) § 29 lg 1 p 2 alusel kohtule kinnitamiseks. Pärnu Maakohus jättis 03.03.2020 määrusega avalduse saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ning lõpetas saneerimismenetluse. Kuivõrd avaldaja on esitanud viidatud määruse peale määruskaebuse ja see on lahendamata, ei ole saneerimismenetlus lõppenud. Saneerimisseadusest ei tulene, et saneerimismenetluse lõpetamise määrus omaks toimet enne selle jõustumist. Saneerimismenetluse ajal on täitemenetlus saneeritava ettevõtja vara suhtes
lg 1 p-st 1 ja § 47 lg-st 2 järelduvalt välistatud, kui tegemist ei ole töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmisega. Saneerimisseaduse mõttega on vastuolus tõlgendus, mille kohaselt võib pärast saneerimismenetluse algatamist alustada ettevõtja suhtes uusi täitemenetlusi. Kohtutäitur ei võinud seega avaldaja suhtes täitemenetlust algatada ja sellest tulenevalt on alusetu ka kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsus. Saneerimismenetluse algatamise ühe tagajärjena peatub
lg 1 p 2 alusel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Samas nähtub kohtutäituri 01.04.2020 täitmisteatest, et sundtäitmisele võetud nõue sisaldab ka kuni 16.03.2020 arvestatud viivist ja alates 17.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni arvestatud viivist. 3. Kohtutäitur jättis 20.04.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur peab täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalsetele nõuetele, kuid ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid.
lg 2 järgi jätkab kohtutäitur saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava ei kehti. Täitmisel oleva nõude suhtes ei ole hetkel kehtivat saneerimiskava. Kuivõrd sissenõudja esitas kohtutäiturile seaduse nõuetele vastava täitedokumendi ja kinnitas täitmisavalduses, et nõue on õige ja sissenõutav, ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda. Seetõttu ei ole alust tühistada ka kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsust. Kui avaldaja leiab, et tema vastu esitatud nõue ei ole sundtäidetav, on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 4. Avaldaja esitas 30.04.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 20.04.2020 otsuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri 20.04.2020 ja 01.04.2020 otsused ja kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. 2
lg-le 2 on asjakohatu, kuivõrd see säte reguleerib täitemenetluse jätkamist saneerimiskava kehtivuse ajal. Kohtutäitur ei ole võtnud seisukohta selle osas, et avaldajalt ei saa kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni nõuda alates 23.12.2019 arvestatud viivist. Sõltumata formaliseerituse põhimõttest peab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele võtmisel arvestama seaduses selgelt sätestatud menetlusõiguse põhimõtetega, st antud juhul saneerimismenetluse algatamise fakti ning sellest tuleneva täitemenetluse algatamise ja toimetamise keeluga avaldaja vara suhtes. Asjakohatu on kohtutäituri viide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigusele, kuna avaldaja vaidlustab täitedokumendi täitmiseks võtmist, mida saab Riigikohtu praktikast tulenevalt vaidlustada kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Asjakohatu on ka kohtutäituri väide, et ta ei ole pädev lahendama menetlusosaliste vahelisi materiaalõiguslikke vaidlusi, kuna avaldaja ei ole esitanud sissenõudja nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid.
lg 1 asjakohane.
