← Eesti

2-20-122471/11

2-20-122471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-122471 Tsiviilasi Swedbank AS hagi G A

§ lg 2 alusel, mitte rahuldamata. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja tagastada talle hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. KOHTU SEISUKOHT 6. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul kui sama paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatule.

§ 43

lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

§ 44

lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Antud juhul on ts asjas nr 2-20-12558 kohtule 29.08.2020 pärija E A esitanud avalduse 10.03.2019 surnud võlgniku E A pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ning Pärnu Maakohtu 8.09.2020 määrusega kuulutati välja E A pärandvara pankrot 08.09.2020 kell 13.00. Kuna hagiavaldus on kohtu menetluses ning menetluse käigus on saanud teatavaks, et võlgniku pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot, jätab kohus

§ 43

lg 2 alusel hageja nõude kostja kui pärija vastu läbi vaatamata.

§ 43

lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel

§ 43

lg 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotiotsuse tühistanud ja on jõustunud kohtuotsus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

  1. Hagi läbivaatamata jätmisel tuleks TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta üldjuhul menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole see praeguses asjas siiski põhjendatud. Hagi jäetakse TsMS § 423 kohaselt läbi vaatamata üldjuhul siis, kui hagimenetlust takistab mingi hagi puudutav või hageja tegevusest mõjutatud takistus. Võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamine ei ole asjaolu, mida hageja oleks saanud mõjutada (vt Riigikohtu lahend 3-21-154-09 p 12). Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata võlgniku pärandvara pankroti tõttu, leiab kohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud seetõttu TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.11.
  2. a. määrus 2-15-104063).
  3. Kohus tagastab hagejale tema taotlusel TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.