← Eesti

2-17-129000/60

Obsah (9)§ 135§ 189§ 641§ 188§ 638§ 114§ 642§ 103§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12

§ 135

lg 1 ei kuulu kohaldamisele, sest kostja on loonud hagejale veebilehe vastavalt poolte vahel lepingus sätestatule ning tõendeid selle kohta, et nimetatud veebilehte hageja kasutada ei saa, kohtu ette toodud ei ole. Juhul, kui hagejale ei meeldinud kostja poolt loodud veebileht ning hageja on pöördunud kolmanda isiku poole uue veebilehe loomiseks, ei ole tegemist kahjuga, mida kostja peab hagejale hüvitama. Ei ole õige, et hageja omandab uue veebilehe kostja kulul. Eeltoodust tulenevalt jäi hagiavaldus ettemaksu 800 eurot ja kahju hüvitise 4200 eurot nõudes kui põhjendamatu rahuldamata. Vastuhagi jäi rahuldamata, kuna töö eest tasumise eelduseks oli tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine, kuid kohtule sellist akti ei esitatud. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saab järeldada kokku lepitud tasu maksmise päeva. Hagejale ei ole töö täies ulatuses üle antud, mistõttu ei ole ka lepingu p. 5.

  1. tasunõue sissenõutavaks muutunud. Sellest tulenevalt jääb kostja nõue 800 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus
  2. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes ning on põhjenduseta jätnud kõrvale hageja esitatud väited ja tõendid. Samuti ei ole maakohus hinnanud kõiki tõendeid vastastikuses seoses. Hageja ei nõustu, et tal puudus kindel nägemus, millist veebilehte ta soovib. Hageja edastas kostjale 07.07.2017 e-kirja, milles avaldas selgelt, millist veebilehte ta soovib. Vestlustes, millele maakohus viitab, käsitletakse üksnes veebilehe disainiküsimusi ning nimetatud vestlustest ei ole võimalik järeldada, et hagejal puudus kindel nägemust veebilehest, mida ta soovib. Maakohus on otsuses märkinud, et hageja on kostjale 10.07.2017 avaldanud, et kui veebilehe loomine võtab kauem aega, siis ei ole sellest hullu, kuna hageja soov on, et leht oleks korralik. Maakohus on jätnud arvestamata, et hageja avaldas nimetatud seisukoha 15 päeva enne lepingu sõlmimist ning lepingu punkt 2 sätestab, et leping tühistab kõik eelnevad pooltevahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped. Seega olid pooled sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt oli kostjal lepingu täitmise tähtaeg 26.07.
  3. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et pooled ei ole kokku leppinud, et kostja peab looma veebilehe rätseplahendusena, mistõttu ei ole kostja pooltevahelist lepingut rikkunud. Hageja esitas kirjaliku tõendi, millest nähtub, et enne lepingu koostamist tegi hageja kostjale päringu, milles küsis, kas kostja teeb veebilehti ka rätseplahendusena, sest hageja soovis saada veebilehte, mis oleks sellisena loodud. Kostja kinnitas, et nad loovad lahendusi ise. Peale kostja kinnitust, et ta loob veebilehti rätseplahendusena, leppisid pooled kokku kohtumise ning hageja oli nõus sõlmima kostjaga lepingu. Juhul, kui kostja oleks hagejat teavitanud, et kostja ei loo 5

(12)veebilehte rätseplahendusena, vaid internetist ostetud platvormile, siis ei oleks hageja kostjaga lepingut sõlminud. Maakohus on jätnud hindamata lepingus ja lepingu lisades sätestatud veebilehe tingimused. Samuti jättis maakohus arvestamata UU ja MM koostatud arvamused. Nendest arvamustest nähtub, milliseid lepingulisi kohustusi kostja on rikkunud. Hageja edastas kostjale ja tema kolleegile TT-le nimetatud arvamuste väljavõtted seoses lepingu rikkumisega ning kostja kolleeg TT kinnitas, et nende isikute poolt tuvastatud puudused/vead veebilehel on õiged. Lisaks asjatundjate poolt tuvastatud puudustele ei täitnud kostja oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt ega ka täiendava tähtaja jooksul. Maakohus ei ole hinnanud kostjapoolset lepingu tähtaja mittetäitmist. Hageja on seisukohal, et kostja on oluliselt rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut, mis seisneb selles, et kostja ei ole loonud veebilehte vastavalt kokkulepitud tingimustele ning on jätnud veebilehe lepingus kokkulepitud tähtajal üle andmata. Hageja taganes lepingust 02.11.2017. Hageja märgib, et kostja ei saanud lepingut täita nõuetekohaselt, nagu maakohus on avaldanud, sest kostja ei olnud ise teadlik, millised lepingulised kohustused tal on. Näiteks on kostja 09.07.2018 menetlusdokumendis märkinud, et leping ei sisalda bännerite või kujunduskomponentide loomist. Samas on aga lepingu lisas 1 välja toodud, et kostja kohustuseks on bännersüsteemi loomine. Arvestades, et kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi (sh ei olnud teadlik, millised olid tema lepingulised kohustused) ning hageja on lepingust 02.11.2017 taganenud, on maakohus jätnud ebaõigesti

