Obsah (14)

§ 255§ 184§ 4231§ 61§ 214§ 64§ 65§ 74§ 75§ 73§ 751§ 78§ 209§ 75l

1-20-7132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 12

§ 255

lg 1 ja § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, Eduard Letti süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Eleliis Rattam Nikita Artemjev Isikukood: 39602080823; elukoht: xxx; EV kodanik; kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx OÜ; 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 13. septembri 2016. a otsusega mõisteti Nikita Artemjev

§ 184

lg 1 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest vabastati tingimisi katseajaga 2 aastat; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Kristina Suvalova (määratud korras) - süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu Eduard Lett Isikukood: 38810270216; elukoht: x; määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: eesti keel, vene keel; xxx OÜ; karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu6. veebruari 2019. a otsusega mõisteti Eduard Lett süüdi

§ 4231

järgi ja karistati vangistusega 2 kuud ja 20 päeva, millest vabastati tingimisi katseajaga 1 aasta; tõkend: elukohast lahkumise keeld Madis Mahlapuu (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Nikita Artemjev

§ 255

lg 1 järgi ning kohaldades

§ 61lg 1 sätteid mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Nikita Artemjev

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi ning kohaldades 1 1-20-7132

§ 61lg 1 sätteid mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust. 4.

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.

septembri 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Nikita Artemjev ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (e-post: harjukrho.info@just.ee)

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Nikita Artemjevit järgima katseajal kohustust mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 7.

§ 73

lg 4 ja § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Nikita Artemjevit alluma käitumiskontrolli ajal elektroonilisele valvele. 8.

§ 751

lg 3 alusel määrata Nikita Artemjevi elektroonilise valve tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. 9.

§ 751

lg 4 kohaselt algab elektroonilise valve 12-kuuline tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Nikita Artemjevi keha külge. 10.

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Süüdi tunnistada Eduard Lett

§ 255

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 13.

§ 65lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 6.

veebruari 2019 otsusega nr 1-19-1001 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 kuud 20 päeva, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 20 päeva. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o Harju Maakohtu 6. veebruari 2019. a otsuse kohaselt 2 päeva ning lugeda liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust. 14.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Eduard Lett ei pane nelja aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab 2 1-20-7132 Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (e-post: harjukrho.info@just.ee)

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 15.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Nikita Artemjevilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 3474 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, s.o kokku 4934 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 411,16 eurot ja
5. kuul 411,24 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700044127 ja selgitus „Nikita Artemjev, kriminaalasi 1-20-7132, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Nikita Artemjevi määratud kaitsja tasu
7. septembri 2020 kokkuleppe sõlmimise eest summas 45,60 eurot jätta riigi kanda.
8. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Eduard Lettilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 814,8 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, kokku 2274,
10. KrMS § 180 lg 3
11. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 189,57 eurot ja
12. kuul 189,53 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700044114 ja selgitus „Eduard Lett, kriminaalasi 1-20-7132, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 3 1-20-7132
13. Eduard Letti määratud kaitsja tasu
14. oktoobril 2020 kokkuleppe sõlmimise eest 32,40 eurot jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
15. peatüki
16. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Nikita Artemjevi süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises alljärgnevalt. Olles alates
17. aastatest omanud Eesti Vabariigi kuritegelikes ringkondades autoriteetset positsiooni, oli G O hiljemalt
18. aastaks loonud vähemalt kolmest inimesest koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli varalise kasu eesmärgil suunatud põhiliinis rahvatervise vastaste kuritegude (suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, s.o

§ 184

järgi kvalifitseeritavad kuriteod) ja varavastaste kuritegude (väljapressimised, s.o

§ 214järgi kvalifitseeritavad kuriteod) toimepanemisele.

Eesmärgiga kehtestada ja säilitada ühenduse positsiooni teiste Eesti Vabariigis tegutsevate kuritegelike ühenduste seas, garanteerida liikmete poolt reeglitele allumine, hõlbustada eelpoolmainitud põhiliini kuritegude toimepanemist ning finantseerida ühenduse tegevust, panid ühenduse liikmed toime ka

§ 209, § 137, § 136 ja § 121 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid.

