1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-19027 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Era Liisingu Inkassoteenu

) § 2 lg 1 p 5 järgi või riigivastutuse seaduse alusel isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) muu hulgas nõuda kahju hüvitamist.

1. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lõigete 1 ja 3 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist. Seega vastutab kostja oma ametikohustuste, milleks talle laekunud raha sissenõudjale ülekandmata jätmine kahtlemata on, rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist.
2. Riigivastutuse seaduse (

) § 2 lg 1 p 5 järgi või riigivastutuse seaduse alusel isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) muu hulgas nõuda kahju hüvitamist. 26.

§ 7

lõigete 1 ja 2 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. 10 isiku arvelduskontole. 27.

§ 12

lõigete 1 ja 2 järgi on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Nimetatud füüsiline isik ei vastuta kannatanu ees, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. KTS § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.
2. Käesoleval juhul on kostja näol seega tegemist hagejale kahju tekitanud avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel täitnud avaliku võimu kandjaga, kes on jätnud õigeaegselt toimingud (hagejale tegemisele kuulunud pangaülekanded) tegemata ja on tekitanud seeläbi hagejale õigusvastaselt kahju.
3. Kuivõrd kohtutäituri seadus sisalduv § 9 ja selle sätted on erinormiks riigivastutuse seaduse sätete (

§ 12

lg 2) suhtes, siis vastutab kostja füüsilise isikuna hagejale tekitatud kahju eest.

1. Kostja vastutuse õiguslik alus võib alternatiivselt tuleneda ka võlaõigusseaduse (VÕS) §dest 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige ja muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul vastutab kostja hageja ees hagejale süüliselt tekitatud kahju eest, mis seisneb hageja poolt kostjale vastavalt seadusele (tähtaegselt) ülekandmata jäänud rahas. Seeläbi on kostja rikkunud hageja omandit või sellega sarnast õigust (õigust saada talle seaduse alusel ülekandmisele kuulunud raha). Kostja on jätnud tegemata hagejale rahaülekanded (jätnud andmata pangale korraldused hagejale raha ülekandmiseks), misläbi on hagejal jäänud saamata kokku 156 691,87 eurot (hagejale tekkinud kahju). Kuivõrd kostja on jätnud hagejale tahtlikult pangaülekanded tegemata (jätnud pangale ülekandekorraldused andmata), siis valitseb kostja tegevuse (tegevusetuse) ja hagejale tekkinud kahju (saamata jäänud raha, saabunud tagajärje) vahel põhjuslik seos ja kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 32.
3. Kohus rahuldas hagi. Seega peab hageja menetluskulud kandma kostja. 32.
4. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1 800 eurot ja õigusabikulud 4 270 eurot, kokku 6 070 eurot. 32.
5. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 6 070 eurot. Menetluskulud on põhjendatud ja vastavad tehtud menetlustoimingutele (II kd tl 21, 23-25). 11 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik