lg 1 p.p 1, 7 järgi ja Aleksandr Obraztsov süüdistuses
lg 1 järgi lühimenetluses; Ringkonnaprokurör Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kelly Kruusimägi Aleksandr Mišin, isikukood: 35810100265, xxx, emakeel xxx keel, xxx, xxx, elukoht: xxx, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, väärteokorras karistatud, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.07.2019.a kell 14:00, alates 14.07.2019.a kohaldatud tõkend vahistamine, 11.09.2019.a Harju Maakohtu poolt pikendatud tõkendit vahistamine kuni 12.11.2019.a, 11.11.2019.a pikendatud tõkendit vahistamine kuni 12.01.2020.a; Vandeadvokaat Sven Sillar Aleksandr Obraztsov, isikukood: 38409230272, xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht: X OÜ, elukoht: xxx, varasemalt kriminaalkorras karistamata, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.07.2019.a kell 11:37 kuni 25.07.2019.a kell 13:02, alates 25.07.2019.a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 25.07.2020.a; Vandeadvokaat Mirjam Frey Kaitsja 1 Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1,2 ja 4, § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3; 181 lg 1; RESOLUTSIOON § 238 lg 1 p 4 ja lg 2; § 309 lg 1 , 2 § 311; § 313;
§-dest § 68 lg 1 ning VÕS §-dest 1043 ja § 1045 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada ALEKSANDR MIŠIN
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 6 (kuue) aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 Aleksandr Mišinile karistuseks mõistetud 4 (nelja) aasta pikkuse vangistuse karistusaja algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 12.07.2019.a.
MS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.07.2019.a kell 11:37 kuni 25.07.2019.a kell 13:02 s.o 2 (kaks) päeva vangistust. Vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse 5 lg 1 p 2 kohaselt võib Aleksandr Obraztsov nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. SKHS § 2 lg 1 kohaselt menetleja poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu.
Aleksandr Obraztsov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta 12.07.2019 ajavahemikus kell 10.27 kuni 11.09 xxx vastas, üle xxx kõrval asuval tühermaal, olles teadlik, et E. J. on peksmisega tekitatud raske tervisekahjustus ja olles ise seoses E. J. eluohtliku seisundiga häirekeskusesse helistanud, põletas sündmuskoha ja sinna jäänud esemed ära. Ajal, kui kiirabibrigaad osutas eluohtlikus seisundis olnud E. J. esmaabi ja hakkas teda haiglasse viima, korjas Aleksandr Obraztsov sündmuskohalt kokku verekahtlaste määrdumistega riided ja muud esemed, viskas need verisele madratsile, kallas suuloputusvedelikuga üle ning süütas esemed koos madratsiga põlema ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Oma tegevusega pani Aleksandr Obraztsov, kes pidi vähemalt möönma, et tema tegevus raskendab kuriteo toime pannud isiku ja teo asjaolude tuvastamist, toime esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.o
Menetluse käik Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 19.12.2019.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi poolt Aleksandr Mišin ja Aleksandr Obraztsov suhtes koostatud süüdistusakt üldmenetluses, mille kohaselt Aleksandr Mišinile esitati süüdistus
lg 1 p.p 1, 7 järgi ja Aleksandr Obraztsovile esitati süüdistus
Kohtu eelistungil taotlesid süüdistatavad ja nende kaitsjad lühimenetluse kohaldamist, ringkonnaprokurör oli lühimenetluse kohaldamisega nõus. 4 10.01.2020.a Harju Maakohtu määrusega anti Aleksandr Mišin ja Aleksandr Obraztsov kohtu alla lühimenetluses, valitud tõkendid jäeti muutmata. Kohus võttis menetlusse kannatanu S. J. poolt Aleksandr Mišini vastu esitatud tsiviilhagi 454.- euro nõudes. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 27. veebruaril 2020.a. Aleksandr Mišin kinnitas kohtus, et talle on esitatud süüdistus arusaadav, tunnistas end süüdi,õ selles, et lõi kannatanut ühel korral klaaspurgiga ning tema vastu esitatud tsiviilhagi omaks ei võtnud. Enda ülekuulamist Aleksandr Mišin ei taotlenud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Aleksandr Obraztsov kinnitas kohus, et talle on esitatud süüdistus arusaadav, kuid end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tal ei olnud tahtlust, et kuriteo jälgi varjata. Tegi ta seda selleks, et see koht enam ei ahvatleks teda sinna minema. Enda ülekuulamist Aleksandr Obraztsov ei taotlenud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris prokuröri taotlusel kaitsjate nõusolekul järgmisi tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll /I kd tl 2-5/; Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestisi ja nende asitõendina vaatluse protokoll /I kd tl 6-10/; Isiku läbivaatuse protokoll /I kd tl 11-17/; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis /I kd tl 18/; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr 1948663 /I kd tl 19/; Tallinna Kiirabi kiirabikaart 75019371 /I kd tl 23-25/; Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 43-52/; Tallinna Krematooriumi AS tellimuse ettemaksuarve nr 1002864 koos maksekviitungiga /I kd tl 56/; Tallinna Kalmistud arve nr 7507191120 koos maksekviitungiga /I kd tl 57/; Sotsiaalkindlustusameti otsus nr KTO618 koos tõendiga /I kd tl 64-66, 67-68/; Tunnistaja J. R. ütlused /I kd tl 69-70A, 86-89/; Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 71-74/; Isiku läbivaatuse protokoll J. R. kohta /I kd tl 75-83/; Tunnistaja S. K. ütlused /I kd tl 90-92/; Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 93-96/; Tunnistaja L. G. ütlused /I kd tl 97-102/; Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 103-106/; Tunnistaja R. L. ütlused /I kd, tl 107-117/; Fotod sündmuskohast, mille tunnistaja R. L. edastas menetlejale /I kd tl 110-117/; Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 122-125/; Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 126-133/; Ekspertiisiakt nr 19E-GE0789 /I kd tl 137-145/; Kahtlustatava Aleksandr Obraztsovi ütlused /I kd tl 158-162/; Aleksandr Mišini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I kd tl 164-180/; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, Aleksandr Mišinil /I kd tl 181/; Kahtlustatava Aleksandr Mišini ütlused /I kd tl 185-188, 199-201/; Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-3/208 /I kd tl 191-198/. Aleksandr Mišini karistusregistri väljatrükk /II kd tl 1-9/; Tõend isiku maksustatava tulu kohta, Aleksandr Mišin /II kd tl 22/; 5 Aleksandr Obraztsovi karistusregistri väljatrükk /II kd tl 23/; Tõend isiku maksustatava tulu kohta, Aleksandr Obraztsovi /II kd tl 24-25/. Ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0022/299 /I kd tl 35-42/ Kohtuotsuse motiivid Kohus, ära kuulanud süüdistatavate Aleksandr Mišini ja Aleksandr Obraztsovi selgitused, ringkonnaprokuröri Kelly Kruusimägi ja süüdistatavate kaitsjate vandeadvokaatide Sven Sillari ning Mirjam Frey seisukohad, uurinud kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esmalt annab kohus hinnangu Aleksandr Mišinile etteheidetud kuriteo osas, milline on kvalifitseeritud
lg 1 p.p 1, 7 järgi, seejärel analüüsib kohus Aleksandr Obraztsovile etteheidetud kuritegu, milline on kvalifitseeritud
