Obsah (8)

§ 423§ 5§ 3§ 459§ 200§ 445§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9671 Tsiviilasi P T Di hagi E Di v

) § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. 7. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist

§ 423lg 2 p 1 ja 2 alusel.

Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 423

lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§ 423

lg-s 2 märgitud aluseid elatise suuruse muutmise hagi läbi vaatamata jätmiseks ning hageja nõue tuleb lahendada sisuliselt. Hageja õiguste rikkumine on võimalik ning samuti ei saa hagi pidada perspektiivituks. II 9. Tulenevalt

§ 5

lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Hageja palub muuta tsiviilasjas nr 2-13-20624 Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtulahendit ja mõista E Dilt alates 16.06.2017 või alternatiivselt 22.06.2018 a (s.o kohtusse pöördumisest alates) P T Di kasuks välja igakuine elatis vähemalt poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, kuni hageja täisealiseks saamiseni 07.04.
2. Kostja leiab, et 16.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmise nõue on alusetu ja sisutu seetõttu, et tolles kohtuasjas esitas hageja elatise väljamõistmise hagi oma ema vastu, kes oli menetluses kostjaks. Käesolevas asjas on hageja märkinud kostjaks mitte oma ema, vaid oma isa, kes oli varasemas menetluses hageja seaduslik esindaja ning kostja hinnangul on võimalik esitada kostja vastu täiesti uus eraldiseisev elatise nõue. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohtule esitatud 26.02.2009 kohtumääruse kohaselt kinnitati hageja vanemate vahel kompromiss tsiviilasjas 2-08-56958, millega kostja kohustus tasuma hageja seaduslikule esindajale elatist 4 000 krooni (255,6 eurot) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (so kuni 07.04.2021) (tl 68-69). Tsiviilasjas nr 2-13-20624 Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtuotsuse p 3.7 kohaselt tuvastati kostja õigus mitte maksta lapsele P T Dile elatist Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel, muuta Harju Maakohtu 26.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-56958 kinnitatud elatise suurust ja vähendada elatise suurus 0 euroni alates 06.05.2013 ning vabastada E D Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel tekkinud elatise maksmise kohustuse täitmisest 01.07.2012 (tl 10-13). Seega on Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtuotsuse näol tegemist lahendiga, millega on muudetud kostjalt välja mõistetud elatise maksete suurust 0 euroni. Kui on olemas lahend, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, võib menetlusosaline uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel varasem lahend tehti (

§ 3459 lg 1).

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja saab esitada kohtule Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2016 kohtuotsusega muudetud elatise suuruse muutmise hagi. Kohus leiab, et kuna kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud (selle suurust on muudetud 0 euroni), ei ole hagejal võimalik esitada uuesti kostja vastu elatise nõuet ning hageja saab nõuda üksnes varasema lahendi muutmist. Nimetatud asjaolu ei muuda ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3.7 osa millega kohus vabastas kostja Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel tekkinud elatise maksmise kohustuse täitmisest 01.07.2012. 11. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda

§ 459

lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 12. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus on leidnud, et kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-33-11, p 26). Hageja on hagiavalduses elatise suurendamise alusena märkinud, et hageja elukoht on muutunud ja ta elab käesoleval ajal ema juures. Harju Maakohtu 28.03.2018 määrusega on tõendatud, et U S hooldusõigus taastati hageja suhtes ning lõpetati alaealise hageja vanemate ühine hooldusõigus hageja elu- ja viibimiskoha määramise osas ning anti lapse hooldusõigus elu- ja viibimiskoha määramise osas üle lapse emale U Sle (tl 14-16). Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtuotsuse tegemise ajal oli hageja elukoht kostja juures. Seega on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on täidetud elatise suuruse muutmise nõude rahuldamise esmane eeldus.

1. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on
2. aastal 250 eurot kuus ja
3. aastal 270 eurot kuus. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vastuväideteks miinimumsuuruses elatise maksmisele on 18.09.2018 seisukohas ja 17.10.2019 toimunud istungil asjaolu, et lapse emal on kostja ees elatise võlg ning kostja on nõus maksma elatist igakordses miinimummääras sel viisil, et väljamõistetav igakuine elatis arvestatakse tasaarvestuse korras maha U Sl kujunenud elatise võlgnevusest. Samuti on kostja esitanud vastuväite, et hageja käib ise tööl. Kostja vaidleb 13.11.2019 esitatud seisukohas vastu elatise suurusele, kuna hagiavaldusest ei nähtu hageja igakuised kulutused.
4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot ja aastal 2019 540 eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Miinimummääras elatise väljamõistmine tab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, 4 kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 32-1-174-16, p 13).
5. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega annaks elatise vähendamiseks alust eelkõige kostja töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit hinnata (RKTKo 2-16-118651, p 14). Kostja ei ole märkinud, et ta ei ole suuteline miinimummääras hagejale elatist tasuma. Samuti ei ole kostja taotlenud väljamõistetava elatise vähendamist alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel. Seega ei ole vaja kindlaks teha lapse igakuiseid vajadusi ega ka vanemate varalisi võimalusi ning hagejal ei ole vajalik tõendada oma igakuiseid vajadusi.
6. Kostja ei ole ka tõendanud enda väidet, et hageja käib alates 22.06.2018 kuni käesoleva ajani täiskohaga tööl. Kohtule kostja poolt esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt hageja
7. aasta maksuvabatulu oli 1 084,79 eurot. Hageja on selgitanud, et X kool on 9-klassiline õppeasutus, mille hageja lõpetas 2019 aasta suve alguses. Hageja on tõendanud, et ta õpib 2019/2010 õppeaastal koka õppekava statsionaarse õppe
8. kursusel. Hageja alustas õpinguid 02.09.2019 ja lõpetab õpingud planeeritult 06.2022 (tl 115). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaolu, et hageja käis suvel tööl ja teenis raha, ei välista alaealise lapse ülalpidamisnõude täitmata jätmist. Hageja selgitas 17.10.2019 toimunud istungil, et ta käib tööl 1 kord nädalas või vahel 2-3 korda nädalas pärast kooli või nädalavahetusel. Septembris sai kätte 106 eurot (tl 121 pöördel). Kohus märgib, et kuna hageja õpib statsionaarses õppes ja käib tööl vastavalt võimalustele kooli kõrvalt, teenib u 100 eurot kuus, siis ei saa asuda seisukohale, et alaealisel hagejal on piisavalt vara enda ülalpidamiseks.
9. Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, et on nõus maksma elatist igakordses miinimummääras sel viisil, et väljamõistetav igakuine elatis arvestatakse tasaarvestuse korras maha U Sl kujunenud elatise võlgnevusest. Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet (VÕS § 200 lg 1 p 1). Käesoleval juhul ei ole tegemist vastastikuste nõuetega – täitemenetluses on hageja nõue hageja seadusliku esindaja (hageja ema) vastu ning käesolevas menetluses on tegemist hageja nõudega kostja (hageja isa) vastu. Seega on mõlemal juhul õigustatud isikuks hageja ning kohustatud isikud on erinevad. Teiseks, välistab

§ 200lg 1 p 1 selgesõnaliselt elatisenõude tasaarvestamise.

18. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagiavalduse. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tasiulatuvalt (

§ 459lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et elatisehagis, ei ole lubatud tasiulatuvalt otsuse muutmine (RKTKo 3-2-1-33-11, p 26). Eeltoodust tulenevalt muudab kohus Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-13-20624 alates käesoleva hagi esitamisest, so 22.06.

1. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuivõrd hageja suutis formuleerida oma lõpliku nõude alles 22.10.2019, saab nõude alguseks lugeda 22.10.
2. Hagiavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda esmase hagi kohtusse esitamise aeg.
3. Juhindudes

§ 445

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole , selgitusega "elatis." Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100 5 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5). MENETLUSKULUD 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 21.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada

§ 162lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul oleks poolte menetluskulude jätmine kostja kanda tema suhtes ebaõiglane olukorras, kus kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid alaealise hageja ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). 22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6