← Eesti

1-17-5240/60

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5240 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Bodgan Gorelikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu BOGDAN GORELIKOV, isikukood 39411300833, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.06.2019 ja lõpp 20.01.2021 Kaitsja vandeadvokaat Liis Suik määratud korras RESOLUTSIOON Jätta BOGDAN GORELIKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Liis Suik Advokaadibüroo (asukoht Katusepapi 4-A210, 11412 Tallinn) kasuks 166,80 (ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 27,80 eurot) eurot vandeadvokaat Liis Suik poolt määratud korras süüdimõistetu Bogdan Gorelikovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Bogdan Gorelikovilt menetluskuluna kaitsjatasu 166,80 (ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Liis Suik poolt osutatud õigusabi eest. Bogdan Gorelikovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700041104 ning selgitus: „Bogdan Gorelikov, 1-17-5240, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. 2 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.06.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Bogdan Gorelikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5240 tunnistati Bogdan Gorelikov süüdi KarS § 215 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.01.2017 otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-16-11142 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 5 kuud 14 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 5 kuud 14 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.05.2017, s.o 1 (üks) päev ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 5 kuud 13 päeva. Bogdan Gorelikov asus mõistetud karistust kandma 31.07.
  3. Tartu Maakohtu 23.05.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-5240 vabastati Bogdan Gorelikov Harju Maakohtu 05.06.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 17.06.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-5240 pöörati KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele Bogdan Gorelikovile Harju Maakohtu 05.06.2017 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 1 aasta 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Bogdan Gorelikov võeti kohtusaalist vahi alla ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 17.06.
  4. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 8 korda, millest kehtivaid karistusi on kuus, vanglas viibib ta seitsmendat korda. Varasemad kuriteod on olnud vargused, mille eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine oma sõltuvuse rahuldamiseks. Käesolev kuritegu on seotud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega ilma omastamise eesmärgita, mis on ajendatud grupi mõjust ning millega kaasnes psüühiline vägivald. Kuriteod on olnud nii ettekavatsetud kui ka spontaansed. Soodusteguriks on nagu eelmistelgi kordadel kinnipeetava sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus. 18.11.2019 määrati isik majandustöödele koristajaks, kuid 18.01.2020 käskkirja ei pikendatud õppimise tõttu. Kinnipeetav õpib alates 19.11.2019 keevitaja erialal. Temaga on 20.12.2019 ja 30.12.2019 läbi viidud vestlused seoses sõltuvusainetega ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening omandatust, selle kordamine ja kinnistamine. Vestluste kokkuvõttest nähtub, et isik on motiveeritud muutuma ja abi otsima. Alates 07.11.2019 on kinnipeetav osalenud anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Lisaks on 22.01.2020 ja 13.03.2020 läbi viidud vestlused seoses riskeeriva, hoolimatu ning teisi ärakasutava elustiiliga ning suhtumisest ühiskonda, probleemide lahendamise oskustest ja majanduslikust toimetulekust. Vestluste kokkuvõte kohaselt tegutseb kinnipeetav vanglas selle nimel, et vabaduses iseseisvalt hakkama saada, nt omandab eriala. Isik soovib elada seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. 3 Seoses ennetähtaegse vabanemisega asus isik elama xxxx, kellega oli sõlmitud kokkulepe majutus- ja nõustamisteenuse osas ning 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise osas, kuid isiku sõnul eksis ta rehabilitatsioonikeskuse valikul. Kinnipeetava väitel ei toimunud seal ravi, vaid täielik religioonikümblus, kuid usk on tema arvates veel üks sõltuvus. Seetõttu oli ta xxxx ainult 5-6 tundi, soovides mujale rehabilitatsioonikeskusesse minna. Vahetult enne vangistust elas ta üksi emale kuuluvas 1toalises ühiselamukorteris aadressil xxxx. Nimetatud elukoha on Bogdan Gorelikov esitanud ka oma vabanemisjärgseks elukohaks. 28.04.2020 tehtud e-kinnistusraamatu päringu kohaselt kuulub korter kinnipeetava emale O K (G). Seoses eriolukorraga riigis kodukülastust teha ei olnud võimalik. Kinnipeetava ema O. K kinnitas telefonikõnes, et tegemist on talle kuuluva 1toalise 12 m2 korteriga, milles on vahetatud mööbel ja tehtud remont. Kõik eluks vajalik on olemas. Kinnipeetav võib korterisse elama asuda ja elada seal nii kaua kui soovib. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx
  5. a. Peale seda läks edasi õppima keevitajaks xxxx, kus õppis peaaegu 2 kursust, kuid narkootikumide tarvitamise tõttu ei suutnud enam koolis käia ning hariduse omandamine jäi pooleli. Isik alustas vanglas riigikeele õpet A2tasemel, kuid see katkestati seoses õpetaja lahkumisega. Kuna kinnipeetav on eelnevalt keevitaja eriala õppinud, võeti ta antud kursusele vanglas poole pealt tema enda initsiatiivil. Käesolevalt on isik motiveeritud ennast täiendama ja haridust omandama. Vabaduses polnud kinnipeetaval kindlat töökohta, enne vangistust ta ei töötanud ega õppinud. Ta on olnud ema ja vanaema ülalpidamisel ning raha teenis kuritegelikul teel saadud asjade müügist. Varasem töökogemus on puudulik. Isik väidab ise, et vahel töötas mitteametlikult ehitustel ning tööd otsis tuttavate kaudu. Ametlikud töökohad on olnud lühiajalised ning Töötukassas ei ole isik end arvele võtnud. Toimetulekut mõjutas sõltuvus uimastitest. Enda sõnul käis ta poodidest varastamas nagu "tööl", päeva jooksul korduvalt ning asjade müügist saadud raha eest ostis narkootikume. Enda sõnul narkootikume ei müünud, kuid ostis pidevalt. Isikul on võlgnevused, tasumata trahvid ning ta on võtnud SMS-laene ja järelmaksuga erinevaid esemeid, mille eest on jätnud tasumata. K-raha andmetel on kinnipeetaval 08.05.2020 seisuga jooksvaid nõudeid summas 7567,84 eurot. Eelnevate vangistuste ajal on ta osalenud korduvalt vangla tööhõives majandusabitöölisena ning subkultuurilisi hoiakuid ei ole ilmutanud. Tal on olnud üks ametlik töökoht, kus pidas vastu kaks kuud, sõltuvusainete tarvitamise tõttu vallandati. Peale vabanemist kinnipeetaval kindlat töökohta pole. Töökohta on võimalik otsida Eesti Töötukassa vahendusel. Samuti saaks isik töötutoetust. Kinnipeetava ema sõnul alustas Bogdan Gorelikov vanglas keevitaja kutsealase täiendõppega, kuid kahjuks on karantiiniajal õpingud peatatud. Kinnipeetav tundis muret, et võimaliku vabanemise korral jääks alustatud kursus lõpetamata, kuid ta võib kursuse lõpetada ka Eesti Töötukassa kaudu. Kohtutäiturite registri TÄITIS andmetel seisuga 28.04.2020 on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid üle 10 324 euro. Kinnipeetava võimalikul vabanemisel on tema ema O K valmis teda majanduslikult toetama. Rahvastikuregistri andmete järgi on Bogdan Gorelikovi lähedasteks ema O K (endise nimega G), õde O G, poolõde N K, kasuisa V K ja vanaema M G. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Suhted lähedastega on head, vanglas suhtleb emaga telefoni teel paar korda nädalas, samuti on käidud vanglas kokkusaamistel. Perekonnas kriminaalkorras karistatud või narkootilisi aineid tarvitavaid isikuid ei ole. Samas on neid palju kinnipeetava tutvus- ja suhtlusringkonnas. Kuigi isik ise ei pea ennast mõjutatavaks, näitab viimane rikkumine, et kaaslaste mõjul on ta altim kuritegusid toime panema ning samas on ta ka ise valmis kasutama endast nõrgemate suhtes psüühilist vägivalda. Narkootikumide tarvitamine ja hulgalised õigusrikkumised viitavad isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kriminaalhooldusametnik tegi telefonikõne kinnipeetava emale O K 28.04.
