← Eesti

2-19-3763/79

Obsah (9)§ 140§ 116§ 152§ 176§ 179§ 194§ 134§ 135§ 123

Tsiviilasi nr: 2-19-3763 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-19-3763 Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2020, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ul

§ 140alusel.

Hooldusõiguse äravõtmiseks alus puudub, kuna vanemad ei ole lapsele ohtlikud. Menetluse edasine käik

  1. 09.05.2019 kuulas Harju Maakohus ära vanemad, lapse esindaja ja avaldaja.
  2. Avaldaja hinnangul ei ole olukord paremaks muutunud ning hooldusõiguse peatamiseks aluseid ei esine.
  3. Ema selgitas, et ei tööta, viimati töötas millalgi 2000 aastatel. Ta on kodune ning käib päeviti lapsi vaatamas. Vanim laps V helistab neile hommikuti, et nad abikaasaga ärkaksid õigeaegselt. Ema viib A kooli. Ema heidab ette turvakodule halba lapse eest hoolitsemist ning kinnitab, et kodus on sobilikud tingimused lapse kasvatamiseks. On käinud Q-ga ühe korra arsti juures ega teadnud, et peab seal käima. Enam mitu kuud ei tülitse, tülid olid remondi pärast. Ema võtab psühhiaatri kirjutatud rahusteid ning tahab, et laps oleks kodus.
  4. Isa selgitas, et töötab W restoranis ning käib seetõttu lapsi harvem vaatamas. Enam ei mängi kasiinos, kodus on remont tehtud. Samas ei olnud ta nõus hasartmängu keeldu endale panema, sest siis ei ole võimalik lotot osta. Isa soovib, et lapsed oleksid kodus ja lisas, et kui lapsed on kodus, siis saaks vanem poeg aidata suhelda, kui tõlki parasjagu ei ole.
  5. Lapse esindaja leidis, et vanemate omavaheline konflikt on lapsele ohtlik, kuid vanemad ei olnud lapsele ohtlikud. See, et laps turvakodusse pandi, on õige, see on ajutine lahendus. Praegu ei ole kindlaks tehtud, et laps on kuulja ja rääkija.
  6. Lapse esindaja täiendava seisukoha kohaselt juhul, kui kohus ei nõustu hooldusõiguse peatamisega, siis alust avalduse rahuldamiseks ei ole. 4

(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763
  1. Avaldaja jäi jätkuvalt seisukohale, et vanematelt hooldusõiguse täielik äravõtmine on põhjendatud ning lapse füüsilise ja vaimse heaolu kaitseks vajalik, kuna aastate jooksul pere suhtes läbiviidud sotsiaaltöö ja kasutusele võetud toetavad meetmed ei ole tulemusi andnud. Maakohtu määrus
  2. 18.09.2019 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ning võttis XX-lt ja YY-lt täielikult ära QQ hooldusõiguse, määras QQ eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu kuni QQ täisealiseks saamiseni, s.o kuni 29.10.2036; lubas QQ-l alates seitsme-aastaseks saamisest teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja; määras, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Samuti on eestkostjal kohustus eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitseda, säilitada ning võimalusel suurendada. Eestkostja on kohustatud eestkostetavate vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule iga eestkostetava kohta kirjaliku aruande iga aasta
  3. septembriks alates
  4. aastast; jättis avaldaja ning puudutatud isikute II-III menetluskulud vastavalt avaldaja ning puudutatud isikute II-III kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda.
  5. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus

§ 116

lg-le 2, § 124 lg-le 1, § 134 lg-le 1 ning § 135 lg-le 2.

