Obsah (8)

§ 428§ 430§ 150§ 391§ 195§ 462§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-18128 Kohtuasi Q

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse senine käik

1. Q OÜ (pankrotis) ja Y OÜ (hagejad) esitasid hagi X OÜ (kostja) vastu, milles palusid solidaarselt hagejate kasuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 277 899,05 eurot. Menetluse käigus täpsustasid hagejad viivise arvestust ning palusid välja mõista arve nr 217155 alusel sissenõutavaks muutunud viivise alates 12.10.2017 summas 17 287,34 eurot ning alates 27.12.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
2. Kostja esitas 24.03.2018 hagejate vastu vastuhagi, milles palus solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja mõista kahju 203 012,40 eurot ning menetluskulud jätta hagejate kanda. 18.10.2019 vastuses vähendas kostja nõuet ja palus hagejatelt välja mõista 199 725,80 eurot.
3. Hageja II esitas 20.10.2020 kohtule poolte allkirjastatud kompromissi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 järgi tühistada resolutsiooni punktide 4-10, 11 ja 13 osas ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Harju Maakohtu 12. märtsi 2020. a otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 1, 2, 3, 12 ja 14 osas. 5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 4600 eurot. Kostja esitas 23.10.2020 täpsustatud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kostja palub tagastada enam tasutud riigilõivu 1200 eurot ja pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1700 eurot seoses kompromissi kinnitamisega. Arvestades, et apellatsioonkaebuse hind oli kokku 591 978,50 eurot (

137 lg 2, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1), siis apellatsioonkaebuse hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. Seega tasus kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ettenähtust enam 1200 eurot. Kohus rahuldab kostja taotluse ja tagastab kostjale poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (ehk 1700 eurot)

§ 150lg 2 p 1 alusel kompromissi sõlmimise tõttu.

Enam tasutud riigilõivu tagastab kohus

§ 150lg 1 p 1 alusel summas 1200 eurot.

7. Hageja II tasus vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1500 eurot. Hageja II taotleb poole tasutud riigilõivust ehk 750 eurot tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale II poole vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, mis on 750 eurot (

§ 150lg 2 p 1).

8. Hageja I esitas taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks summas 26 250 eurot. Kostja esitas taotluse vastuhagi tagamise tagatise tagastamiseks summas 10 150,62 eurot. Kuivõrd kohus lõpetab antud asjas menetluse kompromissi kinnitamise määrusega, siis leiab kohus, et tagatise andmise põhjus on ära langenud, kuivõrd

§ 391

lg 1 ei näe ette hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist olukorras, kus kohus on menetluse lõpetanud kompromissi sõlmimisega. Samuti on pooled andnud nõusoleku tagatise tagastamiseks kompromissi sõlmimisel. Seetõttu leiab kohus, et taotlused tagamise tagatiste tagastamiseks tuleb rahuldada ning tasutud tagatised kuuluvad

§ 195lg 1 alusel tagastamisele.

9. Pooled taotlevad, et kohus asendaks jõustunud kohtulahendis poolte ärinimed tähemärgiga ning ei avalikustaks poolte registrikoode ega aadresse. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. Ringkonnakohus määrab vastavalt

§ 462

lg-le 2, et jõustunud määruses tuleb asendada poolte ärinimed tähemärgiga ja jätta avalikustamata poolte registrikoodid ning aadressid. 10.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmises. 11. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5