamata sellele pani ta sõiduki tuled kustu, et teistel ei oleks tema lähenemist näha. Ta pani küll tuled tagasi põlema, kuid siis oli teel olevatel isikutel aega reageerida maksimaalselt 2 sekundit ehk süüdistatav pidi aru saama, et sellise tegevusega võib ta kellelegi otsa sõita ehk tekitada tervisekahjustusi, kuid möönis seda. Prokuröri hinnangul tõendavad kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid süüdistatava süüd temale inkrimineeritud kuriteo toimpanemises ning süüdistatav pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Prokurör palub õigeksmõistev otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada XX süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning karistada vangistusega 3 kuud 25 päeva, lugeda karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga, rahuldada kannatanu YY hagi ning mõista see välja süüdistatavalt.
6. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikus vastuväites apellatsioonile leiab kaitsja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, selle põhistused veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Et kannatanu on varem jooksnud autode ette ja järgi, kinnitavad tunnistajad UU ja GG, mis riimuvad eksperdi ja süüdistatava ütlustega. Maakohus on põhjalikult ja detailselt analüüsinud ja selgitanud, mis põhjusel ei viita ükski asjas kogutud tõend XX-le süüks arvatava kuriteo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega.
7. Kannatanu YY märgib kohtule saadetud elektronkirjas, et tema XX õigeksmõistmisega ei nõustu. Leiab, et Eesti riik peaks olema õigluse poolel ja mitte mõistma õigeks juhti, kes sõidab purjus peaga, ajab alla alaealise tüdruku, põgeneb sündmuskohalt ja hiljem peidab ennast politsei eest. Ta ei kaitse oma last, kes oli sellisel kellaajal väljas, kuid soovib, et kohus tema haginõude rahuldab. 3
8. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks kohtumenetlue pooled enda kirjalikke seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
9. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalide, prokuröri apellatsiooni väidete ja kaitsja kirjalike vastuväidetega apellatsioonile leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium alljärgnevalt.
10. Riigikohus on mitmetes lahendites esile toonud seisukoha, et kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist

§ 339

lg 1 p 7 mõttes (nt Riigikohtu otsused 3-1-1-16-04; 3-1-1-77-05; 31-1-89-06; 3-1-1-85-07; 3-1-1-33-08; 3-1-1-48-09 jt). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus käesolevas kriminaalasjas tõendite hindamisel vigu teinud. Kohus on kõiki kohtuistungil kontrollitud tõendeid vastastikuses seoses analüüsinud ja kogumis hinnanud, kohtu järeldused on põhjendatud. Kohtu järeldused on faktiliste asjaoludega vastavuses ja kohtukolleegium nõustub kohtuotsuse põhiosas esitatud asjaoludega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsiooni puutuvalt märgib üksnes järgmist.

1. Tuvastanud kohtuliku uurimise käigus hinnatud tõendite kogumis XX käitumises KarS § 121 lg 2 p 1 järgi etteheidetava teo objektiivse koosseisu esinemise, on maakohtu edasine arutluskäik ja otsustus süüdistataval etteheidetava teo toimepanemise ajal vähemalt kaudse tahtluse puudumises kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Maakohus on otsuses väljendatud seisukoha kujunemise teinud kohtuotsuse lugejale jälgitavaks ja arusaadavaks kõigi tõendite kogumis hindamise ja neile antud tervikhinnangu alusel ning kohtukolleegium ei näe siin mingeid minetusi. KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu on karistatav üksnes juhul, kui see on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Toimepanija tahtlus avaldub KarS § 121 koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, ehk soostub sellega.
2. Maakohus on põhjalikult analüüsinud XX kohtuistungil

