RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-09-3703
- oktoober 2020 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Heiki Reemanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus Heiki Reemanni kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Gerd Raudsepp
- oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a ja Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus.
- Saata kohtuasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Heiki Reemann tunnistati Harju Maakohtu
- augusti
- a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 5 ja § 404 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
- november
- H. Reemanni karistusaeg lõpeb
- novembril
- jaanuaril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H. Reemanni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti H. Reemann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.
- Vangistuse eesmärk on saavutatud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eeskätt juhul, kui uute kuritegude toimepanemise oht on väike. Mida raskema kuriteo on süüdimõistetu toime pannud, seda enam tähelepanu tuleb pöörata asjaoludele, mis viitavad vabaduses uue kuriteo toimepanemise võimalusele. 3.
- H. Reemann on viibinud vanglas veidi kauem kui 11 aastat ja 3 kuud ning selle aja jooksul pole teda distsiplinaarkorras karistatud. Samuti on H. Reemann läbinud mitu sotsiaalprogrammi, 1-09-37031-09-3703
- aastal omandas ta keskhariduse ning alates
- aastast on ta osalenud vangla tööhõives ja saanud püsivalt sissetulekut. H. Reemann on tasunud temalt välja mõistetud summad, tema vabanemisfondis on 2000 eurot ja ta kannab igal kuul raha oma vanglavälisele arvelduskontole. Vanglast vabanemisel on H. Reemannil ka kindel elukoht, talle on garanteeritud töökoht ja teda toetab ema. Arvestades eeltoodut, suudab H. Reemann kehtivatest reeglitest kinni pidada ja pigem pole temalt uute kuritegude toimepanemist karta. 3.
- Samas kannab H. Reemann karistust mõrva, s.o omakasu motiivil tapmise ja süütamise eest. Tegemist on ühe raskeima isikuvastase kuriteoga. Lisaks pani H. Reemann teo toime oma vanaema vastu, kes oli liikumispuude tõttu ratastoolis. H. Reemann lõikas viie noalõikega läbi vanaema kõri, lõi talle 20 korda noaga selga ja külge ning süütas tapmise varjamiseks korteri, seades ohtu teiste kortermaja elanike elu, tervise ja vara. H. Reemanni äärmiselt küüniline käitumine väljendas ükskõikset suhtumist teiste inimeste elusse ja tervisesse ning selliste kuritegude korral saab süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega vabastada juhul, kui uute kuritegude toimepanemise oht on üliväike. Nimetatud prognoosi tegemiseks peavad esinema väga erandlikud asjaolud, mida praegusel juhul pole. H. Reemann on käitunud range järelevalve all väga positiivselt, kuid pole kindel, kas see jätkub ka vabaduses. Kohus ei näe praegu motivatsiooniallikat, mis hoiaks H. Reemanni kuritegelikult teelt eemal või soodustaks sellest hoidumist. Kuna H. Reemann on leppinud vaid ema ja ehk ka isaga, on suhted teiste lähedastega – õe ja teiste sugulastega – endiselt keerulised. 3.
- H. Reemanni ennetähtaegne vabastamine pole välistatud mõnel järgmisel korral. Juhul, kui ta käitub vanglas eeskujulikult veelgi kauem, võib uute kuritegude toimepanemise oht muutuda üliväikeseks. Samuti võib edaspidi olla tagatud väga pikas vangistuses viibinud isikule sobiv vabanemisjärgne keskkond, igapäevane nõustamine, abi ja järelevalve. H. Reemannil on võimalik kaaluda ka elektroonilise valvele allutamist, mis pakub vabadusega kohanemisel lisatuge.
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H. Reemanni kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes taotles määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgiti kaebuses järgmist. 4.
- Maakohtu määrus on vastuolus kohtupraktikaga, täpsemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määruses nr 3-1-1-12-17 ja
- märtsi
- a määruses nr 1-09-14104/142 väljendatud seisukohtadega. Maakohus leidis, et H. Reemannilt pole uute kuritegude toimepanemist karta, jättis ta aga enne tähtaega vabastamata toimepandud kuriteo asjaolude tõttu. Kuna neid asjaolusid arvestati juba karistuse mõistmisel, pole põhjendatud siduda nendega ennetähtaegset vabastamist. 4.
