Obsah (8)

§ 75§ 70§ 104§ 106§ 371§ 657§ 654§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-8801 Tsiviilas

§ 75

lg 1).

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Kuna Brüssel I bis määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist. Brüssel I bis määruse artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on kostja alaline elukoht. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks XXX. Kostjal on Leedu Vabariigi kodakondsus. Kohtule ei ole kättesaadavad muud andmed kostja elukoha kohta. Kostja alaline elukoht ei asu kohtu kogutud andmetel Eesti Vabariigi territooriumil. Pooled on laenulepingu p-s 6.2 kokku leppinud, et vaidluste kokkuleppel mittelahendamisel on kohtualluvus Eesti Vabariigis Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Maakohtul tuleb kontrollida Brüssel I bis määruse artikkel 25 lg-st 1 tulenevalt, kas kohtualluvuse kokkulepe on tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi kehtiv. Käesoleval juhul ei ole vaidlus seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega (

§ 104lg 1).

Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuseks peab esinema üks

§ 104lg-s 3 välja toodud tingimustest.

Kohtualluvuse kokkulepe sõlmiti laenulepingus. Seega ei ole kokkulepe sõlmitud pärast vaidluse tekkimist (

§ 104lg 2 p 1).

Samuti ei nähtu lepingust, et alluvuse kokkulepe oleks sõlmitud

§ 104lg 2 p-s 2 sätestatud juhuks.

Tulenevalt

§ 106lg 1 p-st 1 on kohtualluvuse kokkulepe seega tühine.

Maakohus küsis kostjalt seisukohta kohtualluvuse osas (Brüssel I bis määruse artikkel 26 lg 1 alusel). Kostja kohtu päringule ei vastanud. 2 Kuivõrd kostja alaline elukoht ei asu kohtu kogutud andmetel Eesti Vabariigi territooriumil, pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine ning kostja ei ole andnud nõusolekut tsiviilasja menetlemiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajas, ei või kostja vastu Eesti kohtutes menetlust algatada. Eeltoodust tulenevalt ei võtnud maakohtu hagiavaldust menetlusse

§ 371lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata hagi menetlemiseks samale maakohtule. Maakohtu põhjendused ja keeldumine on vastuolus nõukogu
2. detsembri 2000 määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) ja

§ 104lg-ga 2.

Maakohtul tuli lähtuda Brüssel I määruse artikkel 23 lg-st 1, mille kohaselt kuulub tsiviilvaidluse lahendamine selle kohtu pädevusse, milles lepinguosalised on kokku leppinud ehk antud juhul Tartu Maakohtu kohtualluvusse. Nii Brüssel I määrus kui ka

§ 104

lg 2 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis. Maakohus on jätnud eelnimetatud normid käsitlemata. Ka kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse tuvastamine on asjakohatu ja ebaõige. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

1. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette Brüssel I määruse kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus selgitab, et Brüssel I määruse (nr 44/2001) asemel kehtib alates
2. jaanuarist 2015 Brüssel I bis määrus (nr 1215/2012), mis on uuesti sõnastatud versioon Brüssel I määrusest (nr 44/2001). Ka Euroopa Liidu õiguse portaalis EUR-Lex (ametlik juurdepääs Euroopa Liidu õigusdokumentidele) on Brüssel I määruse juures märge määruse kehtetuks tunnistamise kohta
3. jaanuarist
4. Pooled sõlmisid lepingu
5. mail 2020, s.o Brüssel I bis määruse kehtivuse ajal. Seega kohaldas maakohus kohtualluvuse üle otsustamisel õigesti üksnes Brüssel I bis määrust. Hageja viited kehtetule Brüssel I määrusele on asjakohatud.
6. Brüssel I bis määruse artikkel 25 (kokkuleppest tulenev kohtualluvus) on ümbersõnastatud Brüssel I määruse artikkel 23 (kokkulepe kohtualluvuse kohta). Brüssel I bis artikkel 25 näeb selgesõnaliselt ette (erinevalt kehtetust Brüssel I määruse artiklist 23), et kohtualluvuse kokkuleppes märgitud liikmesriigi kohtud on pädevad vaid siis, kui kohtualluvuse kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kehtiv. Seega kontrollis maakohus põhjendatult kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust

§ 104alusel.

7. Hageja heidab maakohtule ette

§ 104

lg 2 kohaldamata jätmist.

§ 104

lg 2 sätestatut tuleb tõlgendada koosmõjus sama paragrahvi teiste sätetega, sh lõike 3 p-des 1 ja 2 sätestatuga. Maakohus tuvastas põhjendatult, et

§ 104lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused pole käesoleval juhul täidetud.

Hageja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. 3 Järelikult on õige maakohtu järeldus, et laenulepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on

§ 106lg 1 p 1 alusel tühine.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 4