Nimetatud kuritegeliku ühenduse struktuur ja liikmed on osaliselt aastate jooksul muutunud, kuid kuritegeliku ühenduse juhiks on kõigi aastate jooksul olnud G O. G Oi poolt loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse kuuluvad vähemalt

1. aastast lisaks G Oile veel I M (surnud), S P, V S, L K, S T, A R, R D, V P (endise perekonnanimega P) ja G Z (2014.a alguseni); 2015.aastast kuni
2. aasta suveni Eduard Lett;
3. aastast K H,
4. aastast kuni
5. aasta alguseni Nikita Artemjev ning alates
6. aastast V U. G Oi poolt juhitav kuritegelik ühendus on Eesti kuritegelikes ringkondades tuntud kui „Oi" kuritegelik ühendus, mille nimi tuleneb tema juhi G Oi perekonnanimest. „Oi" kuritegelikust ühendusest, sinna kuuluvatest liikmetest ja nende kaitse all olevatest isikutest rääkides kasutavad nii „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmed kui ka teiste kuritegelike ühenduste liikmed ja erinevad kuritegelikesse ühendustesse mittekuuluvad isikud ühenduse nimetust „O" ja mõistet „oskije" (st G Oi kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud). G O rakendab kuritegeliku ühenduse juhina ühenduse toimimiseks vajalikke kirjutamata reegleid ehk nn „ponjatijeid“ mis põhinevad vangla subkultuurist tärganud arusaamadel ning mida on järginud ka teised Eesti Vabariigis tegutsenud kuritegelikud ühendused (nt A Pe kuritegelik ühendus, H Di kuritegelik ühendus ehk nn tšetšeenide kuritegelik ühendus, A Ki kuritegelik ühendus, R „S" Si kuritegelik ühendus, „K" kuritegelik ühendus, O M kuritegelik 4 1-20-7132 ühendus). „Ponjatijed“ võimaldavad vajadusel „Oi" kuritegelikul ühendusel ning selle liikmetel lahendada tõusetunud probleeme teiste kuritegelike ühenduste ja nende liikmetega kõigil kuritegelikel ühendustel kasutusel olevate ühetaoliste põhimõtete ja kirjutamata reeglite najal. Samuti tagavad „ponjatijed“ omakorda „Oi" kuritegeliku ühenduse püsivust, kujutades endast reeglite kogumikku ühenduses kehtivate liikmete positsioonide, hierarhia, kuritegeliku ühenduse rahastamise ja sanktsioonide kohta. „Ponjatijetele“ on allutatud kõik ühenduse liikmed vastavalt oma paiknemisele ühenduse hierarhias. Juhtimisstruktuur, püsivus ning „ ühiskassa " regulatsioon G Oi poolt juhitav kuritegelik ühendus on üles ehitatud mitmetasandilise juhtimisstruktuuri põhimõttel. G Oist järgmisel tasandil asuvad hierarhias nö keskastme juhid või allüksuste toimimise eest vastutavad isikud, keda kuritegelikes ringkondades kutsutakse „vanemaks" ehk „staršiks". Vastavalt subordinatsioonile ei tohi kuritegeliku ühenduses hierarhias madalamal astmel paiknevad liikmed pöörduda otse kuritegeliku ühenduse juhi G Oi poole, vaid probleemide lahendamiseks tuleb pöörduda oma „vanema" poole. Kui „vanem" ei saa probleemi teise kuritegeliku ühenduse esindajaga ära lahendada, siis pöördub „vanem" G Oi poole, kelle ülesandeks on kuritegeliku ühenduse kõrgeima juhina lahendada probleem teise kuritegeliku ühenduse juhiga. Samas võisid G Oi isiklikud tuttavad G Oi poole abi ja kaitse saamise eesmärgil pöörduda ka otse, ilma et nad oleksid pidanud kasutama selleks G Oist järgmisel astmel asuva kuritegeliku ühenduse liikme abi. G O osales ka ise selliste probleemide lahendamisel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud tema juhitava kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele lahenduse saamiseks, kindlustades vajadusel ühenduse kaitse eest raha maksvate isikute/äriühingute turvalisuse ning lahendas probleeme teiste kuritegelike ühendustega. G Oi kuritegelikus ühenduses omab või on omanud „starši" ehk „vanema" staatust I M (nüüdseks surnud), V S, L K, S T, A R, G Z (kuni