- H. Reemann on viibinud vanglas umbes 11 aastat ja 5 kuud ning on käitunud selle aja jooksul eeskujulikult. Ta on oma varasema käitumise hukka mõistnud ja teinud kõik endast oleneva, et eluviisi muuta. Samuti saab H. Reemann aru, et kõik sugulased ei saa ega pea talle andestama, ning arvestab seda edasise elu korraldamisel. Järelikult on asjakohatu maakohtu etteheide, et H. Reemanni suhted lähedastega on endiselt keerulised. Lisaks on alusetu seisukoht, et H. Reemannil pole motivatsiooniallikat, mis hoiaks teda kuritegelikult teelt eemal või soodustaks sellest hoidumist. H. Reemann pani kuriteo toime väga noorelt ja sattus kauaks vanglasse. Tema suhtumine toimepandusse ja ülalpidamine vanglas näitavad, et ta tahab ja suudab seaduskuulekalt elada ning hoiduda kuritegude toimepanemisest.
- Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et H. Reemanni positiivselt iseloomustavatest asjaoludest ei piisa tema ennetähtaegseks vabastamiseks, sest kuriteo 2
(5)1-09-37031-09-3703 toimepanemise asjaoludest lähtuv oht uue isikuvastase kuriteo toimepanemiseks on liiga suur. Arvestades, kui julmalt H. Reemann oma lähedase tappis, pole tema tegu selgitatav vaid nooruse ja uimastite tarvitamisega. H. Reemanni käitumine viitab äärmiselt hoolimatule suhtumisele inimelusse ning vanaema kõri noaga lõikamine ja 20 korda noaga löömine näitavad, kui ettearvamatult ja julmalt võib H. Reemann enesekontrolli kaotamisel käituda. Vangla iseloomustuse kohaselt on H. Reemann läbinud lühiajalisi sotsiaalprogramme, kuid pole saanud pikemaajalist psühholoogilist nõustamist, mis aitaks tal probleemide lahendamise oskust parandada. Kuna karistusaja lõpuni on jäänud üle 3 aasta, on H. Reemanni vabastamine ennatlik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määruse peale esitas kaebuse H. Reemanni kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist. 6.
- H. Reemanni karistus vastab kuriteo raskusele ja süü suurusele ning tema käitumine vangistuses viibimise ajal näitab, et karistuse eesmärk on täidetud. H. Reemann on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, omandanud keskhariduse, osalenud pikka aega ja kohusetundlikult tööhõives ning tasunud kõik temalt välja mõistetud summad. Samuti pole H. Reemanni distsiplinaarkorras karistatud ning vabanemise korral on tal elukoht ja võimalus tööle asuda. H. Reemann on taastanud ka suhted emaga. Kohtud pole H. Reemanni positiivselt iseloomustavaid asjaolusid arvestanud ja jätsid ta vangistusest enne tähtaega vabastamata üksnes toimepandud kuriteo asjaolude tõttu. Sellega eirati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas väljendatud seisukohti. 6.
- Uute kuritegude toimepanemise ohtu ei saa tuletada vaid asjaolust, et varem karistamata isik pani enam kui 11 aastat tagasi toime raske kuriteo, sest see välistaks teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise. H. Reemann on oma varasema käitumise hukka mõistnud ja käitunud pika aja jooksul seaduskuulekalt. See annab aluse arvata, et ta suudab ka edaspidi oma käitumist kontrollida ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. 6.
- Ringkonnakohtu etteheide, et H. Reemann pole läbinud pikemaajalist psühholoogilist nõustamist, on asjakohatu, sest süüdimõistetust ei sõltu, milliseid programme kinnipeetavatele vanglas võimaldatakse. Kohus saaks ennetähtaegse vabastamise korral panna H. Reemannile katseajaks kohustuse läbida vajalikud sotsiaalprogrammid ja/või nõustamised. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegiumi hinnangul väärivad kaebuses esitatud argumendid tähelepanu ning tingivad maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamise. Konkreetselt osutab kolleegium järgnevale.
- Senises praktikas omaksvõetu kohaselt on kohtul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kolleegiumi hinnangul on praeguseski asjas tegemist eelkirjeldatud olukorraga. 3
(5)1-09-37031-09-3703
- Riigikohus on selgitanud, et vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (vt ülal viidatud määruse p-d 19–21). Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus nr 1-14-5339/95, p 12), kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 28). Kohtul lasub süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmisel kohustus ära näidata, mis annab aluse arvata, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ja suhtumine muutunud, ning osutada nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 22).