§ 135lg 1 kohaldamata ning hageja kahju hüvitise 4200 eurot nõude rahuldamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamata jätmise osas tühistada ja hagi tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse ilma asja maakohtule tagasi saatmata (TsMS § 657 lg 1 p 2).
  3. Ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes hagi rahuldamist puudutavas osas. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud. I
  4. Poolte vahel on vaidlus töövõtusuhtest (veebilehe loomine). Hageja (tellija) palub mõista kostjalt (töövõtja) välja rahasumma, mille hageja on maksnud kostjale ettemaksuna tehtavate tööde eest (

§ 189lg 1, tagasitäitmise võlasuhe).

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise seoses sellega, et pidi tellima uue töö teiselt töövõtjalt ja selle hind oli kallim (

§ 135, hinnavahe).

9. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja täitis lepingu kohaselt või rikkus lepingut oluliselt, kas hageja võis lepingust taganeda ja kas kostja peab tagastama temale ettemaksuna tasutu ja lisaks veel hinnavahe, mis uuelt töövõtjalt tellitud veebileht kallimaks läks. 6

(12)
  1. Kui lihtsustatult poolte seisukohad kokku võtta, väidab hageja, et kostja ei saavutanud kokkulepitud ja hageja poolt soovitud tulemust, mistõttu hageja taganes lepingust ja kostja väidab, et hageja ei andnud selgeid juhiseid veebilehe kohta, kuid kõik see, mis lepingus kokku on lepitud, on tehtud.
  2. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel: - hageja soovis 07.07.2017 e-kirjas, et veebisait võiks sarnaneda disaini ja põhiolemuse poolest XXX lehega; - hageja märkis 10.07.2017 21:33 kostjale saadetud sõnumis, et veebilehe loomine võib võtta kauem aega, peaasi, et leht oleks korralik; - pooled sõlmisid 25.07.2017 veebilehe loomise lepingu, millega kostja kohustus looma hagejale veebilehe; - tööde alustamise tähtaeg oli 26.07.2017, disainiga seotud materjalide üleandmise tähtaeg on 26.07.2017 ja tööde lõpetamise tähtaeg 09.08.2017; - töö hind oli 1600 eurot ja 50% ehk 800 eurot, millele lisandub käibemaks (20%), tasus tellija lepingu allkirjastamisel, enne tööde alustamist; - 50% summast ehk 800 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) pidi tellija tasuma kokkulepitud kalendripäeval; - pooled pidasid pidevalt läbirääkimisi kostja poolt teostatud veebilehe sobivuse üle; - 03.08.2017 sõnumis märkis hageja, et veebileht ei ole päris see nagu hageja mõelnud on; - hagejale on edastatud veebikeskkonnas veebilehe valmislahendused. II
  3. Esmalt analüüsib kohus, kas hageja andis töö tegemiseks piisavad juhised. Hageja on väitnud, et soovis veebilehte spordiennustuspanuste edastamiseks kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu menetluses on hageja esitanud tõendid, et hageja on läbinud bakalaureuseõppe õppekava õigusteaduses ja tema kaastöötaja DD kinnisvara haldamise õppekava rakenduskõrgharidusena. Ringkonnakohus võtab tõendid hageja ja tema koostööpartneri hariduse kohta asja juurde. Tarbija ei saa anda väga spetsiifilisi tehnilisi suuniseid niivõrd spetsiifilise töö tegemiseks, kui tal puuduvad vastavad erialateadmised. Seetõttu ei oma tellija poolt mingite spetsiifiliste juhiste andmata jätmine asja lahendamisel määravat tähendust, kuna hageja soov on saada funktsioneerivat veebilehte ja tellija vajadused tuleb välja selgitada töövõtjal kui spetsialistil.
  4. Hageja poolt juhiste andmine nii enne kui pärast lepingu sõlmimist on tõendatud: - hageja 07.07.2017 e-kirjaga (I kd, tl 07.07.2017), milles hageja kirjeldab täpsemalt, kuidas portaal peaks toimima ja mis seal peaks sisalduma, mh et disainilt ja põhiolemuselt võiks veebisait sarnaneda XXX lehega. - DD ja TT 08.08.-10.08.2017 Facebooki sõnumivahetusega (I kd, tl 98-100), milles väljendatakse soovi, et kostja võtaks eeskuju XXX ja antakse täpsemad juhised, kuidas koduleht välja võiks näha; - 25.07.2017 sõlmitud lepingu lisaga nr 1 (I kd, tl 78-82), milles sisaldub baasfunktsioonide loetelu, mh „panuste (tipide) kuvamine“; - disaini osas DD 29.08.2017 saadetud joonisega Facebooki sõnumivahetuses TT-ga (I kd, tl 123). 7
(12)
  1. Poolte kokkulepped tulenevad kümnetel lehekülgedel olevatest Messengeri vestlustest ja lepingust. Tutvunud selle kirjavahetusega, võib järeldada, et veebilehe tegemine on spetsiifiline teenus, mille puhul algul tellija avaldab mingid soovid, viitab ka mingile sarnasele kodulehele, siis täpsustatakse, töövõtja teeb demovariandi, laeb selle mingisse keskkonda üles, arutatakse edasi. Koos selles protsessis mingis virtuaalruumis samaaegselt pooled olla ei saanud ja tellija ei saanud näidata maketi peal, kuhu ja mida ta tahab. Ta saab seda ainult kirjeldada või ka graafiliselt joonistada. Kirjavahetusest nähtuvatest asjaoludest pole võimalik järeldada, et hageja oleks andnud mingeid konkreetseid juhiseid, mis oleks kaasa toonud puudused töös. Kostja oma ala asjatundjana peaks oskama tellijalt küsida töövõtu objekti kohta. Kostja möönab seda ise ka poolte 02.11.2017 kirjavahetuses: „puudub konstruktiivne tagasiside, aga ka meie oleksime pidanud rohkem küsimusi ja selgitusi küsima“ (I kd, tl 169-170).
  2. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et hageja kirjeldas piisavalt täpselt, mida ta tahab ja maakohus kohaldas vääralt

§ 641

lg 3, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest.

  1. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja andis kostjale puudulikke või ebasobivaid juhiseid, pidi kostja kui oma ala professionaal antud juhised ning nende sobilikkuse ja otstarbekuse üle kontrollima. Kostja oli kohustatud hagejat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Kostja ei ole esile toonud, et ta seda teinud oleks, mistõttu vastutaks kostja ka hageja juhiste tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. III
  2. Järgenvalt tuleb analüüsida, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Hageja ettemaksu tagastamise nõude eelduseks on lepingust kehtivalt taganemine. Kostja vastutuse hindamiseks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest

§ 641

lg-te 1 ja 2 järgi on vajalik hinnata, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas hageja tehtud töö vastas kokkulepitule, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta aga töö sobivust tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks või selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

  1. Kolleegium saab aru, et poolrätseplahenduse alusel pidi loodama konkreetselt hageja spetsiifikaks vajalik veebileht, st seda võis teha mingile ostetud/avalikult kättesaadavale põhjale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte kirjavahetusest ei nähtu rätsepversiooni kokkulepet. Kui selline kokkulepe isegi oli, on pooled seda muutnud. Facebooki vestlusega (I kd, tl 165) on tõendatud, et hageja heidab selles ette esialgselt lubatud rätseplahenduse asemel poolrätsepahenduse kokkuleppe saavutamist teisel kohtumisel ning hageja nõustumine sellega (I kd tl 165).
  2. Vastamaks küsimusele, kas kokkulepet on rikutud, tuleb tuvastada, mis oli praegusel juhul spetsiifiline kasutusotstarve (poolrätseplahendus)

§ 641lg 2 p 2 tähenduses, milleks hageja tööd vajas ja millele töö ei vastanud.