135 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

  1. Esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust ja tõenditest nähtuvalt on QQ ema XX ja isa YY. Pere on lastekaitsetöötajate tähelepanu all olnud aastaid.
  2. aastal sündinud poeg V ja
  3. aastal sündinud tütar A suhtes on vanemate hooldusõigus peatatud Harju Maakohtu 287.08.2015 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-14-61633 ning nende eestkostjaks on Tallinna linn (vt tl 12-30). Vanemad ei ole oma käitumismustrit võrreldes
  4. aastaga muutnud: jätkuvalt on vanemate käitumine ennast õigustav. Kui
  5. aastal ei jõudnud lapsed haridusasutusse, sest vanemad tõusnud vajalikul ajal, siis nüüd on vanemad korraldanud hommikuse ärkamise nii, et vanem lapse helistab neile. See aga ei ole kindlasti lapse kohustus vanemate ees. Vanematel on olnud jätkuvalt tülisid, seda ka menetluse kestel, mis on vajanud politsei sekkumist (vt nt Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2019 ja 26.06.2019 kiri). Lapsevanemad ei ole hoolitsenud lapse tervise eest, mh ei ole nad teinud koostööd SA-ga Tallinna Lastehaigla selleks, et viia läbi kordusuuringud kuulmise osas (vt nt vanemate 24.05.2019 kiri, 11.06.2019 väljavõte haigusloost). Pere on aastate jooksul korduvalt osalenud peretöös, kuid suuremate tulemusteta: vanemad püüavad mõista probleeme, kuid nende teadvustamine on vanemate jaoks keeruline (vt nt pereteenistuse kokkuvõte tl 74-76). Vanemate ükskõiksust laste suhtes näitab mh asjaolu, et vanemad küll suhtlevad kahe vanema lapsega, kuid ei huvitu nende elust sh õpingutest, tervisest ning ema iseteadlikkuse tõttu ei ole ta kuulda võtnud ka lastekodu nõuandeid ega soovitusi (vt nt 12.07.2017 YYY vastus). Kohus leidis, et sotsiaaltöötajad on püüdnud igakülgselt XX ja YY aastate jooksul abistada (vt nt tl 33-40, tl 55-76), kuid sisuliste tulemusteta.
  6. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.03.2015 määruse nr 3-2-1-161-14 p-s 16 juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuigi vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede, tuleb last ähvardava ohu ärahoidmiseks kohaldada kohaseid abinõusid ka siis, kui on tuvastatud vanema suutmatus hooldusõigusest tulenevaid kohustusi täita ja 5

(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763 lapse heaolu tagada, st vanema ei pruugi olla veel hooldusõigusest tulenevaid kohustusi rikkunud või hooldusõigust kuritarvitanud. 29. Kohus, kaaludes nii lapse huve kui vanemate õigusi, leidis, et vanematelt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta. Kohus ei nõustunud puudutatud isikule I määratud esindaja seisukohaga, et piisav on vanemate hooldusõiguse peatamine. Kohtu hinnangul ei anna

§ 140

alust antud juhul hooldusõiguse peatamiseks, kuna tegemist ei ole ajutise hooldusõiguse teostamise takistusega, nt vanemate raske haigestumine, viibimine haiglas, vanglas, nende teadmata kadumine. Vanemate suutmatus last kasvatada on kestev, mh ei ole abi olnud ka Tallinna Perekeskuse pereteenistusega koostööst (vt tl 74-76). Seda iseloomustab mh asjaolu, et vanemate nõusolekul ja teadmisel viibivad vanemad lapsed enam kui neli aastat lastekodus. Piisav alus on eeldada, et XX ja YY ei suuda jätkuvalt tagada lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ning lapse huvisid esikohale seada. Seega pidas kohus põhjendatuks XX-lt ja YY-lt täieliku hooldusõiguse äravõtmist QQ suhtes. Kohus selgitas, et vastavalt

§ 152

lg-le 5 võib lapse lapsendada ilma vanema nõusolekuta, kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud. 30. Tulenevalt

§ 176lg-st 2 ja Ts

MS § 557 lg-st 2¹ määras kohus QQ-le eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu kuni QQ täisealiseks saamiseni. Eestkostja ülesanneteks on QQ esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ja eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 25. septembriks alates 2020. aastast.