lg 1 sõnastusest ja saneerimisseaduse seletuskirjast nähtub, et täitemenetluste peatamine on vajalik võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks ja kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmiseks. Kuna praegusel juhul ei hääletanud võlausaldajad saneerimiskava kinnitamise poolt, siis läbirääkimiste periood ebaõnnestus. Lisaks on Pärnu Maakohus 12.05.2020 määruses, millega maakohus jättis avaldaja esitatud saneerimiskava taaskord menetlusse võtmata, jõudnud lõplikult veendumusele, et avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine ei ole võimalik. Saneerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et lisaks majanduslikule mõõtmele tuleb ära hoida saneerimise kuritarvitamist näiteks selleks, et ettevõtte vara vähendada ja seeläbi hilisemas pankrotimenetluses võlausaldajatele vähem raha välja maksta. Avaldaja eesmärgiks on võlausaldajate nõuete sundtäitmist edasi lükata, et selguks avaldaja püsiv maksejõuetus. 3
lg-t 1 arvestades on põhjendamatu avaldaja seisukoht, et sissenõudja ei saa praegusel ajal avaldajalt viivist nõuda. Kui esines alus täitemenetluse peatamiseks, pidanuks avaldaja esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise taotluse. Samas ei olnud vaidlusaluse täitemenetluse peatamiseks igal juhul alust, kuivõrd peatada tuli vaid käimasolevad täitemenetlused. Saneerimismenetlus ei pruugi kõiki võlausaldajaid puudutada ja kohtutäituril ei lasu kohustust selgeks teha, milliseid võlausaldajaid saneerimiskava hõlmab. 7. Pärnu Maakohus rahuldas 31.07.2020 määrusega avalduse, tühistas kohtutäituri 20.04.2020 ja 01.04.2020 otsused ning kohustas kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus 50% ulatuses kohtutäituri ja 50% ulatuses sissenõudja kanda. Seadusest ei tulene, et saneerimismenetluse lõpetamise määrus omaks toimet juba enne selle jõustumist. Siinse asja lahendamisel tuleb seega lähtuda sellest, et avaldaja suhtes on algatatud saneerimismenetlus, milles ei ole saneerimiskava veel kinnitatud ja mis ei ole veel lõppenud. Välistatud ei ole, et saneerimismenetluse tulemusena saneerimiskava kinnitatakse. Avaldaja suhtes täitemenetluse algatamine ja toimetamine sissenõudja nõude sundtäitmiseks saneerimismenetluse ajal on lubamatu.
lg 1 p-st 1 tulenevalt on saneerimismenetluse ajal mistahes täitemenetlus saneeritava ettevõtja vara suhtes välistatud.
lg-st 1 ja § 47 lg-st 2 tulenevalt saavad enne saneerimismenetluse algust algatatud täitemenetlused ettevõtja vara suhtes jätkuda ning uusi täitemenetlusi saab ettevõtja vara suhtes algatada alles pärast saneerimismenetluse ennetähtaegset lõpetamist või pärast saneerimiskava kinnitamist. See on kooskõlas saneerimismenetluse eesmärgiga kaitsta ettevõtjat ajutiselt kõikide enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud võlausaldajate nõuete eest ning anda ettevõtjale võimalus pidada võlausaldajatega läbirääkimisi nende nõuete rahuldamise üle kartmata, et sundtäitmise käigus realiseeritakse ettevõtte edasiseks majandamiseks vajalik vara, mille tõttu võib saneerimine ebaõnnestuda. Seda eesmärki on rõhutatud saneerimisseaduse seletuskirjas ning seda väljendavad ka
lg 1 p-d 1, 3 ja 4, mille mõtte kohaselt ei tohiks ettevõtja saneerimismenetluse ajal toimuda tema suhtes ühtegi muud menetlust, mis võib ettevõtja majandustegevuse jätkamist takistada. Eeltoodust tuleneb, et saneerimismenetluse algatamisel tehtav kohtumäärus ettevõtja vara suhtes toimuvate täitemenetluste peatamise kohta ei tähenda mitte ainult enne saneerimismenetluse algatamist alanud täitemenetluste peatamist, vaid ka uute täitemenetluste algatamise keeldu. Vastupidine oleks ilmses vastuolus saneerimisseadusega. Nõustuda tuleb avaldajaga, et kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni ei saa
Kohtutäituril puudub pädevus lahendada menetlusosaliste materiaalõiguslikke vaidlusi, sh vaidlust sundtäitmisele antud nõude osas (viivise suurus). Samas vaidlustab avaldaja 4
lg 1 p-st 1 tulenevalt ei peatu ettevõtja vara suhtes toimuvad täitemenetlused automaatselt, vaid kohus peatab vajaminevad täitemenetlused. Seda kinnitab asjaolu, et kohus peatas saneerimismenetlus alustamisel kolm täitemenetlust. Seadusest ega Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määrusest ei tulene uute täitemenetluste algatamise keeldu, mistõttu kohtutäituril ei lasunud kohustust vaidlusalune täitemenetlus peatada. Lisaks on võlgnik esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mitte peatamiseks. Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määrusest ei tulene sissenõudja nõude osas toimuva täitemenetluse peatamist ega selle alustamise keelamist, mistõttu ei ole asjakohane see, kas avaldaja saneerimise ebaõnnestumist kinnitav kohtulahend on jõustunud. Kuna saneerimiskava võib puudutada vaid väikest osa võlgniku võlausaldajatest, ei ole kõikide hagimenetluste ja täitemenetluste takistamine põhjendatud. Igal juhul on põhjendamatu teiste menetluste takistamine pärast saneerimismenetluse läbirääkimiste perioodi. Kui avaldaja pidas saneerimist hoolimata saneerimiskava tagasilükkamisest võlausaldajate ja kohtu poolt tõenäoliseks ja pidas saneerimise õnnestumiseks oluliseks, et sissenõudja ei alustaks täitedokumendi alusel täitemenetlust, oleks ta pidanud esitama saneerimismenetluses määruskaebust menetlevale kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuivõrd maakohus oleks pidanud jätma avaldaja kaebuse rahuldamata, oleks maakohus pidanud sissenõudja menetluskulud jätma avaldaja kanda. Igal juhul ei ole põhjendatud avaldaja menetluskulude sissenõudja kanda jätmine, kuivõrd vaidlustatud määrus on tehtud kohtutäituri kahjuks. Määruses ei ole põhjendatud avaldaja menetluskulude 50% ulatuses sissenõudja kanda jätmist. Avaldaja menetluskulude sissenõudja kanda jätmine on äärmiselt 5
lg 1 p-st 1 ja seaduse üldisest mõttest tulenevalt on täitemenetluse algatamine ja toimetamine sissenõudja nõude sundtäitmiseks avaldaja saneerimismenetluse ajal lubamatu.
lg 1 p 1 ei anna kohtule diskretsiooniruumi kaalumaks, kas ettevõtja suhtes algatatud täitemenetlused tema saneerimismenetluse algatamisel peatada või mitte, vaid kohtul on kohustus need peatada. Lisaks nähtub Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määruse resolutsiooni sõnastusest üheselt kõigi avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste peatamine. Asjakohatu on sissenõudja seisukoht, mille kohaselt ei ole ettevõtja saneerimismenetluse ajal põhjendatud takistada kõigi võlausaldajate nõuete sundtäitmist, kuna saneerimiskava võib puudutada vaid väikest osa võlausaldajatest. Esiteks on vaidlusaluses täitemenetluses täitmisel olev nõue saneerimiskavaga hõlmatud. Teiseks tuleb saneerimisseadusest üheselt, et saneerimismenetluse ajal on vähemalt kuni saneerimiskava kinnitamiseni välistatud kõigi nõuete sundtäitmine. Vastasel juhul võib saneerimismenetluse eesmärgi saavutamine osutuda võimatuks. Sissenõudja seisukoht, et sundtäitmine avaldaja vara suhtes peab olema välistatud vaid kuni läbirääkimiste faasi lõppemiseni saneerimismenetluses, ei põhine seadusel. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud, kuivõrd maakohus lahendas asja ka sissenõudja kahjuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 ls 1 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. 13. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis avaldaja suhtes algatada ja jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 179/2020/378 ning kas sellest lähtuvalt on kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsus seaduslik. Avaldaja on seisukohal, et
lg 1 p-st 1 ja saneerimisseaduse üldisest mõttest tulenevalt on avaldaja suhtes täitemenetluse algatamine ja toimetamine tema saneerimismenetluse ajal lubamatu. Kohtutäitur ja sissenõudja on seevastu seisukohal, et piiranguid täitemenetluse algatamiseks ja jätkamiseks ei esine. 14. Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Pärnu Maakohus 23.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20524 algatanud avaldaja saneerimismenetluse ning peatanud kooskõlas
lg 1 p-ga 1 avaldaja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimismenetluse lõppemiseni (v.a töösuhte alusel tekkinud nõuete täitmised). Samas asjas tehtud 03.03.2020 määrusega jättis Pärnu Maakohus menetlusse võtmata avaldaja avalduse võlausaldajate poolt vastu võtmata jäänud saneerimiskava kinnitamiseks ning lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Avaldaja esitas 09.03.2020 Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määruse peale määruskaebuse. Sissenõudja esitas 16.03.2020 täitmisavalduse ja kohtutäitur 6
15. Saneerimisseaduses puudub saneerimismenetluses tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aega reguleeriv üldine norm, mistõttu tuleb
järgi kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut. Seda ei muuda asjaolu, et
lg 1 teine lause näeb ette saneerimiskava määruse kohese täidetavuse, kuna selle põhjal ei ole võimalik teha järeldusi teiste saneerimismenetluses tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täidetavuse aja osas. TsMS § 478 lg 4 esimese lause kohaselt hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määrus on tehtud avaldaja kohta ja see kitsendab üksnes avaldaja õigusi, hakkas see kehtima ja kuulus täitmisele alates päevast, mil see tehti avaldajale teatavaks, st toimetati avaldajale kätte (TsMS § 479 lg 2). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määrus avaldaja juhatuse liikmele e-toimiku vahendusel kätte 03.03.2020 kell 20.
