KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 2. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11895 Tsiviilasi XX hagi Y OÜ vas

) § 91 lg 2 p 2 alusel üles, sest kostja rikkus töölepingut oluliselt jättes hageja pikaks ajaks tööga kindlustamata ja töötasu maksmata. Tööandja sai ülesütlemisavalduse käte ja vastas esindaja vahenduse, et ei tunnista erakorralist ülesütlemist. 1.2. Hageja palus mõista kostjalt välja tööga kindlustamata aja eest

§ 35alusel töötasu 2019.

aasta veebruari–aprilli eest 1180,79 eurot igas kuus – kokku 3542,37 eurot, samuti kasutamata põhipuhkuse hüvitise 142,57 eurot ja

§ 100lg 4 alusel hüvitise 3542,37 eurot.

2. Kostja vaidles hageja nõuetele vastu ja esitas samuti TVK-le avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, tuvastada töölepingu ülesütlemise aluseks

§ 88

lg 1 p 3 ja lõpetada tööleping

§ 107§ lg 2 alusel.

Lisaks palus kostja mõista

§ 109

lg 4 alusel hagejalt välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3542,37 eurot. Kostja väitel keeldus hageja töö tegemisest. Elektri puudumine ei takistanud töö tegemist. Hageja ei esitanud kostjale aruandeid tehtud töö kohta ega tööaja arvestust.

1. Hageja vaidles kostja nõuetele vastu. Elektri puudumise tõttu ei saanud ta täita talle töölepinguga pandud ülesandeid
2. TVK tegi
3. juuli 2019 töövaidlusasjas nr 4-1/1350/18 otsuse, millega rahuldas hageja nõuded ja jättis kostja nõuded rahuldamata.
4. Kostja TVK otsusega ei nõustunud ning esitas
5. augustil 2019 Pärnu maakohtule avalduse töötaja nõuete läbivaatamiseks hagimenetluse korras ja hagiavalduse oma nõuetes. Lisaks palus kostja mõista hagejalt välja viivise summalt 3542,37 alates
6. juunist 2019, millest hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud 43,48 eurot ja edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas maakohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse eespool p-s 1.2 refereeritud nõuetes.
7. Pooled vaidlesid teineteise nõuetele vastu samade põhjendustega nagu TVK menetluses. MAAKOHTU OTSUS
8. Maakohus tegi
9. juulil 2020 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hageja nõuded ja jättis rahuldamata kostja nõuded. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja toimikust hageja kulusid ei nähtunud, mistõttu puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 7.
10. Pooled sõlmisid
11. detsembril 2016 töölepingu määramata ajaks. Hageja asus tööle operaatori ametikohale summeeritud tööajaga. Tema tööülesanded olid vastavalt lepingu p-le 2.3 toorme vastuvõtmine lattu ja selle kvaliteedi kontroll, toorme käitlemine, valmistoodangu käitlemine, masinate lihthoolduse teostamine, tootmisprotsessi jälgimine. Tööülesanded olid lisaks määratletud ametijuhendis. 7.
12. Lepingu p-s 8.2 sisaldus kohtualluvuse kokkulepe, aga seda pidas maakohus TsMS § 104 lg 1 alusel tühiseks. 7.
13. Töölepingu p 4.
14. kohaselt oli hageja brutotöötasu 1379,66 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud, et ajavahemikul
15. veebruarist 2019 –
16. aprillini 2019 on hagejale töötasu 2

§ 28lg 2 p 4.

Samuti ei nõustunud kohus kostjaga, et elektri puudumine ei takistanud tööülesandeid täita. Elektri puudumise üle pole vaidlust ja puudub alus eeldada, et töölepingus märgitud hageja ülesandeid saaks täita ilma elektrita.

§ 28lg 2 p 1 järgi on tööandja kohustaud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga.

Kostja ei tõendanud, et ta kindlustas hageja tööga alates 18. veebruarist 2019, kui elekter välja lülitati.

§ 35kohaselt on kostja kohustatud maksma keskmist töötasu ka töö mitteandmisel.