§ 179

kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

§ 194

lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-s 3 sätestatust ning TsMS § 557 lg 2 p 4 alusel lubas kohus QQ-l alates seitsme-aastaseks saamisest teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja. Määruskaebus

  1. Vanemad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, määruskaebus vaadata läbi suulises menetluses.
  2. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu vanemad maakohtu määrusega. Nad soovivad kasvatada oma noorimat last ise, kuna nad väga hoolivad temast ja armastavad teda.
  3. XX kinnitab, et kuigi varasemalt võisid tema oskused laste ja pere eest hoolitseda olla puudulikud, mille tõttu tema hooldusõigus vanemate laste suhtes peatati, kuid praeguseks on ta palju õppinud ja pingutanud, et olla korralik pereema. Poeg Q sündis oodatud lapsena, keda mõlemad vanemad soovisid kasvatada ja hooldada ühiselt.
  4. Kahjuks juhtus neil 02.12.2018, kui XX oli lapsega kodus, omavaheline konflikt. YY seletuse kohaselt oli ta tulnud töölt ja väga väsinud ja näljane, XX aga ei suutnud lõpetada sülearvutis mängimist, et pakkuda töölt tulnud mehele süüa. Siis Y võttiski arvuti X käest jõuga ära ja lükkas X, mille peale viimane kutsus politsei ja ema koos lapsega viidi haiglasse. Pärast seda sündmust ei ole last enam koju lubatud, vaid ta viibib turvakodus. 6

