Obsah (6)

§ 99§ 100§ 101§ 102§ 96§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Talli

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühised 9-aastane tütar ja 8-aastane poeg, kes elavad ema juures, ja selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud nõude alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõudest väiksema nõude korral. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanema varalisest seisundist. Nende koosmõjus 2 saab otsustada elatise suuruse üle.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja l apse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on osaliselt töövõimetu isik. Asjas on tõendatud kostja töövõime puudumine ajavahemikul 05.02.2020-04.02.2022 (Eesti Töötukassa 31.12.2019 otsus, tl 29-30).

§ 96alusel ei ole kostjal kohustust üleval pidada abikaasa alaealist last.

Seega on kostja ülalpidamisel kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostja on menetluse kestel tasunud hagejatele ku alates märtsist kuni juulini 2020 1300.00 eurot (vt tl 46 pöördel, tl 155-162, tl 168). Kostjal on tuvastatud küll töövõime puudumine, mis aga ei ole takistanud kostjal töötamist. Näiteks on kostja töötanud 05.02.2020-27.04.2020 OÜ-s x klienditeenindajana, kus tema keskmine neto kuusissetulek oli 972.96 eurot (tl 155-162). Tema tööleping lõpetati erakorraliselt seoses COVID-19 viiruse leviku ning x OÜ sulgemisega Vabariigi Valitsuse korraldusel, mitte kostja mittesobivusega ametikohale (tl 51). Seega on kostja võimeline endale igakuist sissetulekut teenima ning tasuma hagejate nõutavat elatist. Kuna kostja ei ole vaidlustanud kummagi hageja vajadusi 500.00 eurot kuus ning kuna hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, siis tuleb arvestada asjaoluga, et osaliselt on hagejate vajadused kaetud riikliku peretoetusega. Hagejad on kinnitanud, et nendele makstav riiklik toetus on 120.00 eurot kuus (tl 54). Seega tuleb lugeda, et kummagi hageja vajadused on 60.00 euro ulatuses kaetud riikliku toetusega. Seega tuleb kostjal kummalegi hagejale tasuda 220.00 eurot kuus ((lapse vajadused 500.00 eurot/kuus – riiklik toetus 60.00 eurot/kuus) x ühe vanema osa ½ = 220.00 eurot/kuus.)

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on hagiavalduse kohtul esitanud 20.01.2020 ning nõuavad elatist alates 01.08.

1. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejatele elatist tasunud alates 01.08.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 20.01.
2. Elatis tasumine nimetatud ajavahemikul ei nähtu ka kostja pangakontolt (vt tl 155-162). Seega tuleb kostjal hagejatele elatist tasuda alates 01.08.
3. Kuna kostja on vaidlusalusel ajavahemikul tasunud hagejatele ku 1300.00 eurot, s.o kummalegi hagejale 650.00 eurot, siis on kostjal hagejale I elatis tasutud kuni 29.10.2019 (650.00 eurot : 220.00 eurot/kuus = 2 kuud ja 29 päeva). Samuti on kostjal elatis tasutud hagejale II kuni 29.10.2019 (650.00 eurot : 220.00 eurot/kuus = 2 kuud ja 29 päeva). Kohus ei anna hinnangut ka hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna kohus mõistab elatise välja alla miinimummäära. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et M K ja R K hagi T K vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. 3 Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks elatise 220.00 eurot kuus alates 30.10.2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks elatise 220.00 eurot kuus alates 30.10.2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxx selgitusega: „alimendis“. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4