- H. Reemanni vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on ülaltoodu vastu eksitud. Maakohus asus Riigikohtu tõlgendust eirates seisukohale, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik vaid väga erandlike asjaolude korral, ja piiras sellega alusetult KarS § 76 lg 4 kohaldamisala. Hinnates H. Reemanni käitumist karistuse kandmise ajal, tema poolt vabanemisjärgseks eluks tehtud ettevalmistusi, elutingimusi vabaduses ja sotsiaalset tugivõrgustikku, leidis maakohus, et pigem pole H. Reemannilt uute kuritegude toimepanemist karta. Seejärel peatus maakohus aga H. Reemanni kuriteo asjaoludel ja märkis, et kuigi H. Reemann on käitunud range järelevalve all väga positiivselt, pole kindel, kas see jätkub ka vabaduses, sest H. Reemannil pole motivatsiooniallikat, mis hoiaks teda kuritegelikult teelt eemal või soodustaks sellest hoidumist. Kolleegiumi arvates on kirjeldatud mõttekäik vastuoluline. Olukorras, kus süüdimõistetu senise käitumise põhjal pole uute kuritegude toimepanemist (pigem) karta, jääb arusaamatuks, miks on vajalik lisamotivatsiooniallikas, mis hoiaks süüdimõistetut kuritegelikult teelt eemal. Samuti ei selgu maakohtu määrusest, mida selle täiendava motivatsiooniallika all silmas peeti ning milles see võiks väljenduda. Kohus ei viita ka asjaoludele, mis lubaks kohtu enda poolt nimetatud ja esile tõstetud erinevate positiivsete arengute taustal siiski järeldada, et H. Reemanni tegu iseloomustanud küünilisus ja hoolimatus inimelu vastu on aktuaalsed ka tänasel päeval. Sisuliselt keeldus maakohus H. Reemanni tingimisi enne tähtaega vabastamast üksnes toimepandud kuriteo asjaolude tõttu, sidumata seda arusaadavalt praeguse aja ning süüdimõistetu prognoositava käitumisega.
- Viidatud vajakajäämised on suuresti kandunud ka ringkonnakohtu argumentatsiooni. Vastuseks kaitsja kaebusele, milles tugineti vastuolule maakohtu määruse ja Riigikohtu praktika vahel, põhjendas ringkonnakohus H. Reemanni vabastamisest keeldumist kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuva uue isikuvastase kuriteo toimepanemise ohuga. Nii tõi ringkonnakohus välja, et H. Reemanni kuritegu viitab äärmiselt hoolimatule suhtumisele inimelusse ning näitab, kui ettearvamatult ja julmalt võib H. Reemann enesekontrolli kaotamise järel käituda. See oht pole piisavalt maandatud, sest H. Reemann pole vangistuses viibimise ajal saanud pikemaajalist 4
(5)1-09-37031-09-3703 psühholoogilist nõustamist, mis aitaks probleemide lahendamise oskust parandada. Kolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus toimepandud kuriteo asjaolude analüüsimisel tähelepanuta, et nende tähtsus väheneb aja jooksul. Praegusel juhul on kuriteo toimepanemisest möödunud pea 12 aastat, mistõttu oleks ringkonnakohus pidanud süüdimõistetu vabastamata jätmisel ära näitama asjaolud, mis annavad aluse asuda seisukohale, et H. Reemanni hoiakud ja suhtumine pole muutunud vaatamata pikaajalisele vangistuses viibimisele. Samuti ei põhjendanud ringkonnakohus, miks vajab H. Reemann lisaks ligi 12 aasta pikkusele laitmatule käitumisele vanglas pikemaajalist psühholoogilist nõustamist, ega arvestanud, et kohus saab ka ennetähtaegsel vabastamisel kohustada süüdimõistetut osalema vajalikes programmides.
- KarS § 76 lg 4 ebaõige kohaldamine ja kohtumääruste põhistamata jätmine ulatuses, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes, tingivad nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamise ning kohtuasja saatmise uueks arutamiseks maakohtule.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a ja Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määruse ning saadab kohtuasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)