I Aleksandr Mišin Aleksandr Mišinit süüdistatakse selles, et tema 12.07.2019.a xxx kõrval asuval tühermaal oma tahtliku tegevusega pani toime teisele inimesele – E. J. - tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma. Karistusseadustiku § 118 lg 1 p.p 1, 7 kohaselt on kriminaalkorras karistatav raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja kui sellega on kaasnenud surm. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et kannatanu E. J. ning süüdistatava Aleksandr Mišini, (kelle hüüdnimeks on Mercedes) vahel tekkis 12.07.2019.a varahommikul kella 02.00 paiku konflikt, mille käigus Aleksandr Mišin kasutas E. J. suhtes füüsilist vägivalda. Seda fakti kinnitavad kohtu hinnangul kohtueelsel uurimisel üle kuulatud kahtlustatava Aleksandr Mišini ja tunnistajate J. R. ning S. K. poolt antud ütlused (kd I tl 6970a, 86-89, 90-92, 185-188, 199-201). Nii nähtub asja materjalidest, et J. R.t on kahel korral tunnistajana üle kuulatud - 12.07.2019.a ja 27.07.2019.a. Esimesel ülekuulamisel on J. R. on andnud ütlusi selles, et tema nägi, kuidas 11.07.2019.a õhtul olid tühermaal peale tema, E.i ning S. veel inimesi. Öösel kella kahe paiku läks ta sealt ära, E. ja S. magasid. xxx paiku või hiljem, kui ta tagasi tuli siis nägi ta Sanjat, kelle perekonnanime ta ei tea. Ta nägi ka seda, kuidas E.ile oli madrats peale keeratud, ta nägu oli verine. Sanja kutsus kohale kiirabi. E. oli elus, rääkida ei suutnud. S. magas sel ajal madratsil, kui nad sinna jõudsid, siis võttis taara ja läks minema. Kes võis E.ile nii teha või millega teda löödi seda ta öelda ei oska. (kd I tl 69-70A). Teise ülekuulamise käigus on ta andnud oluliselt detailsemaid ütlusi selle kohta, et Mercedese hüüdnime kandva isiku ja E.i vahel tekkis 12.07.2019.a keskööl konflikt telgi pärast, sest Mercedes tahtis minna E.i telki. Tekkinud tüli käigus hakkas Mercedes E.it peksma rusikate ja jalgadega. Sündmuskohal oli veel S., kelle hüüdnimeks on G.. Veel on tunnistaja J. R. oma ütlustes kinnitanud, et Mercedes lõi E.it 10 korda kindlasti, samuti nägi ta kuidas Mercedes võttis maast 0,5 liitrise viinapudeli ja lõi pudeliga E.ile vastu pead, pudel läks puruks, löömise hetkel E. lebas selili. S. oli seal kõrval, kuid kas ta magas või mitte, sellest J. R. aru ei saanud. Kannatanu peksmine kestis pool tundi kindlasti. Tunnistaja J. R. kinnitab, et mingit noaga ründamist ei olnud. Mingi nuga oli olemas, see oli S. juures ja E.il ei olnud mingit võimalust seda kasutada. Arvab ta, et Mercedes küll kakleb, kuid tappa ta ei tahtnud (kd I tl 86-89). 6 Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-100-15 p 17 on juhitud tähelepanu sellele, et küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (Vt osutatud otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p-d 11–12). Eelpool välja toodud J. R. ütlustest nähtub, et viimane on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, millised on oma sisult erinevad, seda just kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud isiku ning tema tegevuse osas ning seetõttu hindab kohus esmalt tunnistaja J. R. ütluste usaldusväärsust ja seda, millises osas saab tema ütlusi kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta. Ajaliselt esimesel ülekuulamisel oli tunnistaja napisõnalisem, hilisemates ütlustes detailsem. J. R. ise on seda asjaolu teistkordsel ülekuulamisel selgitanud selliselt, et ta ei rääkinud esimesel ülekuulamiselt kannatanu peksmisest detailselt seetõttu, et ta tahtnud reeta. Samuti on tunnistaja ülekuulamisel kinnitanud, et tema ei läinud E.i ja Mercedese tülile vahele seetõttu, et ta kartis, et viimane võib ka teda peksma hakata (kd I tl 86-89). Kohtu hinnangul on tunnistaja sellekohased selgitused eluliselt usutavad. Kohus jaatab võimalust, et inimene, nähes pealt kannatanu suhtes intensiivset vägivalla tarvitamist, võis tunda põhjendatult hirmu, et kui ta sekkub konflikti, võidakse ka tema suhtes vägivalda tarvitada, samuti on üheskoos alkoholi kuritarvitavatele isikutele omane teatud solidaarsus oma kaaslaste suhtes, millest võib olla tingitud asjaolu, et tunnistaja ei tahtnud vahetult pärast sündmust toimunud ülekuulamisel osutada konkreetsele kaaslasele, kes võis olla kuriteo toimepanijaks. Seega loeb kohus usaldusväärseks tunnistaja J. R. poolt 27.07.2019.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused, mis haakuvad ka teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus jätab tunnistaja J. R. poolt 12.07.2019.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused selle kohta, et kes võis E.it lüüa, ta ei öelda ei oska, tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Seega on tunnistaja J. R. ütlustega tõendamist leidnud, et kannatanu E. J.e peksis meesterahvas hüüdnimega Mercedes. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastamist leidnud, et just Aleksandr Mišin oli selleks isikuks, keda sündmuskohal viibinud inimeste hulgas teati kui Mercedest, selle fakti loeb kohus tõendatuks tunnistaja S. K. ja kahtlustatava Aleksandr Obraztsov poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nii on tunnistaja S. K. andnud ütlusi selles, et tema küll ei näinud E.i ja Mercedese – Šasa vahelist konflikti, kuna oli magama minemas, kuid ta kuulis, kuidas E. kellegagi tülitses, samuti kuulis ta klaasikirinat ning Sašat ütlemas, et „praegu lama ja las jookseb verest tühjaks“, sellest ta järeldas, et just Mercedes lõi millegagi E.it. Sündmuskohal viibisid mõlemad Aleksandrid ning J.. Kui ta hommikul ärkas, siis nägi et madrats, mille peal ta magas, oli verine, E. oli madratsist eemal pikali ja kaetud teise madratsiga. Ta katsus E.i pulssi, see oli nõrk. Väljas oli ka Aleksandr, kes elab xxx majas, tema arvas, et E.iga ei ole kõik korras, siis Aleksandr helistas J. telefoniga kiirabisse. Tunnistaja ise võttis oma asjad ja lahkus sündmuskohalt, kuna kartis, et politsei hakkab teda süüdistama. Tunnistaja S. K. on kinnitanud ka seda, et Mercedes ehk Saša on lühikest kasvu umbes 170 cm pikk, umbes 60aastane, keskmise kehaehitusega, kõvera ninaga, fotodelt tunneks ta mehe ära (kd I tl 90-92). Veel nähtub kogutud tõenditest, et tunnistaja S. K. on enda poolt ütlustes kirjeldatud Mercedeses ära tundnud Aleksandr Mišini, seda tema näo järgi, märkides, et Aleksandr 7 Mišinil on tugevad sooned ninast suuni ning tal on omapärane ninajuur, koostatud on sellekohane äratundmiseks esitamise protokoll (kd I tl 93-96). Vaatamata sellele, et tunnistaja S. K. ise ei näinud Aleksandr Mišin poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist, on tema ütlustega tõendamist leidnud, et konflikt E. J. ja Aleksandr Mišini vahel süüdistuses märgitud ajal ja kohas leidis aset ja et kannatanu suhtes tarvitas vägivalda Aleksandr Mišin. Kohtu hinnangul haakuvad tunnistaja S. K. ütlused tunnistaja J. R. kohtueelsel uurimisel antud ütlustega selles kes kuriteo toimepanemise hetkel sündmuskohal viibisid, kuid ka isiku osas, kes kannatanut ründas. Samuti on mõlemad nimetatud tunnistajad kinnitanud, et sündmuskohal oli olemas ka üks nuga, kuid selle pani S. K. enda madratsi alla ning keegi seda enda kätte ei saanud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja S. K. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses, sellist kahtlust ei ole tõstatanud ka süüdistatavate kaitsjad ega prokurör. Käesolevas kriminaalasjas on Aleksandr Mišin kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar asunud seisukohale, et tema kaitsealusele ei ole võimalik ette heita
lg 1 p.p 1, 7 kuriteo koosseisule vastavat tegu, kohus sellega ei nõustu.