7. aasta alguseni) ja S P (nüüdseks aktiivsest tegevusest taandunud). „Vanematest" madalamal positsioonil tegutsesid R D, K H, Nikita Artemjev, V P, Eduard Lett ja V U. „Vanematele" alluvad kuritegelikus ühenduses tavaliikmed ehk „noored", kes täidavad „ vanema" korraldusi ning maksavad osa kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud rahast läbi oma „vanema" kuritegeliku ühenduse „obštšakki" või ka „obštšisse" ehk nn „ühiskassasse", millest moodustuvad kuritegeliku ühenduse finantsvahendid. Makstava summa suurus on ligikaudu 10%, ent summa suurus võis varieeruda olenevalt raha maksma pidanud isiku(te) otsusest, kui palju mingil konkreetsel juhul raha peeti vajalikuks maksta. Raha maksmine enda „vanemale" pidi kuritegeliku ühenduse liikmetele tagama selle, et kuritegude toimepanemisest tekkinud probleemide korral tuleb „vanem" appi ja aitab ise või koos temast kõrgemal positsioonil oleva „vanemaga" tekkinud probleemi lahendada. Lisaks tagas „ühiskassasse" raha maksmine kuritegeliku ühenduse liikmetele ja nende alluvuses (ent ühendusse mitte kuuluvatele) ning nendega koos töötavatele kurjategijatele „Oi" kuritegeliku ühenduse kaitse ja toetuse. Kuritegeliku ühenduse ühiste finantsvahendite ja ühenduse liikmete enda panuste arvelt palgati kuriteokahtlusega kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmetele advokaate ja juriste ja toetati kuritegeliku ühenduse liikmete perekondasid ajal, mil liikmed viibisid kinnipidamisasutustes. 5 1-20-7132 Kirjeldatud liikmete heaolu eest hoolitsemine pidi kindlustama kuritegeliku ühenduse liikme lojaalsuse ühenduse ees, aidates omakorda tagada kuritegeliku ühenduse püsivust läbi selle, et kinnipidamisasutusest vabanenud liige saaks uuest vabaduses olles lülituda tagasi oma positsioonile kuritegelikus ühenduses. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal võtab ühe „vanema" all töötavad liikmed ja isikud üle teine „vanem". Näiteks, peale A Ri kahtlustavana kinnipidamist 20.04.2015 ja sellele järgnenud vangistuse ajal (karistus mõisteti narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest) liikusid eelnevalt A Ri alluvuses olnud kuritegeliku ühenduse liikmed Eduard Lett, V P ja R D S Ti alluvusse. Konspiratsioon Konspiratsiooni tagamiseks välditi kuritegudega seonduvatest probleemidest ja plaanidest rääkimist telefoni teel ning seda tehti isiklikel kokkusaamistel, jättes vajadusel pealtkuulamise kartuses mobiiltelefonid vestluse ajaks eemale. Konspiratsiooni tagamiseks ning liikmetega kohtumiseks on G O korraldanud oma kuritegeliku ühenduse liikmete jaoks juba pikaajaliselt jalgpalli-ja poksitreeninguid (jalgpallitreeningud lõppesid aastatel 2016-2017), millest ühenduse liikmed olid kohustatud osa võtma. Antud treeningutel kohtusid „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmed omavahel eesmärgiga konspireeritult asju arutada ning samuti leidsid trennides aset kohtumised teiste Eestis tegutsevate kuritegelike ühenduste liikmetega. Konspireeritud suhtlemise eesmärgil kutsus G O oma kuritegeliku ühenduse liikmeid ja teisi kuritegeliku ühenduse tegevusega seonduvaid isikuid aeg-ajalt Harjumaal asuvasse „Sa" saunamajja kokkusaamistele ja sünnipäevale, kus andis ülevaate ühenduses toimuvast ning arutas kohale tulnud isikutega erinevaid probleeme. Eesmärgiga varjata G Oi suhtlust ühenduse liikmete S Ti ja A Riga, vähendati isikutevahelist suhtlust ka läbi L Kiti. Peale „K" kuritegeliku ühenduse kinnipidamist ning kohtumenetluse algust
