Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (
lg 1 p 1).
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt mh sissenõutavaks muutunud viivist summas 595.40 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on hagis välja toonud, et viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepingujärgne intressimäär 0,130% päevas. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu
lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu
lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Hagiavaldusele lisatud laenulepingu üldtingimuste kohaselt on intressi määraks 0,130% päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd teenuse osutajaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on mobiilsidealaste teenuste osutamine. Kostja on füüsiline isik, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). Hageja viivisemäär 0,130% päevas ehk 47,45% aastas ületab praegusel juhul seadusjärgset viivisemäära (8% aastas) enam, kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega
lg 3 p-st 5 tulenevalt ning
Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel, käesoleval juhul
lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses määras (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Seega 2000 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale seadusjärgse viivisena perioodil 03.10.2019– 19.05.2020.a 100.65 eurot, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 100.65 eurot. Kohus jätab 19.05.2020.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 494.75 euro osas rahuldamata (595,40– 100.65). Muus osas kuulub hageja nõue rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.