lg 1,
lg 1 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt
A. S., isikukood: xxx; elukoht: xxx Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.08.2020.a otsus väärteoasjas nr 2317,20,006461 muutmata ja A. S. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.08.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2317,20,006461 määrati A. S.le karistuseks LKindlS § 81,
lg 1,
lg 1 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt
Otsuse kohaselt juhtis A. S. 09.07.2020.a kell 10:49 xxx, Tallinnas, mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Lisaks puudus mootorsõidukil liikluskindlustus ning oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Samuti juhtis A. S. mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 73±3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. A. S. esitas 09.09.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt võttis kohtuväline menetleja ära kaebuse esitaja juhiloa ja tegi järelepärimise Ukrainasse selle kehtivuse kontrollimiseks, kuid ilma Ukrainast vastust ära ootamata tegi kohtuväline menetleja 26.08.2020.a otsuse kaebuse esitajale trahvi määramise kohta summas 800 eurot juhiloata sõidu eest. Kaebuse esitaja sai otsuse kätte 02.09.2020.a. Kaebuse esitaja arvates on kohtuväline menetleja rikkunud jämedalt seadust, sest tegi otsuse ainult oletuse alusel, kuid oletus ei saa olla tõendiks. Kuna kaebuse esitaja esitas kohtuvälisele menetlejale juhiloa, siis seni kuni ei leia tõendamist, et see on kehtetu, ei saa kaebuse esitaja hinnangul kohtuväline menetleja teha otsust trahvi määramiseks. Kaebuse esitaja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kokkuvõtvalt palub kaebuse esitaja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 114 lg-st 1, §-st 115 ja § 132 p-st 3 tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.08.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2317,20,006461 ja lõpetada väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas kohtule 24.09.2020.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud menetlusaluse isiku kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel alused puuduvad. Menetlusalune isik ei vaidlusta
S § 81 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumiste toimepanemist, küll aga vaidleb vastu
Kohtuväline menetleja selgitab kirjalikus seisukohas, et kuivõrd menetlusalune isik esitas juhtimisõiguse kontrollimise käigus juhtimisõigust tõendava dokumendina Ukraina juhiloa numbriga XXX ja dokumendi kontrollimisel tekkis patrullpolitseinikul kahtlus selle originaalsuses, sest dokumendil esinesid võltsingutunnused, siis võeti esitatud Ukraina juhiluba vallasasjana hoiule. Dokumendiekspert tuvastaski dokumendi uurimise aktiga nr 2020/39 Ukraina juhiloa XXX täieliku võltsingu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui juhtimisõiguse kontrolli käigus esitatakse kontrollijale võltsitud välisriigi juhiluba, siis taolise dokumendi esitamisel ei saa selle esitaja endale samaväärseid õigusi võrreldes originaalse juhiloa esitamisega. Kuivõrd menetlusalune isik ei esitanud liiklusjärelevalvet teostavale ametnikule kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning Maanteeameti liiklusregistri andmetel temal juhtimisõigus puudub, siis on menetlusalune isik toime pannud
Lisaks selgitab kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas, et kohtuvälise menetleja otsus ei tugine üksnes oletustele nagu seda väidab kaebuse esitaja, kuna kaebuse esitaja poolt esitatud juhiloa võltsingut kinnitab dokumendiekspertide poolt koostatud dokumendi uurimise akt nr 2020/
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Dokumendi uurimise akti nr 2020/39 kohaselt on Ukraina Vabariigi juhiluba nr XXX (väljaandmisaeg 28.03.2019.a, kehtivusaeg 28.03.2021.a) võltsitud dokument – täielik võltsing. Dokumendi uurimisel avastati, et: 1) aluspõhimuster esi- ja tagaküljel on trükitud originaalist erinevas trükitehnikas (ofsettrüki asemel termosublimatsioon; 2) mikrokiri esi- ja tagaküljel on loetamatu; 3) UV-valguses (UV 365nm) nähtav fluorestseeruv turvaelement antud dokumendi esi- ja tagaküljel erineb dokumendi näidisest; 4) dokumendi seerianumber dokumendi tagaküljel on autoriseeritud originaalist erinevas trükitehnikas (lasergraveerimise asemel termosublimatsioon). Dokumendi kontrolli teostasid dokumendieksperdid V. P. ja A. Voronov ning otsuse võttis 09.07.2020.a vastu A. V.. Seega on vaieldamatult tõendamist leidnud, et A. S. esitas 09.07.2020.a kell 10:49 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna politseiametnikule M. T.ile võltsitud Ukraina Vabariigi juhiloa. Kaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud üksnes oletustele ei vasta seega samuti tõele, sest väärteoasja materjalidest nähtub selgelt, et enne otsuse tegemist teostati dokumendi ekspertiis, millest selgus, et A. S. poolt esitatud juhiloa puhul oli tegemist täieliku võltsinguga. Maanteeameti liiklusregistri 19.07.2020.a väljavõte tõendab, et A. S.l puudub kehtiv juhiluba ja juhtimisõigus. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A. S. juhtis 09.07.2020.a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. 2.
lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.
lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest. Mootorsõiduki Mercedes-Benz ML350 4MATIC registreerimisnumbriga xxx taustakontrolli väljavõttest selgub, et mootorsõidukil on seisuga 19.07.2020.a kehtiv tehnoülevaatus kui 10.08.2020.a. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub aga, et mootorsõidukile teostati korraline ülevaatus 11.07.2020.a (otsusega esitada mootorsõiduk korduvale ülevaatusele). Varasem ülevaatus oli mootorsõidukile teostatud 10.07.2019.a kehtivusega 30.06.2020.a. Seega 09.07.2020.a, kui politsei pidas A. S. kinni, oli tema poolt juhitud mootorsõidukil tehnonõuetele vastavuse kontroll läbimata. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A. S. juhtis 09.07.2020.a mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. 2.4. Lubatud sõidukiiruse ületamine
lg 1 kohaselt peab juht järgima liiklusseaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et A. S. juhtis 09.07.2020.a kell 10:49 Paldiski mnt 143, Haabersti linnaosas, Tallinnas, mootorsõidukit Mercedes-Benz ML350 4MATIC registreerimisnumbriga xxx ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetest nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 73 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega LaserCam 4 nr LE0773, mis oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust nr TTRS19/00226 (taadeldud 25.09.2019.a) ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Seega vastas kiirusmõõteseade seaduses kehtestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A. S. ületas 09.07.2020.a mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust. 2.5. Karistus A. S. ei ole kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud
lg 1,
S § 81 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumiste toimepanemist, vaid üksnes vaielnud vastu
Kohtu hinnangul on väärteoasjas tõendamist leidnud, et A. S. juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, tema poolt juhitud mootorsõidukil puudus liikluskindlustus ja oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning lisaks ületas A. S. lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Kohus leiab, et A. S. pani mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A. S. pidi olema teadlik, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus ja et tema poolt politseiametnikele esitatud juhiluba on võltsing. Asudes mootorsõidukit juhtima võltsitud dokumendiga seadis A. S. endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Kuigi A. S. on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väitnud, et ta on läbinud Kiievis autokooli ja tal on ka kirjalik kinnitus autokooli lõpetamise kohta, siis ei ole ta kohtule esitanud ühtegi sellekohast tõendit, vaid tegemist on üksnes paljasõnaliste väidetega. A. S.l oli võimalus tõendada kohtule, et ta on autokooli tõepoolest läbinud, kuid paraku ei ole ta seda võimalust käesoleval juhul kasutanud. Lubatud sõidukiiruse ületamise pani A. S. kohtu hinnangul samuti toime kavatsetult. Võttes arvesse, et A. S. poolt juhitud mootorsõiduki kiirus oli antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest suurem 20 km/h võrra, siis pidi kiiruse ületamine olema A. S.le tajutav. Ka A. S. ise on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kinnitanud, et ületas kiirust, sest tahtis jõuda läbi lubava fooritule, seega ületas ta kiirust kavatsetult. Teised väärteod, s.o mootorsõiduki juhtimine, millel puudus liikluskindlustus ja oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, pani A. S. kohtu hinnangul toime KarS § 16 lg 3 kohaselt vähemalt kaudse tahtlusega, see tähendab, et ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Mootorsõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et tema poolt juhitud sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ja tähtaegselt läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll. A. S. on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis selgitanud, et ta oli teadlik, et mootorsõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus, sest ta oli selle unustanud. A. S. teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A. S. on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on A. S. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et A. S. on toime pannud temale etteheidetava väärteod LKindlS § 81,
lg 1,
lg 1 ja
S § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
Kohtuvälise menetleja otsusega on A. S.le määratud
S § 81,
lg 1,
lg 1 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt karistuse määramine
Kohtuvälise menetleja poolt on A. S.le määratud karistus sanktsiooni kõrgemais määras. Kohus leiab, et A. S.le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel puuduvad A. S.l varasemad karistused. Arvestades, et A. S. pani toime ühe teo, mis vastab neljale erinevale väärteokoosseisule, siis on põhjendatud tema karistamine kõrgemais määras. A. S. väärteo muudab kohtu hinnangul oluliselt raskemaks ka asjaolu, et ta esitas politseiametnikele võltsitud dokumendi ehk üritas läbi pettuse karistusest pääseda. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et A. S. ei ole avaldanud kahetsust toime pandud väärtegude osas, vaid üritab väita, et tema poolt politseiametnikele esitatud dokument ei ole võltsing. Seega puuduvad A. S. teos nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Kuna A. S.l puuduvad varasemad karistused, siis leiab kohus, et karistuse liigi osas temale rahatrahvi määramine võiks mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et A. S.le mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on A. S. karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.