Samuti tuleb töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks teha kindlaks, kas kostja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja soovib just sellist tööd, mis võimaldaks veebilehte just sellisel viisil kasutada. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, väljendas hageja ja kostja oli teadlik, milliseks otstarbeks veebilehte soovitakse. Kaudselt viitab kostja arusaamisele spetsiifilisest kasutusotstarbest poolte 21.09.2017 sõnumivahetus (I kd, tl 138-139, 142), milles kostja 8

(12)möönab, et soovitud tulemust ei ole õnnestunud saavutada, teeb ettepaneku lepingu tähtaja pikendamiseks 7 päeva võrra ja viitab, et üksteisest on funktsionaalsuse osas alguses täiesti mööda räägitud. 20. Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Tulenevalt

§ 188

lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 188

lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist

§ 189

lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

  1. Riigikohtu praktika kohaselt oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt RKTKo 3-2-1-80-08, p 22).
  2. Käesoleval juhul leiab hageja, et töös esinevate oluliste puuduste ja tähtaja mittejärgimise tõttu oli tal õigus lepingust taganeda. Kuna kostja väitel keeldus hageja alusetult töö vastuvõtmisest ja taganemisel pole toimet, peab kostja tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast ja tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (

§ 638teine lause).

  1. Maakohus ei tuvastanud, mis olid puudused töös ja kas need olid olulised, kas leping on lõppenud ja kui jah, siis millal. Seoses sellega ei ole maakohus tuvastanud ka seda, kas ja missugused tööd, mille eest hageja tasu on maksnud ja mida ta tagasi nõuab, kostja tegelikult tegi või tegemata jättis. Oluline on hinnata ka seda, mis mahus on tööd tehtud ja kas kõik tööd on tehtud nagu kostja väidab. Nimetatud menetluslikud minetused on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
  2. Hageja on lepingust taganenud Messengeri vestluses 02.11.2017 (I kd, tl 168). Eelnevas 31.10.2017 vestluses on hageja esile toonud puudused töös (I kd, tl 164-167). Hageja on tuginedes asjatundjate arvamustele 31.10.2017 vestluses ja hagis kirjeldanud detailselt 30.10.2017 üleantud töö puudusi. Lisaks on hageja hagiavalduses toonud välja töö puudusena baasfunktsioonide mitteloomise kostja poolt vastavalt lepingu lisale
  3. Hageja on väljendanud 02.11.2017 kirjast rahulolematust töö kvaliteediga.
  4. Hageja ei heida ette 02.11.2017 kirjas lepingu tähtajast mittekinnipidamist, kuid on teinud seda varem. Facebooki sõnumivahetusest nähtub, et enne lepingu sõlmimist lubas kostja töö teostada kõige rohkem viie päevaga (I kd, tl 48). Pärast hageja poolt 07.07.2017 e-kirja teel juhiste saatmist (I kd, tl 71) on kostja selgitanud, et asi ei ole nii lihtne ja töö on valmis 10 päeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest (I kd, tl 72). Lepingu kohaselt pidi töö valmima 09.08.
  6. Sõnumivahetusest ilmneb, et 08.08.2017 edastatud veebilehe projekt ei vastanud hageja nõudmistele (I kd, tl 96-97). Järgnevast sõnumivahetusest ilmneb, et kostja poleks nagu aru saanud, mida hageja soovis, hageja edastab täiendavad juhised lisaks 07.07.2017 edastatutele ja kostja lubab alustada veebilehe loomisega algusest peale (I kd, tl 10-107). Hageja järgnevatele 17.08.2017 ja 24.08.2017 augusti päringutele veebilehe valmimise kohta edastab kostja hagejale näidise, hageja edastab koos oma koostööpartneriga veel täiendavaid selgitusi 9

(12)(I kd, tl 108-129). 05.09.2017 hageja päringule töö seisu kohta (I kd, tl 130) lubab kostja edastada veebilehe ülevaatamiseks 06.09.2017 (I kd, tl 130). 19.09.2017 lubab kostja hageja küsimusele vastuseks veebilehe valmimist hiljemalt 20.09.2017 (I kd, tl 136-137). 21.09.2017 teatab kostja, et ei jõudnud vajaliku tulemuseni ja järjest keerulisemaks projekt kujuneb, edastab veebilehe testversiooni ja parooli, veebilehte ei õnnestu hagejal avada (I kd, tl 138-141). Kostja palub samal päeval lisatähtaega maksimaalselt 7 päeva, hageja tuleb vastu kostja soovile ja pooled lepivad kokku, et kui lepingut ei suudeta täita, tagastab kostja ettemaksu ja pikendavad tähtaega kuni 28.09.2017 (I kd, tl 142-143). Nimetatust saab järeldada, et hageja andis kostjale täiendava, kuid ka lõpliku tähtaja (

§ 114lg 1 mõttes) kuni 28.09.2017.