(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763
  1. Ema käib teda iga päev vaatamas, YY harvem, kuna ta töötab ja ei saa töö juurest ära tulla. Last käivad vaatamas koos emaga ka vanemad lapsed, kes elavad lastekodus. Lastekodus elavad lapsed käivad tihti nende kodus neid külastamas ja vanemate ja laste vaheline suhe on hea. Vanemad lapsed on kuuljad ja räägivad. Nad käivad tavakoolis. Q kuulmise kontrolliks viiakse ta 19.12.2019 Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuhu ta läheb koos ema XX-ga. See on juba kokku lepitud arstide ja lastekaitsega.
  2. YY esitas käesoleva aasta sügisel kohtule avalduse hooldusõiguse taastamiseks vanemate laste suhtes, kuid see jäi menetlusse võtmata, kuna YY ei osanud avaldust kohtu arvates põhjendada, riigi õigusabi aga ta ei osanud taotleda.
  3. XX ja YY-le kuulub korteriomand XXX, mis kujutab endast ühte tuba ühiskorteris, kus on kolm omanikku. Nende elutingimused halvenesid tunduvalt seetõttu, et kui nad müüsid varasemalt nende elukohaks olnud Liivalaia tänaval asunud kolmetoalise korteri, siis peteti neid tehingu hinnaga ja saadud rahast jätkus üksnes ühe toa ostuks ühiskorteris.
  4. XX saab puudetoetust, YY töötab ja nad hindavad oma materiaalset seisundit küllalt heaks, et lapsi hooldada ja ülal pidada. Vanemate arvates on nende eluruum küll kitsas, kuid on võimalik vanemate laste kodus ööbimiseks osta kahekordne nari, poeg Q voodi ja temale vajalikud riided on neil kõik olemas.
  5. XX ja YY mõlemad väga kahetsevad, et nende omavahelise rumala konflikti tõttu on nende laps nendelt ära võetud ja peab kasvama turvakodus. Nad on mõlemad väga emotsionaalsed ja kui lähevad millegi üle vaidlema, siis kuna nad puude tõttu kumbki rääkida ei saa, siis on sunnitud viiplema ja vehkima kätega, mis võibki tekitada mulje agressiivsusest. Mõlemad soovivad kinnitada kohtule, et sarnast konflikti, nagu oli 02.12.2018, nende vahel enam ei juhtu. Alkoholi või narkootikume kumbki neist ei tarvita.
  6. XX on valmis tugiisiku järelevalve all õppima ja harjutama lapsega tegelemist, kui tema oskusi väheseks peetakse. Ta püüab ja pingutab, et hoida kodu korras ning ta soovib end pühendada noorima lapse eest hoolitsemisele, tööle läheks ilmselt alles siis, kui laps on väikelapseeast väljas.
  7. Lastekaitse inspektor JA, kes esitas kohtusse avalduse nendelt hooldusõiguse äravõtmiseks poeg Q suhtes, on XX ja YY arvates olnud vanemate suhtes liigselt järsk ja ülekohtune, võimalik on ka see, et põhjuseks on suhtlemisraskused, kuivõrd inspektor viipekeelt ise ei oska ja suhtleb nendega läbi tõlgi. Menetluse edasine käik
  8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas menetlusosalistele arvamuse saamiseks.
  9. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Pere on olnud lastekaitsetöötajate järelevalve all aastaid, vanemaid on nõustatud, osutatud abi ja toetavaid teenuseid pere toimetuleku ja sotsiaalse võimekuse tõstmiseks, kuid rakendatud abinõud ei ole tulemusi andnud. Vanemate käitumine on pidevalt olnud ennast õigustav ning kõiki perega tegelevaid erinevate valdkondade spetsialiste süüdistav. XX ja YY ei tunnista oma probleeme ega puudujääke vanema kohustuste täitmisel. Pigem näitavad vanemate valikud, käitumine ja väljaütlemised soovimatust vanema kohustusi täita. XX ja YY ei arvesta spetsialistide hinnangute ja soovitustega, vaid nõuavad kiireid lahendusi ja koheseid tulemusi, millega nad aga enamasti ise rahul ei ole. Kõik perega aastate jooksul tegelenud ja kokku puutunud spetsialistid (lastekaiste spetsialistid, Tallinna Perekeskuse pereteenistus, turvakodu, asenduskodu ja haigla sotsiaaltöötajad 7
(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763 jne) on seisukohal, et XX ja YY ei tule toime laste kasvatamisega. Ka määruskaebuses toodud vanemate väited kinnitavad, et XX ja YY ei ole siiani aru saanud, miks lapsi nende hooldusele anda ei saa. QQ turvakodus viibimise põhjuseks ei ole vanemate vahel
  1. aasta detsembris asetleidnud konflikt, vaid vanemate suutmatus hoolitseda lapse vajaduste eest, mis seab ohtu lapse elu ja tervise. Käesolevaks ajaks ei ole midagi muutunud. Ainuüksi asjaolu, et XX käib poega turvakodus vaatamas, ei tähenda, et ta oleks suuteline tagama lapsele stabiilse kasvukeskkonna, märkama väikelapse vajadusi ja seadma lapse heaolu esikohale. Kohtuistungil tuli välja, et lapsevanemad ei käi turvakodus hommikuti, sest see on nende jaoks liiga vara ning ema jaoks on mugavam õhtuti käia. Olukord ei ole ka selles osas muutunud, XX käib ainult õhtuti, lapsega ei tegele. Suvel, kui turvakodus oli palju lapsi, palusid töötajad, et XX jalutaks lapsega õues, aga ema seda ei teinud. Augustikuus käis lastekaitse vanemspetsialist turvakodus, Q oli koos teistega lastega õues, XX aga ei olnud. Turvakodu ei olnud rahul sellega, et XX paneb QQ mänguauto peale istuma, ise ei jälgi ning laps kukub, saab haiget ning ema süüdistab selles turvakodu töötajaid. Turvakodu sotsiaaltöötaja sõnul tegeleb külastuse ajal ema lapsega, kuid sageli unustab ära, kui vana laps on, jättes teda järelevalveta diivani peale, pannes auto peale istuma jm. Laps on sedasi auto pealt mõned korrad ka kukkunud. 28.11.2019 sai Lasnamäe Linnaosa Valitsus teate lastehaiglast, et 29.11.2019 on planeeritud QQ kõrvadesse ventilatsioonitorude panek, mis toimub narkoosis, aga ema keeldub operatsioonist. Lastehaigla soovis saada abi ja nõusoleku operatsiooni tegemiseks, kuna protseduur on lapse tervise seisukohast hädavajalik. Samuti tõi haigla oma pöördumises välja, et XX istub päevade viisi lapse juures palatis ja häirib meditsiinipersonali tööd. Ülaltoodud on mõned näited sellest, et vanemad ei saa aru, mis on lapse heaoluks vajalik. Kuigi vanemad ei pruugi soovida oma lapsele halba teha, siis nende arusaamad ja käitumine seavad lapse otseselt ohtu, mistõttu vanematelt hooldusõiguse täielik äravõtmine on ainuvõimalik meede lapsele turvalise ja tema tervislikule seisundile ning arengule vastava kasvukeskkonna tagamiseks.
  2. Lapsele esindaja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning palus maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata, sellest keeldumisel alternatiivselt peatada vanemate hooldusõigus lapse suhtes. Kohalik omavalitsus ei ole enne hooldusõiguse äravõtmise avalduse esitamist rakendanud

