2-20-2195/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-2195 Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi YY hagi XX vastu isaduse vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja: YY (isikukood XXXXXXXXX) esindajad Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline määruskaebemenetluses esindaja vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. augusti 2020 määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jaotada menetluskulud teisiti.
5. Määruskaebus rahuldada.
6. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse.
7. Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 4.
8. Võtta vastu YY esitatud hagist loobumise avaldus. 4.
9. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-2195 YY hagis XX vastu isaduse vaidlustamiseks. 4.
10. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
11. YY esitas 10.02.2020 Harju Maakohtule hagi XX vastu isaduse vaidlustamiseks, paludes tunnistada ebaõigeks kostja sünnitunnistusele tehtud kanne, mille kohaselt on tema isaks hageja.
12. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja QQ abielu 02.06.1995 ning nende abielust sündis XX.XX.XXXX kostja. Kostja vanemate abielu lahutati 02.06.
14. 2019.a aprillis jõudis hagejani informatsioon, mille alusel tekkis tal kahtlus, kas kostja ikka on tema bioloogiline poeg. Hageja soovis läbi viia kostja suhtes DNA-ekspertiisi, millega kostja ema esialgu nõustus, kuid hiljem hoidus sellel teemal suhtlemisest ja vastavate uuringute tegemisest. See süvendas hageja kahtlusi oma isaduse suhtes veelgi. Kostja põlvnemise tuvastamiseks tuleb määrata ekspertiis. Kostja vastus
15. Igal vanemal on õigus teada, kas ta on lapse bioloogiline vanem või mitte, kuid ekspertiisi määramine enne hageja poolt enda isaduse suhtes kahtluste tekkimise aluseks olevate asjaolude tõendamist või täiendavat põhistamist on põhjendamatu, sest see võib kostjat traumeerida. Menetluse edasine käik
16. 24.05.2020 määrusega määras maakohus DNA-ekspertiisi tuvastamaks, kas kostja põlvneb hagejast.
17. Ekspertiisiakti nr XXX järgi saab hageja olla >99,9999999% tõenäosusega kostja bioloogiline isa.
18. 30.06.2020 esitas hageja hagist loobumise avalduse.
19. 14.07.2020 avalduses palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 352,80 eurot.
20. 06.08.2020 seisukohas taotles hageja menetluskulude poolte endi kanda jätmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel. Menetluskulude tekkimist oleks saanud vältida, kui kostja ema oleks kohtuväliselt nõustunud ekspertiisi tegemisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
21. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ning lõpetas asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel.
22. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda, sest hageja loobus hagist. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitamiseks 352,80 eurot, millelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. 2 Määruskaebus
23. Hageja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
24. Maakohus ei arvestanud sellega, et hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Lisaks sätestab TsMS § 164 lg 1, et põlvnemise asjas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastus määruskaebusele
25. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus. Kostja palub hagejalt välja mõista määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks 201,60 eurot.
26. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Hageja vaidlustas isaduse, paludes tuvastada, et kostja ei ole hageja bioloogiline laps, kuid ekspertiis tõendas vastupidist. Kuna hageja loobus hagist, kohaldub menetluskulude jaotusele erinorm TsMS § 168 lg 4, mitte TsMS § 164 lg
27. Menetluse edasine käik
28. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
29. 15.09.2020 seisukohas ei nõustu hageja määruskaebemenetluses kostja kantud menetluskulude hüvitamisega ja palub jätta need poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse.
31. Määrus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmise osas. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jaotab menetluskulud teisiti. Määruskaebus rahuldatakse.
33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 3 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Tuvastushagi puhul võib tingida hagist loobumise ka selline tegevus, mida hagi ese otseselt ei hõlma (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14, nr 3-2-1-55-13, p 13). Käesolevas asjas esitas hageja tuvastushagi, mille eesmärgiks oli saada teada, kas ta on kostja bioloogiline isa. Selle eesmärgi ta saavutas.
34. Tegemist on põlvnemisasjaga ja ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-t 1, mis sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja ei oleks hagist loobunud ja menetlus oleks 3 jätkunud, oleks asja sisulise läbivaatamise tõttu eelduslikult tekkinud täiendavaid menetluskulusid. Maakohus oleks eelduslikult jätnud hagi rahuldamata ja sellisel juhul oleks tulnud jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
35. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu olukord, kus hageja oleks menetluskulude jaotamisel hagi rahuldamata jätmise korral paremas positsioonis kui hagist loobumise tõttu. Menetluskulude jaotus peaks olema põlvnemisasjas nii hagist loobumise kui ka hagi rahuldamata jätmise korral samasugune. Ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjendustel maakohtu menetluse kulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, nagu taotles ka hageja. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 4