lg 1 p.p 1, 7 objektiivse külje tuvastamiseks on vaja tuvastada, kas isik, kes selle teo toime pani tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse ning kas tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel saabus kannatanu surm. Käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on kahtlustatav Aleksandr Mišin 13.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et tema tunnistab oma süüd (kd I tl 185-188). Aleksandr Mišin on andnud ütlusi selles, et tema tundis E.it nimepidi. 11.07.2019.a hommikul läks ta Vormsi tn tühermaale, seal olid J., S. hüüdnimega G., E.. Kuskil kella 10 paiku õhtul läks ta sealt ära ja tuli tühermaale tagasi kella kolme-nelja paiku hommikul, sest arvas, et ta oli seal ära kaotanud oma võtmed. Seejärel andis J. talle võtmed ning nad koos otsustasid minna suuloputusvedelikku ostma. Nad koos kõndisid Kuristiku suunas, istusid pargis, tarvitasid alkoholi, seejärel ostsid nad kioskist suuloputusvedelikku ning läksid J.ga ühe maha langenud puu juurde. Mingi aeg tulid nende juurde tuttavad, Kolja ja Robert nad istusid kella üheksani ja seejärel läksid nad J.ga tühermaale, kus elasid J., E. ja G.. J. läks eemale magama ja tema läks G.i ja E.i juurde, kes olid juba ärganud nad ajasid juttu ja jõid edasi. Mingi hetk tahtis ta kokku panna telki ning E. ütles talle, et ta seda ei teeks, sest see on tema – E.i telk. Kahtlustatav pani ikkagi telgi üles ning siis ta nägi, kuidas E.i paremas käes oli nuga ning ta tuli tema suunas ega öelnud midagi. Talle tundus see ohtlik. Aleksandr Mišin märkis kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta võttis prügikoti seest esimese ettejuhtuva asja – üsna suure 2,5 liitrise tühja klaasist purgi endale paremasse kätte, lõi sellega E.ile vastu pead ning tabas sellega E.i pea vasakut poolt. Purk läks selle löögi peale puruks. Purgiga lõi ta ühel korra. E. kukkus selle löögi tagajärjel ta peale, mistõttu läks tal püksisäär veriseks. E.il hakkas peast verd tulema. Peale seda võttis ta E.i käest noa ära, viskas selle põõsasse ning lahkus kioskite suunas, läks edasi jooma. Kuid ta nägi, kuidas E. tõusis püsti ning istus seal olnud madratsile. Kogu selle juhtumi aja magas G. vaipade all, kas viimane sai aru, mis juhtus, seda ta ei tea. Kui ta tühermaale tagasi tuli, siis nägi ta tuletõrjeautot, midagi põles, ta nägi J.t, kes kinnitas, et oli helistanud 112. Aleksandr Mišin kohtueelses uurimises on oma tegu kahetsenud (kd I tl 199-201). Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, kõrvutades kahtlustatavate ja tunnistajate poolt antud ütlusi, kannatanu E. J.l tuvastatud tervisekahjustuste olemust ja hulka, asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišini poolt kohtueelses uurimises antud ütlused ei haaku teiste tõenditega, ning tema ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks osas, mis puudutavad kuriteo toimepanemise aega, sündmuste kulgu, sealhulgas kannatanupoolset noaga rünnakut Aleksandr Mišin suhtes, samuti kahtlustatava väidet selles, et ta lõi kannatanut ainult ühel korral purgiga pea piirkonda. 8 Esmalt leiab kohus, et Aleksandr Mišini ütlused ei ole usaldusväärsed osas, puudutavad tema poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise aega, mis tema ütluste kohaselt toimus 12.07.2019.a kella 10 paiku hommikul. Teised kriminaalasjas kogutud tõendid seda väidet ei toeta. Tunnistajad J. R. ja S. K. andsid ütlusi selles, et konflikt E.i ja Mercedes vahel leidis aset öisel ajal. Nii on tunnistaja S. K. kinnitanud, et tema läks kuskil kella kahe paiku öösel magama ning kuulis oma asemelt tüli kannatanu ja kahtlustatava vahel. J. R. oma ütlustes selgitas, et S. hüüdnimega G. lamas madratsil, mis seal läheduses oli ning tema lahkus sel ajal sündmuskohalt, ära läks ta siis, kui Mercedes veel E.it peksis (kd I 91, 87) Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollist (salvestused kõnedest Häirekeskusesse) nähtub, et Häirekeskus sai juhtunust teada 12.07.2019.a kella 10:13 ajal, kui Aleksandr Obraztsov sinna helistas ning kannatanu raskest tervislikust seisundist teada andis (kd I tl 6-10). Kiirabi jõudis sündmuskohale 12.07.2019.a kell 10:27, see on fikseeritud kiirabikaardis (kd I tl 24). Samast tõendist nähtub, et kannatanu ja tema riided olid verised, esines ka hüübinud verd. Kohtu hinnangul tõendab see fakt seda, et kannatanu peksmise ning kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumise vahel pidi olema piisavalt pikk ajavahe, et veri kannatanul ja tema riietel jõudis hüübida, seega ei saanud Aleksandr Mišin tarvitada kannatanu suhtes füüsilist vägivalda vahetult enne kiirabi saabumist hommikul kella 10 paiku, vaid pidi seda tegema tunduvalt varem, tunnistajate J. R. ning S. K. poolt märgitult öisel ajal. Samuti ei pea kohus usaldusväärseks Aleksandr Mišin ütlusi selles osas, et tema läks 11.07.2019.a kella 10 paiku õhtul Vormsi tn tühermaalt minema ning tuli sinna tagasi hommiku kella 3 - 4 paiku ning läksid siis koos J.ga sealt minema ja tulid tagasi 9 paiku. Tunnistaja J. R. ei ole oma ütlustes kordagi maininud, et tema oleks koos Aleksandr Mišiniga kuhugi läinud ning koos tagasi tulnud. Tunnistaja on kinnitanud, et tema lahkus 12.07.2019.a öösel kella kahe paiku, kui Mercedes veel E.it peksis ning tagasi tuli ta hommikul koos Sanjaga (Aleksandr Obraztsov), keda ta kohtas sündmuskohast natuke eemal betoonblokkide juures (kd I tl 88). Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on vaadeldud ka Aleksandr Mišinil jalas olnud pükse (kd I tl 126-133). Seda, et tegemist oli Aleksandr Mišini pükstega kinnitab viimase suhtes koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juures olevates fototabelites olevad fotodel jäädvustatu (kd I tl 168-173). Nendest tõenditest nähtuvalt võeti Aleksandr Mišini jalas olnud veremäärdumisega pükstelt puuteproove, mis edastati DNA ekspertiisi. DNA ekspertiisiakti ekspertavamuses kajastatud tulemuste pinnalt saab üheselt väita, et Aleksandr Mišinil oli puutumust kuriteo sündmuskohaga ning temale süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisega (ekspertiisiakt nr 19E-GE789) (kd I tl 137-145). Samuti peab kohus ebausaldusväärseks Aleksandr Mišini ütlusi selles osas, et konflikti tekkimise käigus oli E.il käes nuga ning E. läks noaga Aleksandr Mišini suunas. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on tuvastamist leidnud, et sündmuskohal võis olla nuga, kuid nii tunnistaja J. R. kui ka S. K. on mõlemad selgitanud, et noa võttis S. K. enda valdusesse, pannes selle oma madratsi alla. S. K. on öelnud, et pani noa endale madratsi alla, selleks, et vältida mingit vägivalda (kd I tl 91) ning keegi ei oleks seda kätte saanud, ta oleks seda tundnud. Kohtu hinnangul on tunnistajate selliste ütlustega välistatud, et nuga oleks olnud E.i valduses ning et ta oleks sellega Aleksandr Mišinit rünnanud. Seega ei saanud Aleksandr Mišini olla hädakaitseseisundis, kuna pole tõendatud kannatanupoolne rünne tema vastu. Kohtu hinnangul on ebausaldusväärsed ka Aleksandr Mišini poolt antud ütlused tema poolt kannatanu suhtes kasutatud ründe intensiivsuse ja löökide arvu osas. 9 Kannatanu E. J. vigastuste kohta on kogutud mitmeid tõendeid, refereerib. mida kohus allpool Tunnistajana üle kuulatud kiirabibrigaadiga sündmuskohal olnud kiirabitöötaja L. G., kes on andnud väga üksikasjalikke ütlusi selle kohta, missuguses tervislikus seisundis oli kannatanu, kui kiirabi sündmuskohale jõudis. E. J. suhtes on 12.07.2019.a kella 11:33 ajal koostatud teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, sellest nähtub, et esmalt tuvastati E. J.l lahtine peahaav, peahaav kuklas ning aju kontusioonikolded (kd I tl 18). E. J. suhtes 12.07.2019.a koostatud haigusloo nr 1948663 väljavõttest nähtub, et kannatanul tuvastati kompuutertomograafia uuringut läbi viies mõlemapoolse suuraju kortikaalvagudes verd, esinesid hemorraagilised kontusioonikolded, aju külgvatsakesed olid kitsenenud, paremal koljupõhimikus temporaalluus oli nihketa murd, mis ulatus eesmisesse põhiluusse s.t esinesid viited ajutursele, pitsumisele (kd I tl 19). E. J. suhtes koostatud kiirabikaardis sisalduvast teabest nähtub, et 12.07.2019.a kella 11.19 ajal hospitaliseeriti E. J. Mustamäe Haigla PERH EMO osakonda, kannatanu oli sündmuskohal pikali, pea verine, veri kuivanud ja hüübinud, kaua kannatanu oli lamanud, jäi ebaselgeks, vasaku silma ümber oli hematoom, tursunud, pea, kuklas ebaühtlaste servadega haav, kannatanuga kontakti ei saadud, oli rahutu, reageeris valule, mõmises, parem käsi oli tugevam kui vasak, seega olid kannatanul nii lahtine peahaav kui ka pea lahtised hulgihaavad, kaasuvaks haiguseks loeti koljusisest vigastust (kd I tl 23-25). Tunnistaja L. G. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi selle kohta, et 12.07.2019.a kella 10.00-10.30 vahel said nad kiirabibrigaadiga väljakutse Tallinna, xxx. Sündmuskohal nägid nad meesterahvast, kes üritas liigutada enda käsi ja jalgu, valule reageerides mõmises. Kannatanu terve pea oli verine, veri oli hüübinud ja kuivanud. Kannatanul seljas olnud riided olid verised, seal veri ei olnud hüübinud. Tunnistaja ülekuulamisel on selgitanud, et tema hinnangul võis kannatanu seal selliselt olla ca 2-3 tundi kindlasti. Kannatanu haava puhastades leidsid nad ka klaasikilde. Kannatanul oli haav kukla taga, haraline lahtiste servadega, samuti oli tal silmavigastus. Kannatanu vigastusi vaadates sai ta aru, et kannatanul on eluohtlik peavigastus, mehe aju on kahjustunud (kd I tl 97-102). E. J. suri 16.07.2019.a kella 10:10 ajal haiglas (kd I 38). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 19E-PÕS0022/299 (kd I tl 35-42) nähtub, et kannatanu E. J. surma põhjuseks on olnud pea tömp trauma, vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, koljupõhimiku murd, kuklaluu joonmurd paremal, verevalumid kõõlustanul vasakul peapoolel, põrutushaavad vasakul oimu piirkonnas, nahakriimustus koos nahaaluse verevalumi ja nahaaluste kudede tursega vasakul põsesarnal, põrutushaav paremal kuklas, verevalumi ja nahaaluste kudede tursega vasakul põsesarnal, põrutushaav paremal kuklas, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel. Peatrauma tüsistusena esines ajuturse. E. J. sedastatud pea tömp trauma on/oli eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on/oli raske peaajupõrutusega. Ekspertarvamuse kohaselt E. J.l tuvastatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 12.07.2019.a löögist, löökidest kõva tömbi esemega sh klaaspurgi või- pudeliga, vasakule peapoolele ning sellele järgnevast kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi pinda (maapinda). Eksperthinnangust nähtub, et kiirabi saabumisel sündmuskohale 12.07.2019.a oli haavadest tulnud veri kuivanud ja hüübinud, mistõttu on alust arvata, et vigastused olid tekitatud mõnda aega tagasi, see aeg ei ole täpselt määratav, kuid tegemist võib olla kuni tundides mõõdetava ajaperioodiga enne kiirabi saabumist sündmuskohale (kd I tl 38 ja 38 pöördel). Tunnistaja J. R. ütlustest nähtub, et Mercedes peksis E.it nii rusikate kui jalgadega vähemalt 10 korral, samuti nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav lõi kannatanut pudeliga vastu pead, mille 10 tagajärjel läks pudel puruks ja E.il hakkas peast verd jooksma. Tunnistaja ütluste kohaselt kestis peksmine ca pool tundi. Tunnistaja ütlustest tuleb välja, et kui süüdistatav kannatanut pudeliga pähe lõi, oli viimane juba pikali kukkunud ning lamas ega osutanud vastupanu. Kuriteosündmust pealt näinud tunnistaja ütluseid ja ekspertiisiaktis toodud eksperdi arvamust kogumis hinnates on kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Aleksandr Mišin kastutas kannatanu tervise kahjustamisel intensiivset vägivalda, süüdistatav Aleksandr Mišin ei löönud