← Eesti

1-20-6866/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-20-6866 (20230100840) Kohtunik Ivi Kesküla Vai

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo katse toimepanemine kompromissettepaneku tegemises, mis seisnes selles, et AS W loovutab või pandib AS W kasuks kinnistute kompleksile asukohaga SSS seatud hüpoteegist summas 1 597 791, 21 eurot X OÜ kasuks hüpoteegi summas 1 000 000 eurot, millega loetakse AS W võlgnevus summas 916 854, 74 eurot X OÜ ees täidetuks. Määruskaebuse kohaselt oli QQ teoplaaniks esitada X OÜ juhatuse liikmele ebaõige ettekujutus kinnistule seatud hüpoteegi väärtusest ja mõjutada selle tulemusena YY tegema varakäsutus, millega ta tunnistab nõude AS W vastu rahuldatuks hüpoteegiõiguse saamisega. Kaebuse esitaja kohaselt oleks kompromissi sõlmimise korral X OÜ saanud varalist kahju ja AS W olulist varalist kasu. 14. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejatega selles, et käesolevalt ei tulene kuriteokaebusest alust, millele tuginedes oleks võimalik tõsikindlalt väita, et toime võib olla pandud KarS §

§ 25lg 2 sätestatud tegu.

Ringkonnakohus leiab, et X OÜ poolt esitatud kuriteokaebusest ning Riigiprokuratuuri määrusele esitatud kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, millistele tuginedes oleks võimalik tuvastada QQ poolt kompromissi sõlmimise läbirääkimistel selliste andmete esitamist, millega saanuks viia X OÜ esindaja eksimusse. Asja materjalidest ei nähtu, et AS W esindaja oleks kompromissi sõlmides ning aadressil SSS asuvate kinnistute kompleksile seatud hüpoteeki võlgnevuse katteks pakkudes edastanud hüpoteegi olemuse kohta ebaõigeid andmeid ehk selgitanud, et tegemist on nõudega kaetud hüpoteegiga. PPA 23.07.2020. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt olid hüpoteegiga seotud asjaolud kontrollitavad ka avalikest allikatest, seega X OÜ esindajal oli lisaküsimuste tekkimisel võimalus hüpoteegiga seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida. Siinjuures lisab ringkonnakohus, et hüpoteek iseenesest ei näita nõude olemasolu, seega ei saa võlausaldaja nõude tõendamisel toetuda kinnistusraamatu kandele. Eeltoodu ei väära ringkonnakohtu hinnangul aga tõsiasja, et AS W esindaja poolt pakutavast kompromissettepanekust ei ole tuvastatav, et QQ oleks kinnitanud, et loovutamiseks/pantimiseks pakutav hüpoteek on nõudega tagatud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri järeldusega, mille kohaselt ei ole tuvastatav ka AS W esindaja poolt püüe hüpoteegi olemuse osas valede andmete esitamine, millised oleksid võinud viia X OÜ esindaja eksimusse, eesmärgiga saavutada võlgnevuse nõudest loobumine. Pelgalt asjaolu, et AS W esindaja võis pakkuda kompromissina hüpoteegi loovutamist/pantimist, milline ei olnud nõudega tagatud, ei anna iseenesest alust kelmuse katse koosseisuks, kuivõrd sellisel juhul puudub pettuslik tegu eht teise poole eksimusse viimine. Ka käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et QQ oleks väitnud, et tegemist on nõudega tagatud hüpoteegiga või esitanud muid valeandmeid hüpoteegi olemuse või väärtuse kohta, seega puudub valede andmete esitamine, millistele tuginedes oleks kannatanu tehingu teinud ning varalist kahju 8

(9)saanud. Samuti kaebuses märgitu, mille kohaselt oleks X OÜ esindaja QQ poolt pakutava kompromissi sõlmimisel kaotanud õiguse nõuda AS- ilt W kohustuste täitmist, ei sisalda AS W esindaja poolt valeandmete esitamist, kuivõrd X OÜ esindajale ei esitanud QQ valesid andmeid hüpoteegi olemuse ega väärtuse kohta.
  1. Riigiprokurör on täiendavalt viidanud asjaolule, mille kohaselt puudub täielik selgus, kas AS W esindaja poolt loovutamiseks/pantimiseks pakutav hüpoteek oli tõesti nõudega tagamata. Riigiprokuratuuri määruse punktist 3.6 tulenevad kahtlused, millistest lähtudes puudub kindel alus väitmaks, et pakutav hüpoteek ei olnud nõudega tagatud. Ringkonnakohus Riigiprokuratuuri arutluskäigu ning põhjendustega nõustub ning eeltoodule tuginedes, kuivõrd pole võimalik üheselt mõistetavalt järeldusele jõuda, et AS W poolt X OÜ-le pakutav hüpoteek oli nõudega tagamata, siis pole võimalik antud asjaolus X OÜ esindajat teadlikult eksimusse viia, et selliselt püüda oma võlgnevusest vabaneda ehk saada varalist kasu ja tekitada sellega X OÜ-le varalist kahju.
  2. Ringkonnakohus leiab samaselt riigiprokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik tuvastada QQ poolt talle kuriteokaebuses KarS §

§ 25lg 2 järgi etteheidetava teo toimepanemist, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus Kr

MS § 199 lg 1 p 1 mõttes.

  1. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
  2. septembri
  3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.