KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12036 Tsiviilasi D. K. avaldus p

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku D. K. kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. oktoobril 2020 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku D. K. esitama hiljemalt
5. oktoobril 2020.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku D. K. kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot.
8. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud D. K. esitas 19.08.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on kohustuste summana märgitud 110 030 eurot. Täitemenetluse registri andmeil on võlgniku suhtes algatatud kolmteist täitemenetlust ning täitmisel olevate nõuete kogusumma on 98 987,26 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud summas 8862,46 eurot ja täitemenetluse alustamise tasud. Enamuses algatatud täitemenetlustes on sissenõudjateks füüsilised isikud või inkassofirmad. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Võlgnikul maksuvõlg puudub. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused esialgseil andmeil summas ca 110 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid 0 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil võlgnik D. K. ei ole esitanud
9. aasta ja
10. aasta eest residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone ning ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.08.2020 maksustatavat tulu. Seisuga 12.09.2020 kajastatud andmete alusel ei ole D.s K.´il töötamise registris kandeid. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnistud puuduvad. Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-2867 on 15.07.2017 tehtud koduse testamendi alusel on 05.09.2017 surnud V.Z .pärijaks D. K.. Pärimistunnistuse on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Tiit Sepp. V. Z. kuulub kinnistu registriosa nr
11. Kinnistu oli müügis avalikul enampakkumisel alghinnaga 65 000 eurot, kuid Harju Maakohtu kohtumääruse 28.08.2020 alusel on kohtutäitur täitemenetluse peatanud ning enampakkumise tühistanud. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga (Swedbank Pensionifond 60, osakute väärtus 498,99 eurot), maksete kinnipidamise algus 01.01.
12. Kogumispensioniseaduse § 5 lg.2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg. 9 alusel puudub pankrotihalduril võimalus kogumispensioni osakute realiseerimiseks. Seega ei saa võlgnikule kuuluvaid pensionifondi osakuid lugeda pankrotivara hulka ning nende arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Täitemenetluse seadustik § 132

§ 31

lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku poolt on koos pankrotiavalduse esitamisega esitatud ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 110 000 eurot, kuid vara kuni 65 000 eurot.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 3 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4