Neil kaalutlustel rahuldas maakohus hageja nõude saamata jäänud töötasu osas 3542,37 eurot netotasuna. 7.5. Vaidlust ei ole, et hagejal on kasutamata kolmpäeva põhipuhkust.

§ 71

järgi töölepingu lõppemisel on kohustatud tööandja hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja on töölepingu üles öelnud alates

1. mail
2. Pooled ei vaidle põhipuhkuse hüvitise suuruse üle, mis on 142,57 eurot. Arvestusest nähtub, et see brutotasu.

§ 84

lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks ja ka see nõuet tuleb rahuldada. 7.

1. Hagejapoolne töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Kohus tuvastas, et tööandja ei kindlustanud hagejat tööga ega maksnud töötasu alates
2. veebruarist
3. Seega esineb

§ 91

lg 2 p-s 2 nimetatud alus ja hageja võis töölepingu kostja lepingurikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda. Neil kaalutlustel jäid kostja nõuded kõik rahuldamata. 7.7. Hageja ütles töölepingu üles õiguspäraselt.

§ 100

lg 4 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Maakohus asus seisukohale, et hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses on põhjendatud, kuna tööandja ei maksnud töötajale palka enne erakorralist ülesütlemist kolm kuud. Kostja ei kindlustanud töötajat tööga alates 18. veebruarist 2019 kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 13. mail 2019. Seega kolme kuu jooksul jättis kostja täitmata oma lepingulised kohustused vastavalt

§ 28lg 2 p-dele 1 ja 2, mis on oluline rikkumine.

Hüvitise suurust kostja ei vaidlustanud, mistõttu rahuldas kohus vastava nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

§ 100lg 4 alusel hüvitise 3 542,37 eurot netosummana.

APELLATSIOONKAEBUS

1. Kostja esitas
2. augustil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada, jätta hageja nõuded rahuldamata ja kostja nõuded rahuldada. 8.
3. Maakohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata, et hageja tööülesannete täitmiseks pole vajalik elektri olemasolu. Kostja leiab jätkuvalt, et elektri puudumine ei takistanud töötajat oma tööülesandeid täita. 8.
4. Kohus jättis põhjendamatult üle kuulamata kostja tunnistaja. Kuigi kostja ei esitanud tunnistaja andmeid, siis oli ta valmis tagama tunnistaja kohtusse ilmumise. Tunnistaja oleks saanud kinnitada, et väidetav elektri puudumine töökohas ei takistanud tööülesannete täitmist. 8.
5. Kostjal ei olnud võimalik maksta töötasu, kui töötaja ei esitanud nõuetekohast tööarvestust ja samas keeldus põhjendamatult tööülesannete täitmisest. Lisaks ei ole töötaja viimase kolme kuu kohta tööandjale teatanud, kui palju ja millist tööd ta tegelikult tegi. Kuna töötaja ei esitanud tõendeid tehtud töö kohta, pole ka võimalik arvestada saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu. 3

§ 28lg 2 p 1 järgi peab tööandja töö tegemiseks andma õigeaegseid korraldusi.

Kostja ei tugine väitele, et ta oleks andnud hagejale ühegi konkreetse korralduse töö tegemiseks. Seetõttu ei saa kostja ka muude väidete õigsuse korral tugineda sellele, et hageja jättis töö tegemata põhjendamatult.

1. Kostja tunnistajataotluse jättis maakohus õigesti rahuldamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei kirjeldanud piisava täpsusega asjaolusid, mille kohta tunnistaja saaks ütlusi anda. Vastavalt eelmise punkti põhjendustele pidanuks kostja tooma esile, et ta pakkus hagejale võimaluse ja andis korralduse täita töölepingujärgseid ülesandeid ka elektri puudumise korral. Sellist asjaolu ei toonud kostja esile tunnistajataotluses.
2. Maakohus vastas piisavalt ja asjakohaselt kostja väidetele selle kohta, et töötaja ei esitanud töö ega tööaja arvestust. Seadusest ei tulene, et töötajale saaks panna sellekohaseid kohustusi või jätta talle nimetatud alusel tasu maksmata või kasutamata puhkuse hüvitamata.
3. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid.
4. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas hageja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud kaebeõigus.
5. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu.
6. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 4