§ 294

p 1 alusel avaldatud ütlusi, mille kohaselt soovis ta neist lihtsalt mööda sõita ning kui ta oli S sõiduki kõrvale jõudnud, jooksis või kõndis BB tema sõidukile ette, mistõttu ei jõudnud ta vahetult enne kokkupõrget pidurdada ega BB-le otsasõitu vältida. Tahtlikku otsasõitu süüdistatav eitab ja kinnitab, et tema sõidukil põlesid sõidu hetkel kõik vajalikud tuled. Süüdistatava ütlused selles osas riimuvad ekspertiisiaktist nr 19ELL0048 tuleneva eksperdiarvamusega, mille kohaselt sõiduauto Volvo reg. märk XXXXXX arvutuslik liikumiskiirus otsasõidu hetkel jalakäijale oli ca 65 km/h; jalakäija ja sõiduauto tehniliselt reaalne paiknemine tee otsasõidu hetkel on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 rekonstruktsiooni skeemil; otsasõidu hetkel paiknes sõiduauto Volvo oma suunavööndis; sõiduauto Volvo suurim kaugus otsasõidu kohast ohu tekkimise hetkel oli arvutuslikult ca 36 m ning sõiduauto juhil puudus võimalus jalakäijale otsasõitu vältida (kd II, tl 61-63). XX ütlusi, et tema sõitis oma sõidureas ja BB jooksis tema auto ette, toetab ekspertiisiakti uurimuslikus osas kirjeldatu, millest nähtuvalt näitab kontaktjälgede paiknemine sõidukil, et jalakäija pidi otsasõidu hetkel liikuma Volvo suhtes vasakult paremale. Volvo esimese numbrimärgi deformatsioon pidi tekkima kokkupuutel jalakäija jalaga. Deformatsiooni paiknemine numbrimärgi alaosas viitab, et jalg on n.ö surutud teatud ulatuses kaitseraua alla. Kirjeldatud olukorras on võimalik, et autoga kontakteerunud jalale 4 toetumisel eraldub jalanõu ning löögi mõjumise suunda jääv labajala külg surutakse vastu teekatet. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus kannatanu sokk nullpunktist 30,4 m kaugusel vaatluse suunas (kd II, tl 4-5). Puudub vaidlus selles, et ekspertiisiaktist nr 19E-PÕI0203 (kd II, tl 37-41) tulenevalt esinesid kannatanul m.h põrutushaav ja nahamarrastused vasaku jalalaba välisküljel ja muudele vigastustele lisaks parema reieluu keskosa nihkumisega murd, on tehniliselt on reaalne, et otsasõidu hetkel paiknes jalakäija auto ees parema küljega ja liikus auto suhtes vasakult paremale. Süüdistatav võtab omaks, et kannatanule põhjustatud kehavigastused on tekitatud tema poolt kannatanule otsasõidu tagajärjel. Kannatanu ütluste hindamisel, mille kohaselt seisis ta tee peal, ei saa jätta tähelepanuta, et ta oli tugevas alkoholijoobes ning võis sündmusi valesti mäletada. Tunnistaja GG kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta ise näinud, et kannatanu on alkoholijoobes käitunud ebaadekvaatselt, jooksnud kaks korda auto järgi ja auto eest läbi. Ka tunnistaja UU ütlused kohtuistungil kinnitavad kannatanu ebaadekvaatset käitumist millegi selgitamiseks autodele järgi jooksmisel. Samas nähtub tunnistaja UU ütlustest, et kannatanu mäletas ainult seda, et ta oli üle tee minemas ja siis käis pauk. Tunnistajate GG ja UU ütlused kinnitavad üheselt seda, et kannatanu ei saanud lähenevat süüdistatava autot märgates seista sõidutee äärde pargitud SS sõidukist 1 m kaugusel ega liikuda sõiduki taha vaid ta jooksis ise XX poolt vastassuunas juhitavale sõiduautole Volvo ette. Seda, et alkoholijoobes kannatanu võis lähenevat sõidukit märgates liikuda vales suunas, möönab ka apellant. Tunnistajate ütlused riimuvad ekspertiisiaktiga nr 19E-LL0048 tuvastatuga selles, et kannatanu mitte ei seisnud tee peal, vaid liikus joostes. Tunnistajate ütlusi ei ole kohus kahtluse alla seadnud, ka kohtukolleegiumil puudub alus nende usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks.