§ 134

lg-s 3 ning § 135 ja § 136 loetletud meetmeid ning järginud Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-78-15 ja 3-21-99-16 antud juhiseid. Hooldusõiguse äravõtmine täielikult oleks ennatlik. Esindaja ühineb kaebuse nõudega, leides, et see on lapse huve arvestav. Vanemad ei ole näidanud, et on laste suhtes ohtlikud. Ka avaldusest ei nähtu, et vanemad ohustaksid lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu nii, et tuleks katkestada õiguslikud sidemed lapse ja vanemate vahel. Poeg oli vanemate hoolduse all olnud natuke üle 1 kuu, mille kestel ei olnud võimalik kindlaks teha vanemate suutmatust lapse heaolu ja kasvatamise tagamisel, vaid kohe esitati avaldus hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks, mis on äärmuslik ja viimane abinõu. Hooldusõiguse peatamine ei lõpeta vanema õigust lapsega suhelda, kuid sellega välistatakse lapsendamine tulevikus. Avalduse rahuldamise aluseks ei saa olla etteheited vanematele enne Q sündi olnud olukorrale, samuti tuginemine vanematega suhelnud isikute seisukohtadele. Etteheidetav asjaolu, et ema ei ole käinud lapsega eriarstide juures, on põhjendatav ema tervisliku seisundiga ja raskustega tavapäraselt suhelda. Etteheidetud puudused on võimalik kõrvaldada eestkosteasutuse poolt kohaldatavate abinõude kohaldamisega – osutada psühholoogi abi, suunata vastavatele koolitustele, teha ettekirjutusi jne. Lapse vanemad on erivajadustega ning nad vajaks pidevat toetamist ja jälgimist lapse kasvatamisel. 8