8. aasta teistes pooles muutusid ühenduse liikmed veelgi ettevaatlikumaks ning hoiti „madalamat profiili", kuivõrd nimetatud kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel avalikustus informatsioon ka „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmete ja juhi kohta. Kartes võimalikke kinnipidamisi, kinnitas G O
9. oktoobris, et ta „ei kohtu kellegagi, kuhugi ei roni". Reeglite rikkumise tagajärjed, karistamine ja trahvid Kuritegelikus ühenduses kehtivate kirjutamata reeglite ehk „ponjatijate“ rikkumise korral võidakse reegleid rikkunud isikut või liiget karistada füüsilise vägivalla kasutamisega tema suhtes, trahvi määramise või ühendusest väljaviskamisega. Näiteks karistati
10. juulikuus „K" ja „Oi" ühenduste liikmete poolt korraldatud kogunemisel A Sit V Pi poolt füüsilise vägivallaga. Samuti on takistatud ühenduse jaoks tulusate ja kasulike isikute lahkumine või loobumine ühenduse huvides töötamast ja kuritegusid toimepanemast. Selliselt toimusid
11. aasta sügistalvisel perioodil narkootilise aine tänavamüüja S I probleemi lahendamiseks Tallinnas mitmed kohtumised, millest võtsid osa ühelt poolt „K" kuritegelikku ühendusse kuulumise eest kohtu alla antud M P, A K ja samasse kuritegelikku ühendusse kuulumise eest süüdi mõistetud A D, A S ning teiselt poolt „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmed S T, R D, K H ning Nikita Artemjev. Antud kohtumistel arutati, mis tingimustel ehk kui suure summa eest võib narkootikumide tänavamüüja S I liikuda „Oi" kuritegeliku ühenduse kaitse alt „K" 6 1-20-7132 kuritegeliku ühenduse kaitse alla. Lõplikuks summaks määrati 4000 eurot, mille „K" ühendus pidi tasuma „Oi" ühendusele. „Katuse" pakkumine ja survemeetodid Üheks „Oi" kuritegeliku ühenduse peamiseks tegevusalaks on väljapressimiste toimepanemine, sealhulgas kaitse ehk teisisõnu „katuse" pakkumine isikutele/äriühingutele. „Katuse" pakkumine seisneb selles, et kuritegeliku ühenduse liikmed nõuavad ettevõtjatelt kuritegelikule ühendusele raha tasumist ühekordselt tasutavate summadena või igakuiste maksetena. Vastutasuks saavad ettevõtjad tekkivate probleemide korral õiguse pöörduda „Oi" kuritegeliku ühenduse poole ning paluda abi probleemide lahendamiseks. Abi kasutamises probleemide lahendamiseks, vaid kuritegeliku ühenduse kui ühiskonnas eksisteeriva paralleelvõimu autoriteedil, tuntusel ja vägivalla ähvardusel põhineval vastaspoole mõjutamisel, et saavutada kuritegeliku ühenduse kaitse all oleva isiku jaoks probleemile soodne lahendus. Raha maksmisest keeldumise korral võivad kuritegeliku ühenduse liikmed kasutada kannatanute suhtes psüühilist ja füüsilist vägivalda. „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmed on osalenud äriühingu juhtimisega seonduvate vaidluste lahendamisel, kasutades oma füüsilise kohalolekuga teise vaidluses osaleva poole esindajate äriühingu ruumidesse juurdepääsu piiramist ja ettevõtte igapäevatöö häirimist. Tallinnas xxx asuva toitlustusasutuse „X ja X" tegutsemisega seonduvate probleemide lahendamisel piirasid
12. aasta alguses S T, V S, V U, Eduard Lett, R D, K H oma füüsilise kohalolekuga nimetatud toitlustusasutuste omanike ja rentnike tegevust, lubamata neid äriühingu ruumidesse siseneda ja takistades restorani igapäevast tegutsemist restorani sulgemisega 1-2 nädalaks. Kirjeldatud survemeetodite kasutamisega saavutasid kuritegeliku ühenduse liikmed kontrolli restorani opereerimisega tegeleva äriühingu X P OÜ üle, mille tulemusena tõrjuti äriühingust eelnevad juhatuse liikmed, töötajate töölepingud vormistati ümber ja toitlustusasutust hakkas opereerima X Toitlustus OÜ, mille üheks juhatuse liikmeks sai toitlustusasutuse hõivamise järgselt ka S T ning omanikeks läbi J Group OÜ alates 18.05.2016 S T ja V S. Samuti meenutati varasemalt G Oi kuritegeliku autoriteedi kaitse all olnud ettevõtjatele kokkupuuteid „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmetega, mille tulemusel jõudis
13. aastal kuritegeliku ühenduse juhi, vähemalt ühe liikme ja nendega seotud isikuteni varasemate „teenete" eest tehtud rahaülekanded. Eesmärgiga varjata seost raha maksvate isikute ning G Oi vahel, kasutati rahaülekannete tegemiseks juriidilist isikut. Nimelt soostus x AS endine juht A K varjatult maksma MTÜ x kaudu G Oile, I Mle ja nendega seotud O S ning A T 80 000 eurot, paludes samal ajal oma äripartneril J K omalt poolt maksta täiendavalt 40000 eurot, seejuures jäi makstud 120000 eurost 13000 eurot ka spordiklubi juhatuse liikmele A Ž. Liikmeskond ja ülesanded G Oi poolt juhitavasse kuritegelikku ühendusse kuulusid erinevatel ajavahemikel I M, V S, L K, S T, A R, G Z, S P, R D, K H, Nikita Artemjev, V P, Eduard Lett ja V U, kes oma tegevusega aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, käsitlesid end kuritegeliku ühenduse osana ning täitsid kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle. Nikita Artemjevi positsioon ja ülesanded kuritegeliku ühenduse liikmena 7 1-20-7132 Nikita Artemjev kuulus G Oi poolt juhitud „Oi" kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt
14. aastast kuni
15. aasta alguseni. Nikita Artemjev allus kuritegeliku ühenduse hierarhias vahetult R Dele, kes omakorda tegutseb S Ti alluvuses. Nikita Artemjevi ülesandeks on „Oi" kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete nn tänavamüüjate varustamine narkootiliste ainetega ning nende probleemide lahendamine. Nikita Artemjevi ülesandeks oli ka narkootiliste aine müüjatelt narkootilise aine eest raha korjamine ning selle edastamine kuritegeliku ühenduse hierarhias temast järgmisel positsioonil olevale R Dele. Samuti on Nikita Artemjev osalenud probleemi lahendamisel, mille tõi kaasa „Oi" kuritegeliku ühenduse kaitse all töötanud narkootiliste ainete tänavamüüja S I soov hakata tegelema narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega „K" kuritegeliku ühenduse alluvuses. Selliselt toimusid
16. aasta sügistalvisel perioodil narkootilise aine tänavamüüja S I probleemi lahendamiseks Tallinnas mitmed kohtumised, millest võtsid osa ühelt poolt „K" kuritegelikku ühendusse kuulumise eest kohtu alla antud M P, A K ja samasse kuritegelikku ühendusse kuulumise eest süüdi mõistetud A D, A S ning teiselt poolt „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmed S T, R D, K H ning Nikita Artemjev. Antud kohtumistel arutati, mis tingimustel ehk kui suure summa eest võib narkootikumide tänavamüüja S I liikuda „Oi" kuritegeliku ühenduse kaitse alt „K" kuritegeliku ühenduse kaitse alla. Lõplikuks summaks määras S T 4000 eurot, mille „K" ühendus pidi tasuma „Oi" ühendusele. Nikita Artemjev pani kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides 14.03.2016 toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, käideldes ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, mille eest mõisteti ta 13.09.2016 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6822 süüdi ning teda karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud tingimisi 2-aastase katseajaga. Seega pani Nikita Artemjev toime kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele, s.o