kannatanut mitte ainult ühel korral, vaid lööke oli mitu. Ekspertiisi käigus on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid hulgikahjustused, need tervisekahjustused olid eluohtlikud ning nende tervisekahjustuste tagajärjel kannatanu suri. Kohus leiab, et vastuolu tunnistaja J. R. ja süüdistatava Aleksandr Mišini ütlustes selles, kas kannatanut löödi klaaspudeli või purgiga ei ole oma sisult selline, mis muudab tunnistaja või süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Ka meditsiinitöötajast tunnistaja G. kinnitas, et kannatanu peahaavast leiti klaasikilde, seega on tõendatud, et kannatanut löödi klaasist esemega. Süüdistatav Aleksandr Mišin ise on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et kannatanu kukkus maha siis, kui sai ühe löögi klaaspurgiga peapiirkonda. Kohtu hinnangul Aleksandr Mišini sellekohased ütlused ei ole usaldusväärsed, ei haaku teiste eelpool ja analüüsitud tõenditega. Kohus ei välista, et Aleksandr Mišin on kohtueelses menetluses andnud ennast õigustavaid ütlusi, vähendades oma rolli selle kuriteo toimepanemisel eesmärgiga vabaneda vastutusest ja lootes kergemat karistust. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus on tuvastatud, et E. J.l eluohtlikuks tervisekahjustuseks oli pea tömp trauma tervikuna koos kõikide pea piirkonnas tuvastatud vigastustega (vt ekspertiisiakti ekspertarvamuse p 4 kd I tl 38 pöördel), märgitust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha ühese järelduse selle kohta, et süüdistatava kuritegelik tegevus, kannatanu peksmine rusikate ja jalgadega ning löök pea piirkonda klaasist esemega põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendite pinnalt on üheselt tuvastatud süüdistatavale Aleksandr Mišinile etteheidetud
lg 1 p.p 1, 7 objektiivne koosseis, sealhulgas ka põhjuslik seos toimepandud teo ning saabunud tagajärje vahel. Isikule saab
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritavat tegu ette heita ja teda selle eest karistada üksnes siis, kui süüdlase tahtlus oli tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikooseisule (
Hinnates eelpool välja toodud tõendites sisalduvat teavet kogumis asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišinil oligi temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas kannatanuga tekkinud konflikti käigus soov lahendada tüli selliselt, et tekitada kannatanule E. J. kehavigastusi. Tunnistajate ütluste kohaselt sai tuli alguse põhjusel, et süüdistatav soovis kasutada kannatanu telki, kannatanu aga keelas teda. Seejärel ründas süüdistatav Aleksandr Mišin kannatanut, lüües teda mitmeid kordi käte, jalgade ja ühel korral klaasist esemega pea piirkonda, peksmine toimus ca 30 minuti vältel, löök vastu pead pudeliga toimus siis, kui kannatu ei olnud enam võimeline vastupanu osutama. Kohtu hinnangul süüdistatava poolt kannatanu suhtes selline järjepidev, põhjendamatu vägivalla tarvitamine näitab üheselt Aleksandr Mišini ükskõikset suhtumist ohvri tervisesse ning süüdistatava tahet lahendada konflikti vägivalla abil. Tunnistaja S. K. kuulis Aleksandr Mišinit vene keeles ütlemas „praegu lama, jookse verest tühjaks“ (kd I tl 91). Kohtu hinnangul näitavad süüdistatava poolt kasutatud väljendid seda, et talle oli arusaadav, et kannatanu ei olnud võimeline tõusma ja abi kutsuma, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. 11 Kohus ei pea asjakohaseks süüdistatava Aleksandr Mišini kaitseversiooni, et temal ei olnud mingit tahtlust kannatanu elu ohtu seada ning samuti ei soovinud ta kannatanu surma, sest süüdistatava versiooni toetavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Süüdistatava Aleksandr Mišini ankeetandmetest nähtub, et süüdistatav omab keskharidust, tema suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 7.1.-3/208 välja toodud ekspertarvamusest nähtub, et teo toimepanemise ajal ei esinenud Aleksandr Mišini mingit rasket tervisehäiret, mis oleks piiranud tal oma teo keelatusest aru saada ning vastavalt sellele oma käitumist juhtida (kd I tl 191-198). Kohus leiab, et Aleksandr Mišini poolt kannatanu E. J. raskete tervisekahjustuste tekitamine ning kannatanu elu ohtu seadmine on toime pandud tahtlikult. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Aleksandr Mišinil olnuks otsene tahtlus tekitada kannatanule just sellised rasked tervisekahjustused, mis seadnuks kannatanu elu ohtu. Kuid Aleksandr Mišini poolt kasutatud vägivalla intensiivsus, vägivalla kasutamise kestvus, selle vägivalla tulemusel kannatanul esinenud tervisekahjustuste raskus viitavad sellele, et süüdistatav möönis mis tahes raske kehavigastuse tekitamise võimalust, arvestades, et löögid olid peamiselt pea piirkonda, pidi möönma eluohtliku tervisekahjustuse tekkimise võimalikkust.
lg 4 kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et Aleksandr Mišin tekitades kannatanu E. J. hulgi raskeid tervisekahjustusi, seades ohtu kannatanu elu tegutses kaudse tahtlusega. Selleks, et kvalifitseerida isiku tegevus
lg 1 p 7 järgi, tuleb analüüsida ning tõendada, et isik põhjustas kannatanu surma tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et antud juhul pidi isik pidama võimalikuks kannatanule raskete tervisekahjustuste tekitamist sh tekitatud tervisekahjustustega kaasnevalt elu ohtu seadmist ning ka võimaliku surma saabumist. Kohus leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Aleksandr Mišin pidanud ette nägema, et kannatanule selliste kehavigastuste tekitamine, viimase peapiirkonda võib kaasa tuua ka kannatanu surma.
lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kohus on veendumusel, et Aleksandr Mišin põhjustas kannatanu E. J. surma ettevaatamatusest. Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
lg 1 p.p 1,7 ettenähtud kuriteos, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamises kui sellega on põhjustatud oht elule ja ettevaatamatusest isiku surm.
lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
järgi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Kohtul ei ole kahtlust, et Aleksandr Mišin on süüdiv ning teda ei vaeva raske psüühikahäire
p 2 või p 5 mõttes, mis takistanuks tal kuriteo toimepanemise ajal oma tegudest aru saada ning oma tegevust lähtuvalt oma tahtmistest, soovidest, vajadustest ja tähelepanekutest sihipäraselt juhtida. Vaatamata sellele, et Aleksandr Mišinil esineb alkoholi 12 kuritarvitamise häire (kd I tl 193-194), ei anna see kohtule põhjust kahelda tema süüdivuses. Seega ei tuvastanud kohus süüdistatava Aleksandr Mišini süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 p.p 1, 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Hinnates Aleksandr Mišini süü suurust
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, märgib kohus, et süüdistatav lõi tekkinud sõnavahetuse käigus E. J. korduvalt rusikate ja jalgadega peapiirkonda, samuti lõi klaasesemega kannatanule pähe, mille tulemusel sattus ohtu kannatanu elu ning mille tagajärjel E. J. mõned päevad hiljem haiglas suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid on süüdistatava süü keskmine. Kuigi kohtuliku uurimise kestel süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks, kuna kahetsus ei ole siiras. Kohtu hinnangul Aleksandr Mišin kohtuliku uurimise käigus kahetses üksnes kannatanu löömist ühel korral klaaspurgiga, kuid viimane ei ole avaldanud kahetsust saabunud tegelikku tagajärge – kannatanu elu ohtu seadmisesse ning viimase surma põhjustamisse. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud,
lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada a võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Aleksandr Mišinil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, seda kinnitab karistusregistri õiend (kd II tl 1-9). See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Kuigi Aleksandr Mišini süü on keskmine, siis arvestades eripreventiivset eesmärki, on põhjendatud mõista karistus alla
Käesolevas kriminaalasjas on kohtule lisaks karistusregistri väljavõttele Aleksandr Mišini isikut iseloomustavateks tõenditeks esitatud tõend isiku maksustatava tulu kohta, millest nähtuvalt puudusid 2018.a Aleksandr Mišinil Maksu – ja Tolliameti andmete kohaselt sissetulekud (kd II tl 22). Kohtule on teada, et Aleksandr Mišin näol on tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi, märgitu on kohtu hinnangul tuvastatud viimase suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus koostatud ekspertavamusega (kd I tl 191-198), Aleksandr Mišin suhtes koostatud indikaatorvahendi protokollis fikseeritud andmetega (kd I tl 181), süüdistatava Aleksandr Mišini kohtueelses menetluses antud ütlustega selle kohta, et ka kuriteo toimepanemise ajal oli tema alkoholijoobes (kd I tl 185-188). Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 13 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval kriminaalkaristused puuduvad, on Aleksandr Mišin toime pannud teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, seades ohtu kannatanu elu, tegemist on raske isikuvastase süüteoga. Inimese õigus elule on põhiseaduslik õigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Aleksandr Mišin on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on inimene surnud. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud reaalne vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et Aleksandr Mišinit tuleb toimepandu eest karistada 6 aasta pikkuse vangistusega, millist vähendada vastavalt KrMS § 238 lg 2 1/3 võrra ning millise karistuse hulka arvestada Aleksandr Mišin poolt eelvangistuses oldud aeg alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 12.07.2019.a. Arvestades süüdistatava Aleksandr Mišin isikut, viimase poolt kohtueelsel uurimisel antud selgitusi oma elustiili ja tegemiste kohta, samuti analüüsitud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi, võib kohtu hinnangul väita, et Aleksandr Mišinil on välja kujunenud alkoholi tarbimist kuritarvitada, olmekonflikte lahendada vägivalda kasutades ning kohtu hinnangul see suurendab veelgi ohtu, et süüdistatav vabaduses viibides võib samaliigilisi – isikuvastaseid vägivalla kuritegusid toime panna. Märgitud ohtu arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišin puhul on asjakohane ja põhjendatud üksnes vangistuse karistusena kohaldamine, seda eelpool märgitud ajalises ulatuses. Isoleerides Aleksandr Mišin reaalselt 4 aastaks ühiskonnast on see kohtu hinnangul piisavaks meetmeks mõjutamaks teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. II Aleksandr Obraztsov Aleksandr Obraztsovi süüdistatakse selles, et tema 12.07.2019.a kella 10.27 kuni 11.09 ajal xxx lähedal asuval tühermaal, olles teadlik, et E. J. on peksmisega tekitatud rasketervisekahjustus, põletas sündmuskoha ja sinna jäänud esemed ära s.t tema, kes pidanuks vähemalt möönma, et tema tegevus raskendab kuriteo toime pannud isiku ja teo asjaolude tuvastamist, pani toime esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Obraztsovi süü
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine tõendatud ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb esimese astme kuriteo sellises eelnevas mittelubatud varjamises, mis ei ole vaadeldav kuriteost osavõtnuna. Õiguspraktikas on asutud seisukohtadele, et mittelubatud varjamine võib seisneda nii tegudes kui ka tegevusetuses, millise eesmärk on raskendada teo või toimepanija avastamist, samuti ka kuriteo asjaolude tõendamist. Käesolevas kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole tekkinud vaidlust selles, et süüdistatav Aleksandr Obraztsov temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas süütas põlema sündmuskoha, kus oli kannatanu E. J. suhtes toime pandud raske isikuvastane kuritegu. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo pani toime Aleksandr Mišin. Kohus loeb Aleksandr Obraztsovi poolt kuriteo sündmuskoha süütamise tõendatuks tema enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning kohtus antud sellekohase selgitustega (kd I tl 158-162). Samuti tunnistajana üle kuulatud J. R. ütlustega selles, et Sanja oli isikuks, kes võttis temalt peale kiirabi lahkumist pudeli suuloputusvedelikuga, korjas sündmuskohal kõik 14 asjad kokku ning süütas tulemasinaga kokku kuhjatud asjad põlema, miks viimane seda tegi, seda ta öelda ei oska (kd I tl 69-70A, 86-89). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on J. R. ära tundnud Aleksandr Obraztsovi, kui isiku, keda nimetas ülekuulamisel Sanjaks (kd I tl 71-74). Samuti kohtueelsel uurimisel tunnistajatena ülekuulatud R. L. (kd I tl 107-109) ning L. G. on mõlemad kinnitatud, et sündmuskohas toimus põleng (kd I tl 97-102) ning lisaks tunnistaja L. G. kinnitab, et tema oli selleks isikuks, kes nähes põlengut, helistas Häirekeskusesse ning andis toimunust teada. Tunnistaja R. L. tundis äratundmiseks esitamisel Aleksandr Obraztsovis ära isiku, kes viibis sündmuskohal (kd I tl 122-125), koostatud on sellekohane protokoll. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga, millises sisalduv teave, toetab tunnistaja R. L. kohtueelses menetluses avaldatut. Kohtu hinnangul nii tunnistaja R. L. kui ka L. G. kohtueelses menetluses antud ütlused haakuvad käesolevas kriminaalasjas kogutud teiste menetlusdokumentides sisalduva teabega ja nimelt 12.07.2019.