1. Kohtukolleegium ei jaga apellandi seisukohta tõendite ühekülgsest ja puudulikust hindamisest. Kohtukolleegium leiab, et kohtul puudus igasugune alus süüdistatava ütlustes kahelda ja tõdeb nagu maakohuski, et need riimuvad kohtus uuritud tõenditega ja on ka eluliselt usutavad. Süüdistatavale ei saa ette heita tahtlikku otsasõitu kannatanule, seda just olukorras, kus kannatanu ja tunnistajate SS, TT ja UU ütluste kohaselt oli süüdistataval enne sündmuskohalt ärasõitu tekkinud konflikt TT ja SSga. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt nad ei teadnud, miks süüdistatav oli vihane ja agressiivne, kuid eluliselt on usutav, et sellises situatsioonis soovis tekkinud konflikti lahendada ka kannatanu. Tõsikindlalt ei ole leidnud tõendamist, et XX oli lubanud SS sõiduki külje maha sõita.
2. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et XX-le etteheidetava teo subjektiivse koosseisu tuvastamisel on oluline roll sellel, kas süüdistatava sõidukil tuled põlesid või mitte. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitust oli uurimistoimingu ajal ilm pilvine ja sademeteta, pime aeg ja valgustus puudus. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt põlesid tema juhitud sõidukil tuled kogu aeg, ei kinnita seda tõsikindlalt aga kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tema süüdistatava auto tulesid ei näinud, kuid läheneva auto häält ta kuulis; tunnistaja SSe ütlustest nähtuvalt kuulis ta esmalt tulevat autot ja siis märkas tulesid; tunnistaja TT ütlustest nähtub, et ta seisis seljaga süüdistatava poolt juhitava läheneva auto suunas ja kuulis auto häält, misjärel tahtis kannatanut tõmmata teisele poole SSe autot, kuid kannatanu ehmatas ja tõmbas käest lahti. Tunnistaja UU ütlustest nähtuvalt märkas ta tagasi tuleva sõiduki tulesid taeva kaudu, mis hetkeks kustusid ja kuulda oli ainult auto häält ning et auto tuled hakkasid jälle põlema 2 - 4 meetrit enne neid. Kokkuvõtvalt kuulsid kõik tunnistajad ja kannatanu süüdistatava auto lähenemist ja kinnitavad, et autol põlesid tuled igal juhul vähemalt siis, kui süüdistatava auto nendeni jõudis. Kohtukolleegium jagab maakohtu tõdemust selles, et tavakütust kasutava sõiduauto Volvo V 70 lähenemine peaks olema kuuldav juba kaugelt, mistõttu isegi juhul kui tuled võisid nende režiimi vahetamisel lähitulede vastu hetkeks kustuda, ei tõenda see asjaolu iseenesest kuidagi süüdistatava tahet kahjustada BB tervist süüdistuses kirjeldatud viisil. Et XX vere etanooli kontsentratsioon liiklusõnnetuse tekitamise htkel oli arvutuslikult vahemikus 0,75-2,47 mg/g (kd II, tl 149-151), on kohus asjakohaselt leidnud, et seoses varasema konfliktiga ei saa välistada süüdistatava ärevust, 5 millest tingituna võis XX Volvo V 70 kaugtulesid sõidu ajal lähitulede vastu ümber lülitades, tuled korraks ka välja lülitada. Tehniliselt on see võimalik, sest ääre-ja lähitulede sõidu ajal (mootori töötamisel) välja lülitamiseks tuleb tulede lülitamise pöördnupp pöörata „0“ asendisse (kd II, tl 5354). Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole aga ekspertiisi teel võimalik tuvastada, kas väidetav tulede välja lülitamine ka tegelikkuses aset leidis. Samas on leidnud usaldusväärselt tõendamist, et süüdistatava poolt juhitud Volvo V 70-l esituled põlesid ja sõiduk oli nähtav BB-le otsasõidu kohast vähemalt 36 meetri kauguselt. Asjaolul, kas süüdistatava juhitud Volvo V 70 tuled põlesid või mitte, ei ole seega eeltoodu põhjal sisulist tähtsust XX käitumises KarS § 121 lg 2 p 1 järgi subjektiivse teokoosseisu tuvastamise seisukohast. Kuigi ekspertiisiaktist tulenevalt võis kannatanu, arvestades temal jalas olnud pükste vasaku püksisääre välisküljel paiknevat riidevigastust ja samas piirkonnas ulatusliku nahaaluse verevalumi ja nahamarrastuste esinemist, tõenäoliselt saada esimese löögi sõidukilt vastu vasaku sääre ülaosa väliskülge, ei saa eksperdi arvamuse kohaselt siiski täielikult välistada esmase löögi saamist parema alajäseme piirkonda (löögi suunaga reie tagaosast-välisküljelt ette keskele). Seega ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et kannatanu, minnes pargitud sõiduki taha, pidi olema vastutuleva auto suunas seljaga või vähemalt küljega. Tunnistaja TT ütlused ja ekspertiisiakti uurimuslikus osas kirjeldatu, mille kohaselt paiknes jalakäija otsasõidu hetkel auto ees parema küljega ja liikus auto suhtes vasakult paremale, kinnitavad XX ütlusi selles, et kannatanu jooksis vastassuunas tee äärde pargitud auto juurest tema juhitud autole ette. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kuivõrd asfaltkatte servalt kuni kontaktini sõidukiga sai kannatanu liikuda ca 5 m, mille läbimiseks liikumiskiirusel 9 km/h (joostes) kulub arvutuslikult ca 2 sekundit (arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 rekontsruktsiooni skeem), jäi süüdistataval aega ohu märkamiseks 0,8 sekundit mis ilmselgelt välistas võimaluse kannatanule otsasõidu vältimiseks. Maakohus ei ole materiaalõigust valesti kohaldanud ja on arusaadavalt põhjendanud, mis põhjusel on kohus erinevalt prokurörist asunud seisukohale, et XX-le etteheidetav tegu ei ole toime pandud tahtlikult.
3. Kooskõlas