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt pole varalise kasu eesmärk koosseisutunnusena

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas nõutav).

Nikita Artemjevi süüdistatakse ka selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos R De, K Hi ning S Tiga nõudsid vägivallaga ajavahemikul

1. aasta septembrist kuni
2. aasta märtsini S Isajevkilt alusetult varalise kasu üleandmist järgnevalt.
3. aasta suvel tekkis S Il seoses narkootilise aine kanepi ebaseadusliku käitlemisega võlg summas 1200 eurot Nikita Artemjevi ees, kes varustas S It narkootilise ainega. Võla kättesaamiseks pöördus Nikita Artemjev „Oi" kuritegelikus ühenduses hierarhiliselt temast kõrgemal positsioonil olevate K Hi ja R De poole, et viimased aitaksid teda võla väljanõudmisel. Võla kättesaamiseks kutsus Nikita Artemjev S I
4. aasta septembri alguses Tallinnasse Mustamäel asuva Magistrali ostukeskuse parklasse, kuhu olid kohale tulnud ka K H ja R D. Kohtumisel ähvardasid K H, Nikita Artemjev ja R D S It 1200 euro maksmata jätmisel 8 1-20-7132 tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega ning ütlesid, et kuuluvad „Oi" grupeeringusse. 1200 euro tasumisest keeldumise korral ähvardasid K H ja R D S I läbi peksta, samuti ähvardasid nad kannatanut noaga lõikuda ja tappa. Sellisel viisil raha nõudmine ja ähvardamine kestis Tallinnas toimunud korduvatel kohtumistel kuni
5. oktoobri keskpaigani, mil S I tasus Nikita Artemjevile väljapressimise tulemusena osade kaupa kokku lõplikult 1200 eurot. Samuti Nikita Artemjev, K H, R D isikutena, kes on varem toime pannud väljapressimise ning S T, nõudsid vägivalda kasutades ning tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades S Ilt varalise kasu üleandmist järgnevalt. Peale narkootilise aine eest võlgu jäädud summa tagastamist
6. aasta sügisel teatas S I Nikita Artemjevile, et soovib „Oi" kuritegeliku ühenduse kaitse all tegutsemise asemel tulevikus tegutseda „K" kuritegeliku ühenduse kaitse all, täpsemalt „K" kuritegelikku ühendusse kuulumise eest süüdi mõistetud M Pi ja A Di kaitse all. Seepeale ähvardas Nikita Artemjev S It, et kui S I hakkab tegutsema teise grupeeringu all, siis ta tapetakse. Sama päeva õhtul kutsusid Nikita Artemjev ja K H S I Tallinnas Haabersti vabaajakeskuse juures Nikita Artemjevi autosse ning sõidutasid S I Astangu tänava läheduses asuvasse metsatukka, kus nõudsid S Ilt ühe kuritegeliku ühenduse alluvusest teise kuritegeliku ühenduse alluvusse mineku eest hüvitise maksmist. Raha maksmisest keeldumisel peksid Nikita Artemjev ja K H S It käte ja jalgadega ca 10 minuti jooksul peaja ülakeha piirkonda, lüües S Ile rusikate ja jalgadega korduvalt näkku ja rindkeresse nii, et S Il jäi hing kinni. Peksmisega tekitati S Ile füüsilist valu. Peksmisest ja rahanõudest rääkis S I omakorda A Dile ja M Pile, kes lubasid S It kaitsta ja aidata. Seejärel umbes nädala jooksul toimus M Pi ja R De vahelise kokkuleppe tulemusena kohtumine Tallinnas Lasnamäel, kuhu S I läks kohale koos „K" kuritegeliku ühenduse liikmete A Di ja M Piga ning „Or" kuritegeliku ühenduse liikmetest tulid kohale K H, R D ja „Oi" kuritegelikus ühenduses viimaste nö „vanema" ehk „starši'na" tegutsev S T. K H, R D ja S T nõudsid sellel kohtumisel ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes S Ilt alusetult 4000 euro tasumist. S T ähvardas isikute grupis koos K Hi ja R Dega S It kehavigastuste tekitamisega, lubades raha mittetasumisel viimase invaliidiks peksta. Kohtumise lõpuks otsustati, et vastavalt Eestis tegutsevates kuritegelikes ühendustes järgitavatele kirjutamata reeglitele peab S I M Pi vahendusel maksma „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmele S Tile 4000 eurot, mille S I M Pi ja A Di vahendusel
7. aasta lõpuks ka S Tile ära tasus. S T, tegutsedes „Oi" kuritegeliku ühenduse „vanema" ehk „starši'na" nõudis „K" kuritegeliku ühenduse liikme M Pi vahendusel S Ilt „Oi" kuritegeliku ühenduse kaitse all oleva Nikita Artemjevi kohta kuulujutu levitamise eest alusetult 3000 euro maksmist. Kuigi nimetatud nõue oli ebaseaduslik, siis vastavalt kuritegelikes ühendustes järgitavatele kirjutamata reeglitele ehk „ponjatijetele" ning vältimaks S Ti poolt füüsilise vägivalla kasutamist S I suhtes pidi S I
8. aasta märtsis tasuma Tallinnas S Tile M Pi vahendusel 3000 eurot. Seega pani Nikita Artemjev, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, toime varalise kasu üleandmise nõudmise, mis on toime pandud vägivallaga ning isikute grupis, s.o