(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763
  1. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtul oli olemas seaduslik alus vanemate hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse suhtes või mitte. Avaldaja hinnangul on ta selle aluseks olevate eelduste olemasolu põhistanud, lapse esindaja arvates tuleks vanemate hooldusõigus pigem peatada, vanemad leiavad, et on suutelised last ise kasvatama.
  4. Vanemate hooldusõiguse piiramine on kohtu diskretsioonotsus, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul maakohtule diskretsiooni piiride ületamine ringkonnakohtu hinnangul ette heidetav ei ole. Maakohtu otsustuse kujunemine on järgitav ja arusaadav, kohus on oma otsustust ka piisavalt põhjendanud.
  5. Vanemad ei ole määruskaebuses tuginenud sellele, et maakohus oleks asjaolusid valesti tuvastanud, tõendeid valesti hinnanud või rikkunud muul viisil menetlusõiguse norme, samuti vääralt kohaldanud materiaalõigust. Vanemad on esile toonud vaid selle, et soovivad oma noorimat last ise kasvatada, kuna armastavad ja hoolivad temast ning hindavad oma materiaalset seisundit piisavalt heaks.
  6. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vanemate armastuses lapse suhtes, ka maakohus ei ole vastupidist väitnud. Siiski ei ole see käesoleval juhul piisavaks aluseks määruskaebuse rahuldamiseks, kuna selge on, et vanemad ei ole suutelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema määral, mis välistaks vanematega koos elades lapse heaolu ohtu sattumise.
  7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vanematel kaks varem sündinud last, kelle suhtes maakohus vanemate hooldusõiguse 27.08.2015 määrusega peatas (tlk 12-30). Tollane eestkosteasutus tõi mh esile, et korter, kus pere elas, oli must, räpakas, hingematvalt haisev, hallitusega, seintelt pudenevate krohvitükkidega, elamiskõlbmatu ja antisanitaarne, laste elule ja tervisele ohtlik (tlk 16). Eestkosteasutuse poolt perele tehtud ettekirjutuste raames elu sättida 3 kuu jooksul, jäid probleemid endiselt samaks, kodu oli elamiskõlbmatu, hallitas (tlk 21).
  8. Kuigi lapse esindaja on arvamusel, et avalduse rahuldamise aluseks ei saa olla etteheited vanematele enne laps Q sündi olnud olukorra tõttu, tuleb ringkonnakohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel siiski arvestada ka vanemate varasemat käitumist. Tähtsust omab see eelkõige seetõttu, et ilmestab vanemate suhtumist oma kohustustesse lapse suhtes ning annab aluse järelduseks, et vaatamata varasemalt aset leidnud õigusmuudatustele varem sündinud laste hooldusõiguses ei ole vanemad laste kasvatamisega seoses juhtunust midagi õppida suutnud.
  9. Ka laps Q elukeskkond on olnud kodukülastuste kirjeldusest nähtuvalt must, räpane, koristamata nõudega, tolmune ja prügi täis, musta magamiskohaga, haisev, inimlike elamistingimusteta ja imiku hooldamiseks elementaarsete asjadeta (tlk 2, 34). Imiku jaoks normaalsed elamistingimused jäid vanematel saavutamata ka pärast lapse turvakodusse jäämist ning lastekaitse spetsialistide kodukülastusi (tlk 3, 6). Sealjuures 9
(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763 on eestkosteasutus välja selgitanud, et praegune elamispind osteti heas seisukorras ning endine omanik oli teinud remondi (tlk 5). Nii nagu varasemaltki, tuli ka praegusel eestkosteasutusel vanematele selgitada lapse tervise kaitseks elementaarsetele hügieeni nõuetele vastavate elamistingimuste olemasolu tähtsust ning remondi tegemise vajadust. Avaldaja poolt kirjeldatud faktiline olukord lapse elamistingimustest vanemate korteris, millele vanemad ei ole ka vastu vaielnud, ilmestab selgelt, et vanemate võimekus ja suutlikkus lapse kasvamiseks ning arenguks vajalike elamistingimuste tagamiseks ei ole varasemaga võrreldes oluliselt paranenud. Ilma kohaliku omavalitsuse järelevalveta ning meeldetuletusteta vanemad uues elupaigas remonti tegema ei hakanud ega saanud isegi aru, kui ebasobivates elutingimustes laps viibima on sunnitud.