27.

§ 114

lg 1 kohaselt, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Kostja on 15.11.2017 vestluses leidnud, et hageja poolt nõutud ettemaksu tagastamiseks alust ei olnud, kuna „me oleme tänaseks juba mõnusalt miinuses selle projektiga ning topelt miinusesse ei kavatse minna, kuna lepingu järgi on absoluutselt kõik punktid täidetud.“ Ka vastuhagi kohaselt leiab kostja, et on lepingu kohaselt täitnud juba 08.08.2017 (kostja 26.07.2018 menetlusdokumendi p 5, II kd tl 19-21).

  1. Hageja ei heida kolleegiumi arusaamist mööda kostjale ette disainilahenduste ebasobivust, vaid lehe aeglust, ebaturvalisust ja mittefunktsionaalsust elementide sisestamise osas. Asja tundva isiku UU arvamusest (I kd, tl 160-161) tulenevalt saab veebilehel tuvastatud järgmised puudused sõnastada lühidalt järgmiselt: - plugin´ite rohkus – aeglustab lehte ja kujutab endast turvariski; - puudub versiooni kontroll (kui midagi lehega juhtub, pole viimast versiooni võimalik taastada); - lähtekood on katki või kohe katki minemas; - üksikul „tipi“ (spordiennustuse) lisamisel pole võimalik sisestada enamus ärivajadustest tulenevaid elemente; - lisatud on „file manager“ ehk FTP-serveri ligipääs Wordpressi sisse, mis pole hea praktika ja hõlmab endas turvariski.
  2. Asja tundva isiku MM arvamusega (I kd, tl 162-163) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et asjatundja on uurinud veebilehe testversiooni ja tegemist on pooliku arendusega, mistõttu ei ole võimalik kõikide teostatud tööde osas seisukohta esitada. Tegemist pole loodud arendusega, vaid valmislahendustest kokku pandud veebiga, mille arendust oli tehtud 4-8h ulatuses.
  3. Lepingu punktis 9 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui töövõtja ei nõustu tellija pretensioonidega infosüsteemi kvaliteedi kohta, lahendab küsimuse sõltumatu ekspertiis, mille tegija lepivad pooled kokku kirjalikult. Ekspertiisi kulud kannab töövõtja. Kui ekspertiis tunnistab töö kvaliteetseks, tasub tellija töövõtjale ekspertiisi kulud. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud kokkulepe ei välista tellija õigust võtta arvamus enda poolt valitud asja tundvalt isikult. Isegi kui p 9 kohane ekspertiis on toimunud ja ekspert leiaks, et töö on kvaliteetne, on tellijal õigus pöörduda kohtusse ja tugineda seejuures enda esitatud asja tundva isiku arvamusele. Seetõttu on kostja etteheited hagejale lepingu p-st 9 möödaminemisel ja kooskõlastatud eksperdi määramata jätmisel asjakohatud.
  4. Toodud puuduste olemasolu on kostja poolte kirjavahetuses möönnud. Baasfunktsioonide loomise kohta pole kostja midagi väitnud, millest võib järeldada, et kostja on selle asjaolu 10

(12)omaks võtnud. Tunnistaja TT kohtuistungil antud ütluste põhjal pole võimalik järeldada, kas kõik hageja nimetatud puudused olid mitteolulised ja isegi, kui tunnistaja midagi selle kohta ütleks, ei saa ringkonnakohus ütlustele tugineda, sest kostja kohtule esitatud menetlusdokumentides ei sisaldu samuti neid selgitusi. Kohus ei saa aga tõenditest tuletada kostja vastuväiteid.
  1. Ringkonnakohtu määratud eksperdi NN ekspertarvamusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja ei teostanud kõiki kokkulepitud töid, ligi pooled funktsionaalsused vajavad korrigeerimist või täiendamist. Kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral oleks ainult arenduse maht umbes 25 tundi, kuid see ei sisalda endas sisu loomist, suhtlemist kliendiga, see on puhtalt arendusmaht. Tegemata tööde tunnihind on 20-50 eurot, mis annab miinimumhinnaks 460 eurot ja maksimumhinnaks 1150 eurot.
  2. 08.06.2020 on kostja esitanud omapoolsed seisukohad ekspertarvamuse kohta, millega soovib ümber lükata eksperdi seisukohad. Tegemist on kostja seletusega, mitte tõendiga. Ringkonnakohtul puuduvad erialased teadmised, et kostja seisukohtade õigsust hinnata. Kostja pole kasutanud võimalust esitada eksperdile täiendavaid küsimusi või lükata ekspertarvamus ümber muu tõendiga (nt teise asjatundja arvamusega). Seetõttu loeb ringkonnakohus asjas määratud ekspertiisiga tuvastatuks, et ligi pool tööst ei ole valminud või vajab ümbertegemist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, on veebileht valmislahendustest kokku pandud ja selle tegemiseks on tehtud tööd umbes 4-8h ulatuses, veebileht oli aeglane, ebaturvaline ja mittefunktsionaalne elementide sisestamise osas. Tõendamist ei leidnud kostja vastuväide, et ta tegi kõik lepingus kokkulepitud tööd ja tehtud tööde väärtus on suurem kui hageja poolt tasutud ettemaks. Lisaks ei suutnud kostja tööd valmis teha ka hageja antud täiendavaks tähtajaks 28.09.2017 (käesoleva otsus p 26).
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja on oluliselt lepingut rikkunud ja hageja võis lepingust 02.11.2017 taganeda.
  4. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest

§ 641lg 3 kohaselt).

Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones

§ 642

) töövõtja vastutuse osas ammendav, st mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa vabandatavuse regulatsioon (esmajoones

§ 103) (vt nt RKTKo nr 3-2-1-80-08, p 22).

Kostjal tuleb hageja lepingust taganemise tõttu tagastada hagejale ettemaksuna tasutud 800 eurot (

§ 189lg 1 alusel).

IV 37. Hageja tugines hagis asjaolule, et kostja suutmatuse tõttu nõutud veebilehte tähtaegselt ja nõuetekohaselt valmistada, pöördus hageja teise veebilehe arendaja poole, kellelt tellis sama toote. Uue tehingu ja eelmise tehingu alusel makstu vahet, s.o 4200 eurot, nõuab hageja kostjalt. Hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla

§ 135

lg 1, mille kohaselt, kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. 11

(12)Nõude rahuldamise eelduseks on hageja lepingust toimiv taganemine ja uue töö käsitamine asendustehinguna. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud.
  1. Hageja poolt uue samasisulise töö tellimine on tõendatud hageja 09.11.2017 e-kirjaga Q OÜ-le (I kd, tl 183), milles hageja täpsustab ka oma nõudmised veebilehele. Töö maksumuseks märgitud 5800 eurot on tõendatud Q OÜ 14.11.2017 hinnapakkumise, hageja 16.11.2017 hinna tingimise kirjaga ja Q OÜ 04.05.2018 kinnitusega (I kd, tl 184-188) nimetatud ulatuses raha saamise kohta hagejalt. Tõenditest nähtub, et Q OÜ on pakkunud algseks hinnaks 7280 eurot, kuid hageja on saavutanud äriühinguga kokkuleppe töö tegemise osas 5800 euro eest, tasumisega osamaksetena 6 kuu jooksul. Kolleegium leiab, et asendustehing on tehtud mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil. Sellekohaseid vastuväiteid ei ole kostja hagile esitanud. Kostja pole väitnud ega tõendanud ka seda, et teiselt töövõtjalt tellitud töö puhul ei ole tegemist sama tööga, mis telliti hagejalt. Kostja pole esitanud vastuväiteid asendustöö hinnale. 27.03.2020 menetlusdokumendis on kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses asunud väitma, et hageja asendustehinguna tellitud veebileht YYY ei toimi ehk lehekülg on mitteaktiivne. Vastuseks on hageja selgitanud 03.04.2020 menetlusdokumendis, et hagejale on loodud veebileht YYY, mis on töökorras, kasutusel ja aktiivne. Ringkonnakohus kontrollis veebilehe olemasolu ja leidis Internetist hageja poolt lisatud kujundusega kasutusel oleva ja toimiva veebilehe. Ringkonnakohus võtab veebilehe väljavõtted (II kd, tl 120-121) asja juurde.
  2. Kostja pidi ette nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt oma kohustusi, võib hageja tellida sama töö kolmandalt isikult ja tasuda selle eest kõrgemat hinda (

§ 127lg 3).

Kui kostja oleks teinud hagejale soovitud funktsioonidega veebilehe, poleks hageja pidanud pöörduma asendustehingu tegemiseks kolmanda isiku poole. Seega on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega (

§ 127lg 4).

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kahju hüvitamise nõue 4200 euro ulatuses rahuldada ja nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. V
  2. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171).
  3. Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.