  6. Vestlusest selgus, et ema kasvatas lapsi üksinda. Kinnipeetav ei ole oma bioloogilise isa E G koos elanud. Alates 13-eluaastast 4 kasvatas Bogdan Gorelikovi tema kasuisa. Kinnipeetava ema on teadlik Bogdan Gorelikovi kuriteost ja sellest, et tema suhtlusringkonda kuulus nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavaid isikuid. Ema sõnul on kinnipeetav oma pika vanglakaristusega rahul. See on andnud talle õppetunni ning võimaluse oma elu üle järele mõelda. Alkoholi tarvitamisega alustas kinnipeetav 14-15 aastaselt. Kinnipeetav väidab, et juba aastaid on ta alkoholi vaid väikestes kogustes tarvitanud, olles keskendunud rohkem narkootikumidele, kuid käesoleva kuriteo toimepanemise ajal oli ta enda sõnul tarvitanud ka väga suures koguses alkoholi. Vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu ning 29.10.2018 lõpetas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Narkootikume proovis isik esimest korda 13-14 aastaselt. Alguses suitsetas kanepit, seejärel hakkas süstima amfetamiini ja heroiini. Lisaks on ta tarvitanud ka opiaate ja metadooni arsti ettekirjutuseta. Oli perioode, kui ta tarvitas igapäevaselt ja süstis 2-3 korda päevas. Kuritegusid pani isik toime selleks, et osta narkootikume. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ning mõistab seoseid kuritegevuse ja uimastite tarvitamise vahel. Kui ei oleks sõltuvust, siis ei oleks ka kuritegusid toime pannud. Peamiseks narkootikumiks oli tema enda sõnul fentanüül, millele kulus 100-150 eurot kuus. Kinnipeetav käis
  7. aasta alguses jaanuarist-veebruarini Viljandi Rehabilitatsioonikeskuses, kus tundis pärast kahte kuud, et on piisavalt rehabiliteerunud. Isik hakkas uuesti narkootikume tarvitama ning poolteist kuud hiljem pani toime praeguse kuriteo, olles tugevas alko- ja narkojoobes. Vestluses andis isik teada, et tema viimane narkootikumide tarvitamine oli
  8. a. Enda sõnul soovib ta sõltuvusest vabaneda. Varasemate kuritegude puhul ei ole isik vägivalda kasutanud. Käesoleva kuriteo puhul on lisandunud ka vägivalla komponent, sest grupi mõjul toimepandud kuriteo ajal survestas ta oma ohvrit vägivallaga ähvardades. Endal otseselt süüd ei näe, kuna oli joobes ning peab eestvedajaks pigem oma kuriteokaaslast. Üldised eesmärgid on isikul pigem lühiajalised, pikaajalisem eesmärk on soov loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Sõnades ei väljenda kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid, kuid korduvad samalaadsed kuriteod ning lisandunud vägivallakomponent seda ei toeta. Suhtumine ametiisikutesse on hea. Kinnipeetav pani praeguse kuriteo toime, olles kriminaalhooldusel ning jättis tegemata ka oma ÜKT tunnid. Isik keeldus täitmast talle määratud kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Bogdan Gorelikov ei allunud elektroonilisele valvele ning keeldus rehabilitatsiooniprogrammi läbimisest xxxx. Kriminaalhooldusel on isik olnud kokku neljal korral. Kolmel korral oli kinnipeetavale määratud ÜKT, millest kaks sooritas probleemideta. Kolmandal korral ei näidanud kinnipeetav üles omapoolset initsiatiivi üldkasuliku töö sooritamiseks, pani katseajal toime 1 väärteo seoses NPALS rikkumisega ning uue kuriteo, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 83%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Bogdan Gorelikovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, s.o 20.01.2021 ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. Bogdan Gorelikov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Eelmine kord teda vabastati ennetähtaegselt. Ta valis vale rehabilitatsiooni keskuse, mis talle ei sobinud. Ta oli nõus minema mujale, isegi leidis sellise xxxx ning nad 5 olid nõus teda vastu võtma. Ta tuli istungile ning talle öeldi, et see pole ametlikult fikseeritud dokumentides. Ta helistas kriminaalhooldajale, ütles isegi telefoninumbri, kuhu viimane võinuks helistada. Ta on kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi valmis täitma. Töökohta tal ei ole. Praegu lõpetab ta õpinguid keevitaja erialal, kuu lõpus saab diplomi. Ta on muutunud võibolla sellepärast, et sai täiskasvanuks. Ta tunneb, et programmid on aidanud teda. Ta leidis endale sobiva eriala, millega tahab tegeleda ning minna täiendavalt õppima. Praegu on ta juba hästi pikka aega olnud kaine. Ta ei ole mõelnud sõltuvuste ravi jätkamisele vabanemisel, pigem soovib minna anonüümsete narkomaanide gruppi. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Bogdan Gorelikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Bogdan Gorelikovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et ta igal juhul toetab ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetava reaalselt vangistuses viibitud aeg on olnud piisav selleks, et isik saaks oma suhtumises teha korrektiive. Bogdan Gorelikov mõistab hukka vangistusele eelneva elu, leides ja saades aru, et sõltuvus narkootikumidest ajendas teda neid tegusid sooritama. Oluline on, et isik mõistaks, mis oli tema õigusvastase käitumise ajend. Bogdan Gorelikov soovib oma elus muutuse teha, mida näitab see, et ta on vangistuse ajal osalenud majandustöödel, õpib keevitajaks, selle kuu lõpus saab ta vastava diplomi. Lisaks on ta osalenud Eluviisitreeningus ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis, millega on avaldanud soovi liituda ka pärast karistusaja lõppu. Sama probleemi küüsis olnud inimeste toetus ja probleemide lahkamine grupis on talle positiivset mõju avaldanud. Lisaks sellele on isikul ka kindlad töö väljavaated vabanemisel, kuna ta on omandanud keevitaja eriala. Positiivne on see, et tal on olemas kindel elukoht, tema ema korter. Lisaks sellele on ema andnud nõusoleku igati aidata oma poega pärast vabanemist. Kui vaadata tema iseloomustust, siis inimene on avaldanud soovi ennast muuta. Kriminaalhooldaja on heaks tugiisikuks, kes aitab isikul keevitaja erialal täiendavaid õppimisvõimalusi leida, aga kindlasti kriminaalhooldusega kaasnevad lisatingimused hoiavad väga efektiivselt ära tagasilangust narkosõltuvusse. Kriminaalhooldus on selline distsiplineeriv vahend, mis tagaks sõltuvusainete vaba elu. Kaitsja palus vabastada Bogdan Gorelikov ennetähtaegselt vangistusest. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Bogdan Gorelikov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 5 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude 6 toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime varguseid materiaalse kasu saamise eesmärgil ning sõltuvuse rahuldamiseks. Ta on ka ise kinnitanud, et käis poodides vargil nagu tööl – päeva jooksul korduvalt – ning varastatud asjade eest saadud raha kulutas narkootikumidele. Viimane kuritegu oli seotud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega ilma omastamise eesmärgita, mis oli ajendatud grupi mõjust ning millega kaasnes psüühiline vägivald. Kinnipeetava sõnul oli ta kuritegu toime pannes tarvitanud ka suurel hulgal alkoholi. Eeltoodu viitab sellele, et sõltuvusainete tarvitamise jätkamist vabaduses saab pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Vabanemisel puudub isikul töökoht, samuti puudub tal ametlik töökogemus. Isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel mõjutavad ka tasumata rahalised nõuded, mida K-raha andmetel on 08.05.2020 seisuga summas 7567,84 eurot, kohtutäiturite registri TÄITIS andmetel aga seisuga 28.04.2020 üle 10 324 euro. Arvestades seda, et isik on korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel materiaalsete raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava tutvus- ja suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud või narkootilisi aineid tarvitavaid isikuid, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime temale eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Lisaks sellele, ei saa jätta tähelepanuta, et viimase karistuse kandmiselt vabastati isik Tartu Maakohtu 23.05.2019 määruse alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (katseaeg 08.06.201913.01.2021), kuid juba 13.06.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest isik keeldus täitmast KarS § 75 lg 1 p 1, § 75 lg 2 p 9 ja § 75 lg 4 nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta õpib vangistuses keevitaja erialal ning on varasemalt läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja 12 sammu. Temaga on toimunud individuaalse täitmiskava raames vestlused ning ta on osalenud anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning et ema on valmis teda ka materiaalselt toetama. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Bogdan Gorelikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Liis Suik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 175,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tasutaotluse kohaselt taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest (Tallinn-Rakvere) 200 km ulatuses, mis on jagatud kahe menetluse vahel, seega käesolevas menetluses summas 17,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi 7 õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Seega on põhjendatud maksta täiendavat tasu arvestades vahemaaks 100 km, mitte 200 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on tasu 20 eurot, kui vahemaa on 51-100 km, mis jagatuna kahe menetluse vahel teeb summaks 10 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 166,80 eurot. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
  9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 27.08.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 1-17-5240 jõustus 17.10.2020 Tartu Ringkonnakohtu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.