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Eduard Letti positsioon ja ülesanded kuritegeliku ühenduse liikmena 9 1-20-7132 Eduard Lett kuulus G Oi poolt juhitud „Oi" kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt

1. aasta kevadest kuni 2016.a suveni. Eduard Lett allus kuritegeliku ühenduse hierarhias algselt vahetult A Rile ja pärast A Ri kinnipidamist 20.04.2015 ja sellele järgnenud vahistamist, süüdimõistmist ja karistamist vangistusega, tegutses Eduard Lett S Ti alluvuses. Eduard Leti ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli osalemine erinevate probleemide lahendamiseks toimunud kohtumistel nii „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmete kui ka teiste kuritegelike ühenduste liikmetega ning kuritegelikku ühendusse mittekuuluvate isikutega. Kokkusaamistel oli Eduard Leti roll oma füüsilise kohaolekuga ühenduse teiste liikmete poolt esitatavate nõuete mõju suurendamine. Pärast A Ri vahistamist hakkasid Eduard Leti „kaitse" all töötama eelnevalt A Rile „katuseraha" maksnud narkootiliste ainete müüjad, kes edastasid makseid Eduard Letile, kes omakorda maksis selle edasi A Rile vanglatoetusena. Eduard Lett osales koos teiste „Oi" kuritegeliku ühenduse liikmetega ka äriühingu juhtimisega seonduvate vaidluste lahendamisel, kasutades oma füüsilise kohalolekuga teise vaidluses osaleva poole esindajate äriühingu ruumidesse juurdepääsu piiramist ja ettevõtte igapäevatöö häirimist. Nimelt piirasid x asuva toitlustusasutuse „X ja X" tegutsemisega seonduvate probleemide lahendamisel
2. aasta alguses S T, V S, V U, Eduard Lett, R D, K H oma füüsilise kohalolekuga nimetatud toitlustusasutuste omanike ja rentnike tegevust, lubamata neid äriühingu ruumidesse siseneda ja takistades restorani igapäevast tegutsemist restorani sulgemisega 1-2 nädalaks. Kirjeldatud survemeetodite kasutamisega saavutasid kuritegeliku ühenduse liikmed kontrolli restorani opereerimisega tegeleva äriühingu X P OÜ üle, mille tulemusena tõrjuti äriühingust eelnevad juhatuse liikmed, töötajate töölepingud vormistati ümber ja toitlustusasutust hakkas opereerima X Toitlustus OÜ, mille üheks juhatuse liikmeks sai toitlustusasutuse hõivamise järgselt ka S T ning omanikeks läbi J Group OÜ alates 18.05.2016 S T ja V S. Eduard Leti ülesandeks oli „Oi" kuritegelikus ühenduses ühenduse liikmete poolt kuritegude toimepanemise tulemusena saadud rahasummadest osa raha kokku kogumine ning saadud rahast vanglas karistust kandvate kuritegelike ühenduse liikmete toetamine. Nimelt kogus Eduard Lett A Ri vahistamise ning vangistuse ajal A Ri jaoks rahalisi vahendeid nii kuritegeliku ühenduse liikmetelt kui ka A Ri „kaitse" all vabaduses töötavatelt isikutelt. Lisades ka omalt poolt ettenähtud toetuse osa, edastas Eduard Lett toetuse x Swedbanki pangakontolt A Ri isiklikule arvele kinnipidamisasutuses. Kuna Eduard Lett rikkus ühenduse hinnangul kuritegelikus ühenduses kehtestatud kirjutamata reegleid ehk „ponjatijeid", ei arvestatud „Oi" kuritegelikus ühenduses teda enam ühenduse liikmena alates
3. aasta suvest. Nimelt leidis ühendus, et Eduard Lett on enda tarbeks kasutanud kuritegude toimepanemise tulemusena talle hoiule ja edasiandmiseks toodud rahasummasid. Seega pani Eduard Lett toime kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele, s.o

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.01.2015 10 1-20-7132 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt pole varalise kasu eesmärk koosseisutunnusena

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas nõutav).

