1-16-8057/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 11.06.2020 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-8057 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäev 01.06.2020 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss FRIDOLINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Deniss FRIDOLIN sünd. 12.04.1984, isikukood 38404123715, xxx kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 05.06.2017 ja lõpp 25.06.2021 Jätta Deniss FRIDOLIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Deniss Fridolini Deniss Fridolin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 2 kuud 21 päeva alates karistuse kandmisele asumisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda (4 neist on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on 1 varieeruv, muster kordub narkootikumide vahendamise osas. Käesoleva kuriteo raames on kinnipeetav saanud suuremat materiaalset kasu ja tõusnud on ühiskonnaohtlikkus. Soodusteguriks on materiaalne kasu ja narkootikumide tarvitamine, kuriteod on ette planeeritud. Kinnipeetav on määratud tööle koristajana, kinnipeetav on tööst keeldunud. 2017 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja 2019 seda kinnistavad vestlused. Alates sügisest 2019 õppis 8-ndas klassis, kuid see on lõpetamata. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx, samasse elukohta soovib asuda elama ka peale vabanemist. Korter on 2-toaline, kuulub kinnipeetava õele, seal elab üksinda kinnipeetava ema. Nii kinnipeetava õde kui ema on nõus, et kinnipeetav asub sinna elama. Kinnipeetav lõpetas vanglas 7-nda klassi ja käis riigikeele A1 kursusel, mida ei lõpetanud, riigikeelt ei valda. Enne vangistust töötas kinnipeetav xxx, sinna on tal võimalik tööle asuda ka peale vabanemist. Ametlik töökogemus on kinnipeetaval väga väike, eriala puudub. Põhilise tulu sai kinnipeetav elu jooksul kriminaalsel teel. Kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi 8470,96 €, ta ei ole huvitatud nende tasumisest. Vanglas on kinnipeetav keeldunud töötamast. Kinnipeetav ei saa vabaduses hakkama legaalse sissetulekuga, tal on välja kujunenud kulutamisharjumus. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ning õe lapsed. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on pereliikmete suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava ema on valmis kinnipeetavat vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Kinnipeetav abiellus vangistuse ajal, käesolevaks ajaks on abielu lahutatud. Kinnipeetaval on sellest abielust ka laps, kuid vangla andmetel on ta praeguseks lapsendatud. Puuduvad andmed selle kohta, et kinnipeetav toetaks oma last ja oleks abiks lapse kasvatamisel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav ei ole mõjutatav, tema roll on pigem organiseerimine. Kinnipeetava eluviis ja kuritegude laad näitab, et ta ei hooli oma tegude tagajärgedest. Meditsiiniosakonna andmetel esineb kinnipeetaval narkosõltuvus (segakasutus). Raha narkootikumide ostmiseks sai kuritegelikul teel teenitud rahast, kuna müüs ise narkootikume. Samuti on kinnipeetaval meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud psühhiaatrilised probleemid. Vanglas olles on kinnipeetav ähvardanud kaaskinnipeetavat vägivallaga. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna ta kordab oma vigu ja ei ole teinud muudatusi oma käitumise korrigeerimiseks. Kinnipeetav ei teadvusta, et narkootikumide käitlemine on ühiskonnaohtlik, mõtleb vaid enda heaolule. Kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, suhtumine ametiisikutesse on üleolev. Kinnipeetav rikub distsipliini ja ei allu korraldustele. Kinnipeetav väljendab järjekindlalt subkultuurseid hoiakuid. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on vangidele ohtlik ja avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle katseaja pikkuseks määrata kandmata karistuse osa ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks tuleb kinnipeetavale määrata KarS §75 lg.2 p.2-1 ja 4 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist ei toetanud. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Deniss Fridolin palus maakohtu istungil tähelepanu pöörata tema negatiivsele iseloomustusele, mille põhjuseks oli konflikt ülemusega. Selle tagajärjel oli aga tema riskiprotsenti ebaõiglaselt tõstetud. Iseloomustuses märgitakse, et ta keeldub tööst, aga see ei ole õige. On korduvalt tööd palunud, kuid seda ei ole võimaldatud, sest vangla hinnangul on tema prioriteet hariduse omandamine. Palub anda võimaluse elada normaalset elu. Vanglas viibides lõi pere, tahab neid täiel määral aidata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist 4 on arhiveeritud. Seega arvestab maakohus, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 3 korda, mis tähendab, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. Seda seisukohta toetab ka tema eelnev käitumine. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav pani katseaja jooksul toime uue kuriteo. Niisiis viitavad korduv kriminaalkorras karistatus ja kinnipeetava käitumine katseajal otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav 3 ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on positiivne, et kinnipeetav on läbinud kinnistavad vestlused sotsiaalprogrammi läbimise osas. Küll aga on kinnipeetav keeldunud tööle asumast. Vastuseks kinnipeetava väidetele negatiivse iseloomustuse kohta märgib maakohus, et käesoleval hetkel puudub alus kahelda Viru Vangla koostatud iseloomustuse tõepärasuses ning kõik teistsugused tõendid asjas puuduvad. Samas aga ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine vanglas koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde 2-toalisse korterisse, kus on olemas kõik eluks vajalik. Lähedastest on kinnipeetaval ema, õde ja õe lapsed. Pereliikmete vahel on head ja toetavad suhted. Alalise elukoha olemasolu ja pere toetus on küll antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka vahistamisel ja antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ning lähedaste toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et ta soovib elada normaalset perekonnaelu ja kasvatada last, kuid Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava abielu käesolevaks ajaks lahutatud ning oma last ei ole kinnipeetav kuidagi toetanud. Seega peab maakohus kinnipeetava seletusi paljasõnalisteks, nende kinnituseks ei ole esitatud mingeid tõendeid ega asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mis on soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Kinnipeetav on vanglas küll läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid selle läbimist ja selle tulemusi ei võtnud kinnipeetav tõsiselt ja need vestlused ei meeldinud talle. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et kinnipeetava vabanemine narkootikumide tarvitamisest ja neist sõltuvusest ei ole käesolevaks ajaks veel pöördumatu. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on muster korduv. Seega on tegemist kinnipeetavaga, kes ei tee oma eelnevatest kuritegudest mingeid järeldusi. Nagu maakohus eespool märkis, tuleb kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega arvestada lisaks ka Karistusseadustiku §76 lg.4 sätestatud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava isikut ja tema varasemat elukäiku. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, ametiisikutesse suhtub ta üleolevalt, rikub distsipliini ja ei allu korraldustele. Maakohus leiab, et selline käitumine ja olek ei soodusta kuidagi kriminaalhoolduse läbiviimist ja võib saada seda takistavaks teguriks. Ka varasemalt on kinnipeetav kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et sel korral läbib kinnipeetav katseaja nõuetekohaselt ja ei jätka kuritegude toimepanemist. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele kõrgohtlik. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 35 %. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi pisut enam kui 1 aasta enne tähtaega ei ole millegagi põhjendatud. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimane kuritegu on toime pandud katseajal ning maakohtu hinnangul ei kaalu vähesed positiivsed asjaolud üles teisi puudujääke. Nii leiab maakohus, et uute kuritegude toimepanemise riske suurendab antud kinnipeetava puhul eelkõige vähene materiaalne kindlustatus ja impulsiivne käitumine. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada individuaalses täitmiskavas seatud mõnede eesmärkide läbimise eest, kuid antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus. Seega ei ole tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5