  1. Lapse ema kinnitab küll määruskaebuses, et ta on püüab ja pingutab, et hoida kodu korras, kuid ei ole oma väiteid põhistanud. Tsiviilasja materjalides sisalduvad fotod (tlk 110) korteris tehtud remondist esitati maakohtu menetluses, uusi tõendeid pole vanemad pidanud vajalikuks esitada. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14).
  2. Lapse ema ei ole põhistanud sedagi väidet, et kuigi varasemalt võisid tema oskused laste ja pere eest hoolitseda olla puudulikud, on ta praeguseks palju õppinud ja pingutanud, et olla korralik pereema. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ema väide ka eluliselt usutav ja veenev, arvestades avaldaja kirjeldatud juhtumeid, mille aset leidmist vanemad vaidlustanud ei ole.
  3. Muuhulgas on avaldaja esile toonud, et laps leiti tema varjupaigas olles 05.12.2018 higist niiskete riietega, ema toitis last pesemata lutipudeliga, jättis lapse iseseisvalt sööma ega hoidnud tema pead. Lapse ja emaga kokku puutunud ametnikel tuli emale selgitada nii lapse pea hoidmise, tema ülekuumenemise kui lapsele ohtlike bakterite tekkimise vältimiseks puhta toidunõu olemasolu vajadust. Samuti hoiatati ema lapse lämbumise ohu eest, kui laps pikali asendis iseseisvalt sööma jätta (tlk 3). Lapse külastamisel suhtleb ema palju telefoniga ning ei oska lapse vajadusi märgata. Emale on selgitatud lapse järele valvamise vajaduse olulisust (tlk 41-42). Ema paneb lapse mänguauto peale istuma, ise ei jälgi ning laps kukub ja saab haiget, samuti jätab ta lapse järelevalveta diivani peale (tlk 124 pöördel). Eelkirjeldatu toetab avaldaja hinnangut, et lapse ema ei saa lapse vajadustest aru.
  4. Lapse ema poolt maakohtus ärakuulamisel antud selgitus, mille kohaselt on ta lapsega arsti juures käinud vaid korra, kuna ei teadnud, et peab seal käima (tlk 99), näitab seda, et vanemad ei suuda aru saada lapse tervisega seonduvast. Meditsiiniliste kontrollide tegemata jätmine ei ole lapse tervise huvides ega ka välja vabandatav ema tervisliku seisundi ning raskustega tavapäraselt suhelda, nagu lapse esindaja leiab.
  5. Vanemad on läbivalt olnud lapse kuulmise parandamiseks vajaliku opereerimise ja kuulmisaparaadi paigutamise vastu, põhjendades seda esialgu sellega, et ei usalda arste (tlk 61) ega pea neid pädevaks (tlk 75). Edasi nähtub tsiviilasja materjalidest, et ema on põhjendust esitama olnud lapse Tartusse uuringutele mineku vastu (tlk 114) ning keeldunud lapsele 29.11.2019 planeeritud operatsioonist, kuigi lastehaigla arvates oli protseduur lapse tervise seisukohast hädavajalik (tlk 215). Ringkonnakohtule 02.07.2020 esitatud avaldustes väidavad vanemad küll seda, et pöördusid Tartusse kõrvaarsti juurde, kes andis märku, et lapsele tuleks paigutada kõrva spetsiaalne ventilatsioonitoru, mitte läbi viia kuulmisimplantaadi operatsiooni, kuid ei ole oma 10
(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763 väiteid taas kord põhistanud. Ka eelkirjeldatu toetab avaldaja hinnangut vanemate puudulikust võimest lapse eest hoolt kanda.
  1. Tsiviilasja materjalidele tuginedes ei saa nõustuda lapse esindaja seisukohaga, et kuna laps oli vanemate hoolduse all olnud natuke üle ühe kuu, ei olnud selle kestel võimalik kindlaks teha vanemate suutmatust lapse heaolu tagamisel.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on vanemate arusaamisvõime lapse heaolu ja tervisega seonduvast ning tema arenguks vajalikest elutingimustest ilmselgelt oluliselt puudulik ning vanemad ei ole ka määruskaebusmenetluses suutnud kohut veenda selles, et on ise võimelised last kasvatama nii, et lapse heaolu (elu ja tervis) ei oleks nendega koos elades ohustatud. Maakohus leidis õigesti, et vanemad ei ole oma käitumismustrit võrreldes
  3. aastaga muutnud, nad ei ole lapse tervise eest hoolitsenud ning nende suutmatus last kasvatada on kestev, mistõttu on piisav alus eeldada, et vanemad ei suuda jätkuvalt tagada lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ning lapse huvisid esikohale seada, millega on täidetud

