KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-7071 Tsiviilasi

§ 407lg-d 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Suurendada Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 28.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-118373 K. P.lt B. P. kasuks väljamõistetud elatist ning lugeda alates elatise suurendamise hagi 14.05.2020 esitamisest kuni B. P.’i täisealiseks saamiseni xx xx xxxx K. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) B. P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 292,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.
2. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb K. P.l tasuda L. R. arvelduskontole nr EExxx hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
3. kuupäevaks. Makse selgituseks märkida kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4. Kui K. P. ei täida oma kohustusi tähtaegselt, on kostja kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada K. P. poolt menetluse ajal tehtud võimalikke elatise makseid.
6. Menetluskulud jätta kostja K. P. kanda.
7. Määrata B. P. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kulud lepingulisele esindajale summas 720,00 eurot (sealhulgas käibemaks 120,00 eurot). Tsiviilasi nr 2-20-7071
8. Mõista K. P.lt B. P. kasuks välja menetluskulude katteks 720,00 eurot (sisaldab käibemaksu 120 eurot).
9. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. P. kohustatud tasuma B. P.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. 14.05.2020 saabus Pärnu Maakohtule B. P. seadusliku esindaja L. R. kaudu hagi K. P. vastu elatise suurendamiseks. Kohus jättis hagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning 16.06.2020 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule parandatud hagiavalduse. 01.07.2020 määrusega kohus võttis B. P. hagi K. P. vastu elatise suurendamiseks menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte saanud e-toimiku kaudu 10.08.2020. Seega kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 24.08.2020 kell 24.00. 2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui kostja hagile ei vasta.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 3. Hagiavalduse kohaselt 28.10.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-118373 kohustati K. P. tasuma B. P.le elatist 270,00 eurot kuus alates 08.07.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx, samuti hüvitama emale 20 eurot menetluskulude katteks. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise, mis vastab kehtivas seaduses sätestatud miinimumile. Hagiavalduse kohaselt elatise asi tuleb lahendada uuesti

§ 459

ja 497 alusel, sest pärast tsiviilasjas nr 2-19-118373 lahendi jõustumist on PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatis tõusnud. Hageja viitab, et kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi seaduse 2

§ 177lg 4.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 5. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagi nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuse, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud põrast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja suhtes on tehtud maksekäsk elatise maksmiseks kohustamiseks kindlas summas. Alates 01.01.2020 kehtiva kuupalga alammäära järgi määratav minimaalne elatis on suurem kui kostjalt väljamõistetud elatis.

1. Eeltoodud alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 28.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-118373 K. P.lt B. P. kasuks väljamõistetud elatise suurust. Kohus mõistab välja alates elatise suurendamise hagi esitamisest 14.05.2020 kuni B. P. täisealiseks saamiseni K. P.lt B. P. ülalpidamiseks elatise 292,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.
2. Hageja palub kohtuotsuses märkida, et kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt (s.o iga kuu
3. kuupäevaks), on kostja kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §§-des 113 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 3 p 6 kohaselt võlasuhe võib tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Hageja rahaline nõue kostja vastu tuleneb seaduses sätestatud ülalpidamiskohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Seega hageja nõue kohustada kostjat tasuma elatise maksmisega viivitamise korral viivist on õiguslikult põhjendatud. 2

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel kohus määrab otsuses kindlaks igakuise elatise maksmise kindla kuupäeva. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul. Hageja taotlus määrata kohtuotsuse täitmise korrana elatise maksmiseks kuupäevaks iga kuu 1.kuupäev on mõistlik ja põhjendatud. 10. Väljamõistetud elatis tuleb K. P.l tasuda L. R. arvelduskontole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada K. P. poolt menetluse ajal makstud elatist. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

12.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 13.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Menetluskulude nimekirja kohasel on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 1260,00 eurot (koos käibemaksuga) järgmiste toimingute eest: - 05.06.2020 tähtaja pikendamise taotlus 10 minutit; - 15.06.2020 materjalidega (sh PMK 18.05.2020, 27.05.2020, 29.05.2020 määrustega) tutvumine, positsiooni kujundamine, nõupidamine kliendiga telefoni teel 1 tund ja 20 minutit; - 16.06.2020 hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 5 tundi ja 30 minutit. Kokku 7 tundi tunnihinnaga 150,00 €/h (ilma käibemaksuta), 1260,00 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga seoses ning on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud käibemaksu 2

§ 176

lg 7 kohaselt saatis hageja menetluskulude nimekirja kostjale tähitud postiga ja määras kostjale tähtaja 5 päeva arvamuse esitamiseks. Menetluskulude nimekiri on 08.09.2020 allkirja vastu üle antud kostja elukaaslasele, R.T-le (T.).

§ 322lg 1 alusel loetakse sellega dokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Kostjale määratud tähtaeg hageja menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks lõppes 14.09.2020 kell 24.00. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. 16.

§ 175

lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kulude kohta ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ning hagiavalduse, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Kohus ei pea põhjendatuks tähtaja pikendamise taotluse ajakulu. Tegemist on toiminguga, mille kulusid ei pea kandma teine pool. Hagiavaldus (ca 4 lk sisulist osa) koosneb suuremas osas riigikohtu lahendite ning seaduse sätete tsiteerimisest. Tegemist on elatise suuruse muutmise hagiavaldusega, mis oma olemuselt ei ole ülemäära keerukas ning eeldab eelkõige eluliste asjaolude väljatoomist. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 4 tundi. Tunnitasumäär 150,00 eurot (lisandub käibemaks) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt

§ 174lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.

Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 600,00 eurot, millele lisandub käibemaks 120,00 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 720,00 eurot. 17.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2