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Nikita Artemjevi, tema kaitsja Kristina Suvalova ja prokurör Eleliis Rattami vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Nikita Artemjevile mõistetavaks karistuseks

§ 255

lg 1 ja § 61 lg 1 järgi ning kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära, mõistes karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust ja

§ 214

lg 2 p 1 ja 4 ning § 61 lg 1 järgi kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima, so

§ 214

lg 2 p 1 ja 4 suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud ja 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.09.2016 otsusega nr 1-166822, millega mõisteti Nikita Artemjev süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistati tingimisi vangistusega 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva katseajaga 2 aastat ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja määrata, et 5 aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Nikita Artemjev ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 73

lg 4 ja

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Nikita Artemjevi alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p 1 alusel määrata Nikita Artemjev elektroonilise valve tähtajaks 12 kuud.

§ 75l

lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Nikita Artemjevi keha külge.

§ 75

lg 2 p 21 kohustada Nikita Artemjevi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalmenetluse kulud: tasu riigi õigusabi osutamise eest kaitsjale kogusummas 3474 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tasuma sundraha summas 1 460,00 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusele nr 117 Töötasu alammäära kehtestamine on käesoleval aastal 584 eurot x 11 1-20-7132 2,5=1460,00 eurot). Menetluskulude absoluutsumma on 4934 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub süüdistatav väljamõistetavad menetluskulud tasuma ositi 12 kuu vältel. Tasu riigi õigusabi osutamise eest kaitsjale kogusummas 45,60 eurot 30.09.2020 kokkuleppe sõlmimise eest jätta riigi kanda. Süüdistatava Eduard Letti, tema kaitsja Madis Mahlapuu ja prokurör Eleliis Rattami vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Eduard Lettile mõistetavaks karistuseks

§ 255

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 06.02.2019 otsusega nr 1-19-1001, milles Eduard Lett mõisteti

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja teda karistati

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud ja 18 päeva katseajaga 1 aasta alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat, so

§ 255

lg 1 järgi mõistetavat karistust ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ning määrata, et 3 aasta 8 kuu ja 18 päeva pikkust vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui Eduard Lett ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud: tasu riigi õigusabi osutamise eest kaitsjale kogusummas 630 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tasuma sundraha summas 1 460 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusele nr 117 Töötasu alammäära kehtestamine on käesoleval aastal 584 eurot x 2,5=1460,00 eurot). Menetluskulude absoluutsumma on 2090 eurot. Samuti kohustub süüdistatav tasuma kohtumenetluses lisanduva kulu. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub süüdistatav väljamõistetavad menetluskulud tasuma ositi 12 kuu vältel. Tasu riigi õigusabi osutamise eest kaitsjale kogusummas 32,40 eurot 2. oktoobri 2020 kokkuleppe sõlmimise eest jätta riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatavad Nikita Artemjev ja Eduard Lett kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavate teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Nikita Artemjev

§ 255

lg 1, § 214 lg 2 p12 1-20-7132 de 1 ja 4 järgi süüdi tunnistada ning Eduard Lett

§ 255lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Kuivõrd kokku lepitud karistused vastavad süüdistatavate süüle, tuleb neile mõista kokkuleppekohased karistused. Kohus möönab, et Nikita Artemjevile karistuse mõistmine alla alammäära on erandlik ja on tingitud eeskätt tema koostööst prokuratuuriga kohtueelses menetluses ja detailsete ütluste andmisest. Samuti võttis kohus välja viite

§ 74

lg-le 2, sest karistusest vabastatakse süüdistatavad täielikult, mitte osaliselt. Samas ilmneb see piisava selgusega kokkuleppe sisust. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohtuistungil esitas E. Letti kaitsja taotluse täiendava menetluskulu väljamõistmiseks kokku summas 184,80 eurot, mis koosneb kokkuleppe sõlmimise kulust, üldmenetuses korraldaval istungil osalemisest ja kokkuleppemenetluses korraldaval istungil osalemisest. Kaitsja ja süüdistatav kinnitasid, et vastav summa lisatakse kokkuleppes märgitule ja mõistetakse välja süüdistatavalt E. Lettilt. Seega on kaitsja tasu 814,8 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, kokku 2274,

1. KrMS § 180 lg 3
2. lause alusel tuleb Nikita Artemjevil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 411,16 eurot ja
3. kuul 411,24 eurot ehk siis kohus jagas kogusumma võimalikult võrdselt 12 kuu peale. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel tuleb Eduard Lettil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 189,57 eurot ja
5. kuul 189,53 eurot ehk siis kohus jagas kogusumma võimalikult võrdselt 12 kuu peale. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 13