lg 1, § 175 lg 11, § 133 lg 2 p 10, § 1332 lg 2 p 1, § 178 lg 11 järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.06.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (10 kuud vangistust) võrra ning mõisteti Sergei Arslanovile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.06.2016. 10.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Arslanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset kohaldamisega. vabastamist elektroonilise valve Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Arslanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Arslanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei toeta Sergei Arslanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Arslanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Sergei Arslanov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Arslanov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat 3 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Samuti on süüdlane nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Sergei Arslanov on pannud toime raskeid seksuaalkuritegusid alaealiste ja täisealiste kannatanute suhtes. Eelöeldu tähendab seda, et Sergei Arslanovi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Analüüsides vangistatu õiguspärast käitumist kinnipidamisasutuses, saab kohus järeldada, et see tingimus on täidetud. Kinnipeetaval puuduvad vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt distsiplinaarkaristused. Samuti on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Isik on osalenud vangla tööhõives, õppinud eesti keelt B1-tasemel. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust siiski kinni pidada kehtivatest reeglitest rangelt kontrollitud keskkonnas. Vangla iseloomustusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx kus elab M.G., tema abikaasa O. K., pojad R. ja R. G. (sünd. xxx), tütar A. G. (sünd. xxx). Elukoha tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadmele. M. G. nagu korteriomanik, abikaasa O. K. ja tütar A. G. annavad oma nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sellel aadressil. Kriminaalhooldaja ei kiida heaks süüdlase nimetatud aadressile elama asumist seal elavate alaealiste laste tõttu. Kohtuistungil S.Arslanov avaldas, et soovib elama asuda hoopiski Lootuse külla, rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetav on edastanud 09.07.2020 Lootuse küla kinnituse, kuid sellest ei nähtu, kas nad on valmis kinnipeetavat teenusele võtma ka koos elektroonilise valve kohaldamisega. Seega ei saa väita tõsikindlalt, et isikul olemas kindel elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Hoolimata sellest, kas isikul on kindel nõuetele vastav elukoht või mitte, ei ole täidetud ka teised ennetähtaegse vabastamise aluseks olevad tingimused. Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitas, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul ei saa Sergei Arslanovi puhul jõuda järeldusele, et retsidiivsusoht oleks piisavalt madal. Kohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud kindel elukoht vabaduses, võimalik töökoht, läbitud rehabiliteerivad tegevused ning korrektne käitumine vangistuse jooksul üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on alarmeeriv vangla iseloomustusest ilmnev, mille kohaselt ei taha süüdlane talle etteheidetud kuritegude toimepanemist täielikult tunnistada, vaid pisendab oma osa viimases kuriteos. Kohtuotsusest ja vangla iseloomustusest nähtub, et Sergei Arslanov on süüdi mõistetud vägistamise, kupeldamise, inimkaubanduse alaealise ärakasutamise eesmärgil, lapsporno valmistamine ja selle võimaldamise eest. Kuritegu puudutas arvukaid kannatanuid, nii alaealisi kui ka täiskasvanuid. Läbi suhtlusportaalide suhtles isik korduvalt nii Eestis, Venemaal kui ka USAs elavate erinevas vanuses naisterahvastega, pakkudes neile olematut töökohta Saksamaal ja nö õngitses valmisolekus isikuid intiimteenuseid pakkuma. Vanust ja vahendeid ei valinud, kasutas ka ähvardamist ja mõjutas igati potentsiaalseid kliente. Kasutas tahtevastast seksi täiskasvanud naisterahva suhtes, keda meelitas samuti olematu töökohaga.. Kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et tegu on juhuslik, varem pole sellist asja juhtunud ja ei usu, et kordub. Süüdlane tunneb end normaalselt, ravi ( psühhiaatri, seksuoloogi juures) järele vajadust ei näe. Sergei Arslanovi oma vastutuse eitamise, oma rolli pisendamise pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud ühe eesmärkidest süüdlane on ka tegelikult ja sisuliselt teadvustanud endale toimepandud teo raskust ning on aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Kohus ei saa kuidagi nõustuda, et tegu oli juhusliku iseloomuga. Süüdistusest nähtub, et kuriteod on toime pandud ajavahemikul 2013-2016. Seega on Sergei Arslanov sugulise iseloomuga tegusid toime pannud väga pika aja jooksul, vähemalt 3 aastat, mis tähendab, et tegu oli väga sihikindla ja plaanipärase tegevusega süüdlase enda poolt. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu pinnalt ei saa järeldada, et süüdlane oleks endale tänaseks tegelikult teadvustanud, milliseid tagajärgi tema käitumine on toonud ja võib kannatanud poolele kaasa tuua. Ilma teo sisulise tunnistamiseta polegi seda võimalik teha. Pealegi on S.Arslanovil läbimata ettenähtud sotsiaalprogrammid: seksuaalkurjategijatele mõeldud „Uus suund“ ja tema agressiivusele suunatud „Viha juhtimine“. Seega puudub rehabiliteerivate tegevuste läbiviijate hinnang süüdlase hoiakutele, motivatsioonile ning tuleviku väljavaadetele. Ei saa mööda vaadata ka sellest, et S.Arslanovi minevik pole olnud õiguskorrast kinnipidav. Nii on teda korduvalt karistatud ning ta on kandmas kolmandat vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja ühiskonnale ohtlikumaks, puudutades suurt hulka isikuid, mh alaealisi. On oma tahtmise võimendamiseks suuteline kasutama nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Soodusteguriks on valed probleemlahenduse võtted, manipuleerimine, teisi ärakasutav elustiil ja seksuaalsed motiivid: soov otsida teravaid ja seikluslikke suhteid, mis tooksid lisaks olemasolevatele elukaaslastele/abikaasadele vaheldust. Siit saab teha tema eelnevast elukäigust järelduse, et ta pole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ega oma hoiakuid ning eluviisi muutnud. Vangistusasutus ei kirjelda süüdlast positiivses võtmes, vaid märgib järgmist: suudab panna isikuid oma tahtmist tegema, kas siis manipuleerides, ähvardades ja valetades. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse katseaja alguses ja keskel käitus registreerimistel ebaviisakalt ja agressiivselt, hiljem muutis oma käitumist. Kuriteo toimepanemisel tegutses impulsiivselt, teo tagajärgedele mõtlemata - ei mõista teiste tundeid ja seisukohti, sealhulgas oma kõige lähemate inimeste omi. Kriitika suhtes tundlik, hoiakutelt võib olla ülbe, kõrge enesehinnanguga, võib käituda üleolevalt ja ettearvamatult. Väga hea valetaja, andes soovitud vastuseid vestlustel. Isik on impulsiivne, mõningatel juhtudel vägivaldne ning manipulatiivne. Korduvalt kasutanud valesid probleemlahenduvõtteid. Vangistusasutuse iseloomustuses toodut ebaausate võtete kasutamise ja manipulatiivsuse kohta kinnitavad kohtu hinnangul ka järgmised asjaolud. Võimaliku elukoha pakkujate G. kohta väitis kinnipeetav, et tunneb G. juba enne vangistust. M. G. sõnul kinnipeetav Sergei Arslanov ja V. G. on tutvunud interneti kaudu, ei ole kohtunud ühtegi korda. Kinnipeetav avaldas töökoha osas, et vabanemise korral asub tööle xxx O. M. G., kuigi elukoht on xxx (linnadevaheline kaugus 144 km). Kontaktandmeid aga ei lisanud. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust taotluses oleva ettevõtte raamatupidajaga ja telefoni vestluses telefonile vastanu teavitas ametnikku, et antud isikut ta ei tunne. Eelnev osutab asjaolule, et Sergei Arslanov ei üritagi kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Seega iseloomustab süüdlast läbivalt ükskõiksus ja hoolimatus, riskiv, teisi ärakasutav ja kriminaalseid hoiakuid toetav elustiil, ühiskonnas kehtivaid norme järgib üksnes endale vajalikus ulatuses. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus ning igati põhjendatult. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Sergei Arslanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole hetkel veel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Sergei Arslanovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning tal tuleb siiski karistuse kandmisega jätkata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.