Obsah (5)

§ 230§ 231§ 459§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 17.august 2020 Paide kohtumaja 2-19-18462 XX hagi YY vastu ela

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi.

§ 231kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.

3.

§-st 459 tulenevalt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1-124-15, p 11). Praegusel juhul on hageja nõudnud elatise vähendamist 0 euroni väites oma hagis, et kannab kõik lapse ja kooliga seotud kulud, mida ei hüvita riik. Oma nõude esitamisel on ta tuginenud sellele, et täidab ülalpidamise kohustust enam kui kahekordses ulatuses, arvestades Harju Maakohtu 30.08.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-11687 kokkulepitud elatist. Seetõttu on ka kostja ülalpidamiskohustuse jagunemine vanemate vahel võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud. Hageja on välja toonud oma hagis kulud, mis tuleb tal tasuda seoses kostja uude kooli 3 2-19-18462 asumisega (10 kuu õpinguperioodi eest 800 eurot + õppemaks 2500 eurot + söögiraha 6 eurot/päev, jagatuna 10 kuu peale, 342 eurot kuus). Toodu kinnituseks on esitatud üksnes tõend summa 2516 eurot tasumise kohta, millelt nähtub Q kooli poolt esitatud 2019/2020 õppeperioodi eest arve summas 2432 eurot ja novembrikuu söögiraha summas 84 eurot tasumine. Nimetatud arvetest ei ole aga võimalik aru saada, millised on hageja poolt kantud kulutused väidetavat söögile ülejäänud ajal ja muule. Ka ei ole esitatud ühtki tõendit hageja väidetavate kulutuste kohta, et ta ostab kostjale kõik riided jm vajaliku, sh prillid, kuigi kostja on hageja vastavad väited vaidlustanud ning kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada täiendavad tõendid YY ülalpidamiskulude kandmise kohta alates 25.11.

1. Antud juhul puuduvad hagiavalduses lisaks andmed kostja vajaduste ja tema vajaduste katmise kogu kulude suuruse kohta ühes kuus, millele kohus 03.12.2019 puuduste kõrvaldamise määruses tähelepanu juhtis. Hageja märgib vaid, et ei saa detailselt välja tuua kõiki kostja vajadusi, kuivõrd ta asus kostjat täielikult ülal pidama alles paar kuud tagasi. Samas möönab hageja oma 28.02.2020 seisukohas, et ei saa välistada mingil määral kostja ema osalemist tema ülalpidamisel, kasvõi riigilt saadavate toetussummade ulatuses.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad seadusest tulenevalt põhjused, mis annaksid aluse hagejalt väljamõistetava elatise vähendamiseks 0 euroni ehk nõude rahuldamisel ei oleks hagejal kohustust sisuliselt üldse ülalpidamist maksta oma alaealisele lapsele. Kostjal on kohustus last ülal pidada mitte ainult 9.klassi lõpuni, vaid kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lisaks vajab laps ülalpidamist ka koolivälisel ajal. Antud juhul puuduvad detailsed andmed kostja igakuiste vajaduste kohta summaliselt, esitatud on vaid kostja vajadused seoses uue kooliga 2019/2020 õppeperioodil ja nende kandmise kulude tõendamine summas 2516 eurot. Puuduvad tõendid hageja poolt kantud kulutuste kohta väidetavat söögile ülejäänud ajal kui novembrikuus 2019 ja muule, sh selle kohta, et hageja ostab kostjale kõik riided jm vajaliku, ka prillid. Kohus ei tuvastanud kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolude sedavõrd olulist muutumist, milleks hagiavalduse kohaselt on vanematevahelise ülalpidamiskulude jagunemise oluline muutus, mis annaks alust elatise vähendamiseks 0 euroni. Seega on hageja nõue põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st hageja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 5 tunni (05.02.2020 kostja vastuse hagile koostamine - 2 h; 21.04.2020 kostja vastuse ja seisukoha koostamine 1,5h; 13.05.2020 dokumentidega tutvumine ja taotluse koostamine 1,5 h) ulatuses tunnihinnaga 84 eurot (koos käibemaksuga), kokku summas 420 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palub esindaja tasud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel, et hageja on keeldunud igasugusest kompromissist põhjustades sellega kostja seaduslikule esindajale ebavajalikke kulutusi. Menetluskulude jätmine kostja, st alaealisel lapse kanda asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda, kuna menetluskulud läheksid kaudselt lapse ülalpidamise arvelt.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute põhjendatust ja 4 2-19-18462 vajalikkust, leiab et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 5 tunni ulatuses. Kostja esindaja Merle Albranti tööühiku hind 84 eurot (koos käibemaksuga) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal XXl hüvitada kostja kasuks menetluskulud. Seega kuulub XXlt väljamõistmisele Y kasuks menetluskulud summas 420 eurot.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud ning saadetud uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2020.a otsusega: Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2020 otsuse resolutsioon

2. Võtta XX apellatsioonkaebus menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3. Pärnu Maakohtu
4. augusti
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18462 tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ajavahemikul
6. novembrist 2019
7. augustini 2020 makstava elatise vähendamiseks ning jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
8. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt. 5