§ 310

lõikega 2 jättis maakohus süüdistatava temale esitatud süüdistuses õigeks mõistmisel seadusest tulenevalt kannatanu YY tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmiseks läbi vaatamata. Tulenevalt SKHS § 11 lg-st 4 tuleb vabaduse võtmise korral hüvitada mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult on vabadus võetud. XX oli kahtlustatavana kinni peetud 19.10.2019 - 20.10.2019 ja viibis vahi all 21.10.2019 - 13.02.2020 (kokku 118 päeva), mistõttu on maakohus mõistnud XX-le hüvitamisele vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju seadusest tulenevalt. Hüvitamisele kuuluva summa suurus vastab Statistikaameti poolt avaldatud 2019 IV kvartali keskmise brutopalga suurusele. 15. Menetluskulude hüvitamist apellatsioonimenetluses reguleerib

§ 185

, mille lõige 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat K. Nersesjan, taotleb maakohtu otsusega ja prokuröri apellatsiooniga tutvumisele ning vastuväite koostamisele kulunud aja (90 minutit) eest kaitsjatasu väljamõistmist koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, sellise õigusteenuse osutamiseks vajalik ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulu. Et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse XX süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi õigeks mõistmises muutmata ning prokuröri apellatsiooni rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud KarS § 185 lg 2 kohaselt riigi kanda. 6 16. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 26.

juuni 2020 otsuse XX suhtes muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7