← Eesti

2-20-8236/15

Obsah (10)§ 173§ 1§ 29§ 171§ 176§ 158§ 165§ 23§ 150§ 5

2-20-8236 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 14. oktoober 2020 kell 15.45 Tsiviilasja number 2-20-8236 Tsiviilasi R K pankrotiavaldus Me

§§-le 175 ja 176. Võlgnikul ei ole võimalik vabaneda elatise maksmise ning kahju hüvitamise kohustustest

§ 173lg 2 alusel.

Ülaltoodut arvesse võttes ei ole halduri arvates kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud juhul võlgniku huvides. KOHTUISTUNG

  1. Kohus korraldas pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 24.09.
  2. Võlgnik jäi kohtistungil esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovis pankroti välja kuulutamist.
  3. Ajutine haldur avaldas, et võlgniku huvides ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Ajutine haldur on nõus pankroti välja kuulutamisega, kui pankrotimenetluse kulude katteks tasutakse kohtu deposiiti raha. Kui aga seda ei tasuta, siis ei ole ajutise halduri hinnangul mõistlik algatada pankrotimenetlust.
  4. Kohus määras kohtuistungil ettepaneku tegemise võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 900 eurot ette tasumiseks ja selle kohta teate avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus avaldas teate 24.09.2020 ja andis ettemaksu kohtu deposiiti tasumiseks tähtaja kuni 12.10.
  5. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse, ajutise halduri aruande ja pankrotiasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele enne pankroti välja kuulutamist.
  7. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. R K on esitanud kohtule pankrotiavalduse enda pankroti välja kuulutamiseks.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3

(6)2-20-8236 Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 13. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul vara puudub ning tema kohustuste maht on vähemalt 7 340.23 eurot, seega ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puuduvad vara tagasivõtmise või tagasinõude võimalused. Kuna tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti, siis esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29lg-st 1 tulenevalt.

14. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõikes 1nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb lisaks eelmises punktis toodule ka

§ 171

lg-s 2 sätestatud alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Käesoleval juhul on võlgnik maksejõuetust põhistades avaldanud, et on võtnud mitmeid laene. Ajutise halduri poolt pankrotimenetluses kogutud andmete järgi on võlgniku kohustusteks hoopis riigi nõuded seoses kriminaal-või väärtegudega ja kahju hüvitamise nõue. Pärast ajutise halduri selgitust valeandmete esitamise tagajärgede kohta teatas võlgnik, et ei mäleta kohustuste tekkimise asjaolusid.

  1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustustest suure osa moodustavad riigi nõuded seoses kriminaal- ja väärtegudega. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav laps. Täitemenetluste elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused vähemalt 9 082.06 eurot sissenõudmiseks, s.h:
  2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 26.08.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-31936 Mordan Invest OÜ kasuks väljamõistetud 352.96 eurot sissenõudmiseks;
  3. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 26.08.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-31644 AS EMT kasuks väljamõistetud 612.93 eurot sissenõudmiseks;
  4. Kohtuvälise menetleja 19.09.2011 otsusega väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveamet kasuks 40 eurot sissenõudmiseks;
  5. Pärnu Maakohtu 04.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-43065 Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks väljamõistetud põhivõlgnevuse 1 019.48 eurot ja viivise 558.46 eurot sissenõudmiseks;
  6. 24.04.2012 Ida Prefektiuuri Korrakaitsebüroo otsuse alusel Rahandusministeeriumi kasuks 40 eurot sissenõudmiseks;
  7. 10.01.2020 Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahvi 488 eurot sissenõudmiseks;
  8. 21.09.2016 Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahvi 280 eurot sissenõudmiseks;
  9. Viru Maakohtu 17.05.2017 otsusega tsiviilasjas 2-17-104042 Inges Kindlustus AS kasuks väljamõistetud 4 952.21 eurot sissenõudmiseks;
  10. Viru Maakohtu 02.05.2017 otsusega kriminaalasjas 1-17-4315 välja mõistetud (Riigi Tugiteenuste Keskus) menetluskulude 778 eurot sissenõudmiseks; 4

(6)2-20-8236 10. Kõik alapunktides 1-9 toodud nõuded on täitmisel kohtutäiturite juures, mistõttu lisanduvad nõuetele täiturite tasud ja täitemenetluse kulud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustustest vabastamisel ei lõpe

§ 176

lg 2 alusel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele elatise maksmise kohustused. Seega ei ole võlgnikul võimalik ka edasise pankrotimenetluse käigus vabaneda käesoleva punkti alapunktides 3, 5-9 toodud võlgnevuste tasumisest. Alapunktides 1-2, 4 toodud võlgnevused võivad aeguda

  1. aastal.
  2. Võlgnikul puudub ajutise vara pankrotimenetluse kulude katteks. Lisaks on võlgnik avaldanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tulu teenida, mis viitab sellele, et võlgnikul puudub perspektiiv tegeleda kohustustest vabastamise menetlemise käigus tulutoova tegevusega. Kohus määras võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isiku tähtaja pankrotimenetluse katteks kohtu deposiiti 1 900 euro tasumiseks ja avaldas sellkohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on edasine pankrotimenetlus perspektiivitu, mistõttu peab kohus põhjendatuks lõpetada pankrotimenetlus

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu enne pankroti välja kuulutamist.

17. Menetluse raugemisega lõpetamsel lähtub kohus ka sellest, et Viru Maakohtu 21.01.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-16726 kuulutati välja R K’a pankrot. 25.11.2016 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus

§ 158

lg 4 alusel raugemise tõttu ja algatati R K’a kohustustest vabastamise menetlus, kuid 13.07.2018 lõpetati kohustustest vabastamise menetlus põhjusel, et võlgnik, vaatamata kohtu nõudmistele, ei esitanud kohtule aruannet oma tulude ning tuludest välja makstud summade või mittemaksmise põhjuste kohta. Seda luges kohus pankrotivõlgniku poolt võlausaldajate huvide kahjustamisena. 18. Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetlusega raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Svetlana Pildeni võlgniku ajutise halduri kohustustest.

Ajutise halduri tasu 19.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus 5

(6)2-20-8236 ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 20. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7.20 eurot. Tasu ja kulude hüvitis määrata Business Law Firm OÜ-le, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 21.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus

§ 23

lg 4 alusel ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575) arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud mõistan kohus OÜ Bussiness LawFir OÜ kasuks välja võlgnikult. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning

§ 5lg 1, § 23 lg 1, § 164 lg 1, § 171 lg 2 ja Ts

MS § 428 lg 2, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.