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseerituga (kd I tl 2-5). Märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud 12.07.2019.a Vormsi 1- Läänemere tee 12a, Tallinn vahelist olevat haljashala, sündmuskoha kirjeldusest tuleb välja, et see oli põlema süüdatud, lisaks vaatlusprotokollis on välja toodud esemete kirjeldus, mis menetlejate poolt pakendati ning sündmuskohalt kaasa võeti. Samuti haakuvad tunnistaja L. G. ütlused selle kohta, et tema oli selleks isikuks, kes märkas sündmuskohal põlengut ning teavitas sellest ka häirekeskust (kd I tl 6-8). On tuvastatud, et Aleksandr Obraztsov oli see, kes 12.07.2019.a teavitas Häirekeskust kannatanu E. J. raskest tervislikust seisundist. Kahtlustatavana ülekuulamisel Aleksandr Obraztsov selgitas, et tema E.i ja Mercedese vahelist tüli pealt ei näinud, kuid öösel mingil ajal läks ta telki magama, seejärel koju. Hommiku läks ta tagasi samasse kohta, kus ta öösel oli alkoholi joonud ning nägi E.it asfaldil lamamas. Sündmuskohal oli ka J. ning S.. Aleksandr Obraztsov on kinnitanud, et alguses ta ei saanud aru, et E.il on midagi halvasti, kuid siis märkas ta asfaldil verd, E. ei rääkinud, vaid korises. Kui ta sai aru, et E.iga on halvasti, siis helistas ta J. telefoniga kiirabisse (kd I tl 161). Kohus asub seisukohale, et Aleksandr Obraztsov sellekohased ütlused haakuvad asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 9-10) fikseerituga. Kõnesalvestusest tuleb välja, kuidas Aleksandr Obraztsov kirjeldas kannatanul esinenud vigastusi, märkides, et kannatanul on lõhki löödud pea, kas ta rääkida suudab, seda ta ei tea. Samuti on kahtlustatav kinnitanud, et ta ei näinud, mis kannatanuga juhtus, kuid ta arvab, et kannatanu oleks justkui suremas, sest ta hingas vaevaliselt (kd I tl 8-10). Nende tõendite pinnalt loeb kohus tõendatuks, et Aleksandr Obraztsovile oli teada ja aru saada, et kannatanu E. J.l võivad esineda rasked tervisekahjustused. Käesolevas kriminaalasjas loeb kohus tõendatuks ka selle, et Aleksandr Obraztsov põletas sündmuskohal ära verekahtlase määrdumisega riideid ning muid esemeid, visates need madratsile, kallates suuloputusvedelikuga üle. Nimelt on Aleksandr Obraztsov ise kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et ta korjas puuokstelt kokku särgid, kampsunid, muud riideesemed, plastikust pudelid, odekolonnipudelid, maas olnud pudelid ja muu rämpsu – pani need prügikotti – kuhjas asjad madratsile ning süütas tulemasinaga põlema (kd I tl 161). Süüdistuses kirjeldatud esemete põletamist tõendab kohtu hinnangul veel 12.07.2019.a koostatud sündmusvaatlusprotokollis fikseeritu (kd I tl 4-5), üles on loetletud sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud osaliselt põlenud esemed, olemas on videosalvetus toimetatud menetlustoimingust. 15 Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Obrazovile esitatud süüdistus selles, et tema tegevus (sündmuskoha põlema panemine) raskendas kuriteo toime pannud isiku ja teo asjaolude tuvastamist piisavalt konkreetne. Süüdistuses ei ole konkreetselt välja toodud, missugused olid need esemed, milliste ära põlemise või kahjustamise tõttu kriminaalmenetlust läbi viinud menetlejate töö oli oluliselt raskendatud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Aleksandr Mišin oli kahtlustatavana kinni peetud 12.07.2019.a kell 14:00, järgmisel päeval kuulati ta kahtlustatavana üle (kd I tl 164175, 185-188). Aleksandr Obraztsov peeti kahtlustatavana kinni 24.07.2019.a s.o tunduvalt hiljem, kui esimeses astme kuriteo toime pannud isik oli juba kinni peetud. Kahtlustatavana üle kuulatud Aleksandr Obraztsov on kohtueelses menetluses andnud detailseid ütlusi toimunu kohta, vähemalt selles osas, mida ta teadis. Kohtu hinnangul, isegi kui jaatada, et Aleksandr Obraztsovi poolt sündmuskoha põlema panemine raskendas oluliselt käesolevas kriminaalasjas tõe välja selgitamist, siis ei ole tõendamist leidnud temale
lg 1 järgi etteheidetud kuriteo subjektiivne külg.
lg 1 subjektiivne külg eeldab tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes ning märgitud kuriteokoosseis on täidetud sellisel juhul, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab subjektiivsest küljest peab toimepanija pidama seejuures vähemalt võimalikuks, et tema tegu võib takistada kuriteo toimepanija väljaselgitamist. Aleksandr Obraztsovile etteheidetud kuriteokoosseisu subjektiivse külje hindamisel tuleb kohtul arvesse võtta ka tema käitumist, suhtumist toimunusse enne temale etteheidetud teo toime panemist. Kriminaalasja nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel on Aleksandr Obraztsov kinnitanud, et sündmuskoha pani tema põlema selleks, et peletada sellest kohast eemale teisi kodutuid, et sellist asja enam ei juhtuks. Selleks, et nii tema ega ka teised kodutud sinna jooma ei tuleks, kuid ta ei ole tahtnud mingeid jälgi varjata (kd I tl 161, kd II tl 75). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole Aleksandr Obraztsovi versiooni ümber lükatud. Kohus märgib, et just Aleksandr Obraztsov oli selleks isikuks, kes kutsus kannatanu tervisliku seisundi hindamiseks kohale kiirabi, samuti abistas viimane kiirabitöötajaid kohapeal, kohtu hinnangul on see tõendamist leidnud tunnistaja L. G. kohtueelses menetluses antud ütlustega (kd I tl 97-102). Samuti on tunnistaja L. G. pidanud äratundmiseks esitamisel Aleksandr Obraztsovi kõige sarnasemaks isikule, kes abistas kannatanut ning kiirabi kohapeal (kd I tl 103-106). Kohus asub seisukohale, et antud kriminaalasjas ei ole tõendatud, et Aleksandr Obraztsov oleks vähemalt kaudse tahtlusega soovinud varjata, et aset on leidnud esimese astme kuritegu. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Aleksandr Obraztsov sai toimunust teada siis, kui sündmuskohale jõudis, ise ta kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ei tarvitanud, öiseid sündmusi pealt ei näinud. Kohus tõdeb et varjata saab ka kuritegu, millise toimepanijat varjaja ei tea, kuid käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et Aleksandr Obraztsov temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas, süüdistuses märgitud esemete põlema panemisega oleks soovinud seda, et seal toime pandut ei avastataks. Käesoleva kriminaalasja menetluse raames on Aleksandr Obraztsov kinnitanud, et tema soovis sündmuskohta koristada. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui Aleksandr Obraztsov oleks soovinud temale etteheidetud kuritegu toime panna kasvõi kaudse tahtlusega, siis ei oleks ta Häirekeskusesse helistanud, kannatanule abi kutsunud, kiirabi sündmuskohal aidanud. Kohtu hinnangul Aleksandr Obraztsovil oli selline võimalus olemas, kuid ta ei teinud seda. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Aleksandr Obrazovi käitumises puudub
