) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 2 Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja võttis hagi tagasi, sest kohtuvaidlus on lahendatud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe sõlmimisega. Kostjal I ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmisele. Kostja II ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud. Kohus järeldas
lg 3 teise lause alusel, et kostjal II ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmise taotluse osas. Hageja võtab hagi tagasi, sest kostjad täitsid hageja nõude pärast hagi esitamist. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku summas 3904 eurot 90 senti. Kostja I on tasunud sellest 2000 eurot ja tasumata menetluskulude jääk on 1904 eurot 90 senti, mille palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista.
lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtule esitatud notariaallepingu punkti 2.5.1.3 järgi kuulus hagejale väljamaksmisele 4981 eurot 44 senti: tsiviilasjas nr 2-12-46137 tulenevate nõuete täitmine (3067 eurot 84 senti) ja tsiviilasjas nr 2-15-1661 kulude hüvitamine (1883 eurot 60 senti). Hageja kinnitas, et väljamaksed on tehtud. Samuti kinnitas hageja, et kostja I tasus hagejale täiendavalt veel umbes 117 eurot menetluskulude katteks. See, et menetluskulude summa 2000 eurot oli eelnevalt enne notariaalse lepingu allkirjastamist kokku lepitud, nähtub kohtule esitatud kostja I ja hageja esindajate kirjavahetusest. Kohus leidis, et kuna pooled on jõudnud menetluskulude osas (suurus ja tasumine) kokkuleppele menetluskulude summas 2000 eurot tasumises, oleks täiendavate menetluskulude kostjate kanda jätmine ebaõiglane. Menetluskulude suurus oli hagejale teada enne notariaallepingu sõlmimist. Notariaallepingus ei ole märgitud, et tegemist on tsiviilasjas nr 2-15-1661 kantud menetluskulude osalise hüvitamisega. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad olid sellest teadlikud. Kohus leidis, et põhjendatud on
Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist ja selles osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1903 eurot. Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on ülejäänud menetluskulude kostjate kanda jätmine ebaõiglane. Osaline menetluskulude tasumine summas 2000 eurot oli eeltingimus selleks, et hageja oleks nõus sõlmima notariaalse lepingu ja hagi tagasi võtma. Menetluskulude jätmine poolte endi kanda on vastuolus
) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. 3 10. Vastavalt
lg-le 1 koosmõjus
§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul eksis maakohus menetlusnormi kohaldamisega, kui jättis hagi tagasivõtmisel põhineva määruse tegemisega menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi
Maakohus on oma seisukohta põhjendanud. Praegusel juhul sõlmisid pooled notariaalse lepingu, mille alusel rahuldati hageja põhinõue ning samuti tasuti menetluskulud. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostjad on tasunud hagejale menetluskulude katteks 2000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates alust jätta hageja menetluskulud
Kuigi
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi tagasivõtmise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka
lg-t 4.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul kuulub kohaldamisele
Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostja I esindajate kirjavahetusest tuleneb, et pooled leppisid kokku, et 2000 eurot on see summa, mille kostjad tasuvad hagejale menetluskulude katteks. Poolte esindajate kirjavahetusest ega sõlmitud notariaalsest lepingust ei tulene, et 2000 euro tasumise näol on tegemist hageja menetluskulude tasumisega osaliselt ning ülejäänud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele
Tsiviilasja materjalid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 12. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud
Ringkonnakohus arvestab menetluskulude poolte endi kanda jätmisel sellega, et pooled on sõlminud notariaalse lepingu ning jõudnud kohtuväliselt kokkuleppele, millises ulatuses kuuluvad hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude ühe poole kanda jätmine on praeguses menetlusetapis ebamõistlik. Sellise menetluskulude kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks jaotuse puhul puudub vajadus /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 4 menetluskulude rahaliseks /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.