§ 134lg 1 kohaldamise eeldused.

61. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja poolt vanemate suhtes enne nendelt lapse hooldusõiguse äravõtmise avalduse esitamist rakendatud toetavaid abinõusid

§ 135lg 2 mõttes.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitati avaldus maakohtule 08.03.2019, so 3 kuud pärast lapse paigutamist turvakodusse 05.12.
  2. Avaldaja 12.02.2019 kokkuvõttest nähtuvalt on perekond varasemalt olnud Tallinna Perekeskuse toetaval pereteenusel 23.04.-30.08.2010 ja 28.04.-10.01.2014 ning perega taasalustati tööd detsembris 2018 seades järgmised ülesanded: aidata kaasa peres tekkinud probleemidele võimalike lahenduste leidmisele, juhendada, toetada vanemaid edasise elu korraldamisel lähtuvalt laste heaolust, nõustada vanemaid igapäevastes olmeküsimustes ning abistada asjaajamisel ametiasutustes. Vanematega on vesteldud lapse terviseprobleemidest ning julgustatud nendega tegelema, pere majanduslikust toimetulekust (tlk 74). Vanemate osas on läbi viidud psühhosotsiaalne nõustamine, mille käigus tekkisid küsitavused lapse ema vaimses võimekuses (tlk 51-52). Sotsiaaltöötaja on vanematega käinud psühhiaatri vastuvõtul, mis lõppes sellega, et Dina Jegorova teatas, et arst on rumal ning keeldus ravimite edasisest võtmisest, vanemad suunati edasi psühholoogilistele uuringutele (tlk 76). Vanemad ei ole kirjeldatu aset leidmist vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et sotsiaaltöötajad on püüdnud vanemaid aastate jooksul igakülgselt abistada.
  3. Riigikohtu seisukohtade kohaselt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Kohtul tuleb lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil positiivset mõju ei oleks, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.09.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-15, p 14).
  4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna avaldaja poolt kohaldatud toetavad abinõud ei ole seni soovitud tulemusi andnud ning ilmne on, et nende edasine kohaldamine ei annaks tulemusi ka edaspidi ega kõrvaldaks ohtu lapse heaolule, on lapse huvides vanemate hooldusõiguse täielik äravõtmine lapse suhtes, mis on asjaolusid arvestades proportsionaalne ja eesmärgipärane, nagu maakohus õigesti leidis. Maakohtu määrus jääb eeltoodust tulenevalt muutmata. 11

(12)Tsiviilasi nr: 2-19-3763 65. Lapse esindaja ettepanek, et oht lapse heaolule oleks võimalik kõrvaldada vanemate erivajadustest tulenevalt nende pideva toetamise ja jälgimisega lapse kasvatamisel, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tänases õigusruumis teostatav, kuna tugiisiku teenus ei ole hetkel ööpäevaringne. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt selge, et ilma järjepideva ööpäevaringse järelevalveta vanemate käitumise üle lapse suhtes võiks lapse heaolu olla ohustatud. Ringkonnakohus rõhutab, et

§ 123

lg-st 1 tulenevalt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 66. Mis puudutab lapse esindaja ettepanekut kohaldada hooldusõiguse piiramise asemel selle peatamist, siis leiab ringkonnakohus, et see ei ole eelduste puudumise tõttu õiguslikult võimalik.

§ 140

lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus lapse heaolu on ohustatud vanemate suutmatusest täita oma kohustusi, mis vastab

§ 134lg-s 1 sätestatud eeldustele.

Ka Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu ja/või vara on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole õige vanema hooldusõigust peatada. Selliste asjaolude ilmnemisel peab kohus kohaldama ohu ärahoidmiseks

§ 134lg 1 järgi vajalikke abinõusid vastavalt sellele, milline oht last ähvardab.

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 15). Taotluste lahendamine

  1. Lapse vanemad esitasid määruskaebuses ja ka hilisemas määruskaebusmenetluses taotlused kaebuse läbivaatamiseks istungil. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlused tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole istungi korraldamine vajalik, kuna lõpplahend on võimalik teha asja materjalide põhjal ilma lapse vanemate ärakuulamiseta. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse, et maakohus on vanemad isiklikult istungil ära kuulanud. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele ja lapse vanematele riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel kanda menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebeõigus
  3. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 3 osas. Muus osas võib määrusele tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.