täieliku peatamise põhimõttest, mille kohaselt ei saa saneerimismenetluse käigus korraldada ühtegi menetlust, mis piirab ettevõtja tegevust. Nii
eesmärgi kui ka saneerimisseaduse eesmärgiga laiemalt läheks seega vastuollu tõlgendus, mille kohaselt võib ettevõtja vara suhtes teha täitetoiminguid ajal, mil saneerimiskava ei ole veel kinnitatud ja ei ole selge, kas saneerimiskava võlausaldaja nõude suhtes kehtib (
lg 2) või kehtivad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed (
Samas ei tähenda see seda, et
Saneerimismenetluse eesmärkide saavutamist aitab tagada ka see, kui võimaldada võlausaldajatel täitemenetlusi küll algatada, aga need kooskõlas
Selline tõlgendus aitab ühest küljest kaitsta võlausaldajaid ja teisest küljest ka kohtutäitureid, kes on ettevõtja suhtes täitemenetluse algatanud. Tõlgendus, mille kohaselt saneerimismenetluse ajal ettevõtte suhtes uusi täitemenetlusi algatada ei tohi, võib viia võlausaldajate kohtulahendist tulenevate nõuete aegumiseni, mida muidu oleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg-te 1 ja 2 alusel täitedokumendi täitmiseks esitamise ja täitmisele võtmisega võimalik vältida. Nimelt ei näe saneerimisseadus ega tsiviilseadustiku üldosa seadus ette, et võlausaldaja nõude aegumine saneerimismenetluse algatamisega peatuks, kuigi näiteks pankrotimenetluses peatub võlausaldaja nõude aegumine selle esitamisega pankrotimenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 1). Täitemenetluse algatamise mittevõimaldamisel võivad võlausaldaja jaoks mööduda ka TMS § 188 lg-st 1 ja § 189 lg-st 1 tulenevad tähtajad vara tagasivõitmise hagi esitamiseks. Lisaks ei pruugi kohtutäitur ega teatud juhtudel võlausaldaja täitemenetluse algatamise ajal saneerimismenetlusest teadlik olla, kuna saneerimismenetluse algatamist avalikult teatavaks ei tehta (erinevalt pankrotimenetluse algatamisest, kus kohus avaldab PankrS § 33 lg 1 esimese lause alusel pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ettevõtte pankrot nähtub ka äriregistrist). Samas kaasneb täitemenetluse algatamisega kulu täitemenetluse algatamise tasu näol ja kui leida, et kohtutäitur algatas täitemenetluse võlgniku suhtes toimuva saneerimismenetluse tõttu õigusvastaselt, muutuvad õigusvastaseks ka täitemenetluses tehtud toimingud ja otsused, mh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, st kohtutäitur jääb õigustamatult kandma täitemenetluse algatamise riski ning tekkinud täitekulusid ja kohtutäituri tasu. Avaldaja on täitemenetluse algatamise keelu osas viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa pankrotivõlgniku vastu pankrotimenetluse ajal TMS § 51 lg-t 1 ja selle eesmärki arvestades täitemenetlust alustada. Märkida tuleb, et TMS § 51 lg 1 näeb ette, et võlgniku pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpeb, kuid saneerimisseaduse ükski säte täitemenetluse lõppemist ette ei näe. Seetõttu ei ole alust lähtuda analoogia korras viidatud Riigikohtu seisukohast. Kui saneerimisel oleva ettevõtte suhtes algatatakse uus täitemenetlus, saab ettevõtja esitada kohtutäiturile pärast täitmisteate kättesaamist saneerimismenetluse algatamise määruse, mis näeb ette ettevõtte vara suhtes täitemenetluste peatamise, ja kohtutäitur peab täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p 2 alusel peatama. Ettevõtja saab enda suhtes täitetoimingute kasutusele võtmist 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.