lg 1 ettenähtud subjektiivne koosseis, mistõttu tuleb ta temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 16 Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu S. J. esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 454.- eurot (kd I tl 54-55). Varaline kahju seondub matusekuludega, mille tõendamiseks on kohtule esitatud koopa Tallinna Krematooriumi AS ettemaksuarvest nr 1002864 647.- euro tasumiseks, 18.07.2019.a kviitungi koopia märgitud arve tasumisest, Tallinna Kalmistud väljastatud arve nr 7507191120 koopia 255.- euro tasumiseks, koopia kviitungist märgitud arve tasumisest. (kd I tl 57) Hageja tasus E. J. surmaga seoses matuse kulusid summas kokku 902.- eurot, millest Sotsiaalkindlustusamet hüvitas 448 eurot. (kd I tl 64-68) 10.01.2020.a kohtu alla andmise määrusega võttis kohus S. J. hagi Aleksandr vastu menetlusse. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või J.idiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kriminaalasja kohtumenetluse alguses võttis Aleksandr Mišin tema vastu esitatud tsiviilhagi omaks, kuid hiljem pärast kaitsjaga nõupidamist kinnitas, et tema haginõudega nõus ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišin tema vastu esitatud tsiviilhagi tunnistanud ei ole. Vaatamata süüdistatava Aleksandr Mišini tsiviilhagi mitteomaksvõtule peab kohus kannatanu esitatud hagi asjakohaseks ning põhjendatuks. Juba eelnevalt märgitud kahju hüvitamise peamiseks eesmärgiks on kannatanu asetamine olukorda, kus ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Kannatanu on temale õigusvastaselt tekitatud kahjuks pidanud E. J. matuste korraldamisega seotud kulutusi. Kohus selgitab, et ka matusekulude hüvitamise korral tuleb matusekulud kandnud isik asetada olukorda, kus tal pole matusekulude kandmise tõttu kahju tekkinud. Olulisel kohal kahjuhüvitise väljamõistmise juures on eelkõige hüvitise ulatus. Matusekulude hüvitamise puhul tuleb ulatus määrata mõistlikkuse kriteeriumi alusel. Antud juhul on tõendamist leidnud, et kannatanu S. J. on kahju põhjustanud Aleksandr Mišin oma tahtliku kuritegeliku käitumisega, s.t Aleksandr Mišin tekitas S. J. onu E. J. raske tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu viimase elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest E. J. surma, mille tõttu on tulnud kannatanul tasuda E. J. matusekulud. Seega on Aleksandr Mišinil seadusest tulenev kohustus matusekulude kandmiseks. Varalise kahju tõendamiseks kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on vajalike ja põhjendatud 17 kuludega, mistõttu kohtule esitatud varalise kahju nõue summas 454.- eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt eelnevast tuleb Aleksandr Mišinilt välja mõista Võlaõigusseaduse § -dest 129; § 1043; § 1045 lg 1 p 1 ja KrMS § 310 lg 1 alusel kannatanu S. J. kasuks 454.- eurot, mis tuleb kanda S. J. arveldusarvele, milline tuuakse välja kohtuotsuse resolutiivosas. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi tegi ettepaneku käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas ja nimelt taotles riiklik süüdistaja kriminaalasja materjalide juures olevate asitõendite kriminaalasja materjalide juurde jätmist, Politsei – ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas hoiul olevate asitõendite hävitamist ning Aleksandr Mišinile kuuluvate asjade viimasele tagastamist. Võttes arvesse teadmist, et ringkonnaprokuröri poolt tehtud ettepanekule kohtuistungil osalenud menetlusosalised vastu ei vaielnud, siis peab kohus asjakohaseks kohaldada asitõendite suhtes just selliseid meetmeid, milliseid riiklik süüdistaja taotles ja nimelt: Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 1 CD plaat ning 1 DVD plaat millised on sündmuskoha vaatlusprotokollide ja asitõendiprotokolli lisad, millised asuvad käesoleva kriminaalasja materjalide juures, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas olevad E. J. kuulunud esemed sinist värvi teksapüksid, pruuni värvi rihmiksandaalid, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. (kd I tl 43-52) Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 käesolevas kriminaalasjas Aleksandr Mišinilt tema kinnipidamisel ära võetud riided: musta värvi nokamüts „Arctic Circle“, musta värvi kampsun, jope, T-särk, beeži värvi püksid koos püksirihmaga, halli värvi dressipüksid, musta värvi jalatsid ja sokid, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Aleksandr Mišinile või tema poolt nimetatud isikule. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas sündmuskohalt 12.07.2019.a kaasa võetud esemed: purunenud servadega klaasist pudelikaelad, purunenud klaaspudelikest ARSENITŠ, DNA proov verekahtlase määrdumisega salvrätikult, võti, tühi sigaretipakend WEST, tühjad 0,5 liitrised klaaspudelid, plastikust 250 ml pudelid, põlenud helesinist värvi tekstiil, puuteproov keedupoti käepidemelt, puidust toolijalad, hekikäärid, pihustiga pudel Evolutsion, verekahtlase määrdumisega lahti lõigatud kampsun, põlenud musta värvi nahkjope, põlenud tumesinist värvi tekstiil, puidust mööblijalg, sinist värvi telk koos liigendraamiga, hallid dressipüksid, verekahtlase määrdumisega madratsikate, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo 18 toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulud - DNA, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, isiku surnu kohtuarstliku ekspertiiside teostamiste eest. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 584 eurot ning seda alates 01.01.2020.a s.t esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1460.- eurot. Kui sundraha suurus on tuletatav kuriteo raskusastmest ja seadusest ning selle väljamõistmine kannab endas kriminaalmenetluse üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulude puhul on tegemist kuludega, mis seonduvad vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus(ed) on üheselt väljaarvestatavad. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiisid on kohtu hinnangul olnud kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetasid süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud süüdistatavalt ka välja mõista. Arvestades DNA ekspertiisi teostamise käigus võetud DNA analüüside kogust tuleb jätta süüdistatava kanda ekspertiisikulu summas 2223.- eurot. Juhindudes KrMS § 108 lg 1 DNA ekspertiisi teostamisega kaasnenud kulu summas 3021.- eurot tuleb jätta riigi kanda, seda seetõttu, et osa võetud ja analüüsitud proovid Aleksandr Mišiniga puutumuses ei olnud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud Aleksandr Mišini suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr 7.1-3/208), millise ekspertarvamuse tulemus on olnud vajalik käesolevas kriminaalasjas tuvastamaks, kas süüdistatav teo toimepanemise ajal oli võimeline oma tegudest arusaama s.t antud ekspertiisi läbi viimine on olnud asjakohane ning põhjendatud ning ekspertiisi käigus tekkinud kulud summas 765.- eurot kuuluvad välja mõistmisele süüdistatavalt. Antud kriminaalasjas on teostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 19E-PÕS00227299), millise maksumus on olnud 222.- eurot. Arvestades fakti, et käesolevas kriminaalasja on tõendamist leidnud, et Aleksandr Mišin on pannud toime
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis on asjakohane ning põhjendatud temalt välja mõista ka märgitud ekspertiisikulu. Määratud kaitsjale makstud tasudesse leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine Aleksandr Mišinile kohtueelsel – ning kohtulikus uurimises on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud ning seda kogusummas 730,80.eurot. 19 Süüdistatavalt sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisitasude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Aleksandr Mišin on täisealine, vaatamata sellele, et viimane igakuist sissetulekut töötasu näol ei oma ei ole see piisavaks põhjendatuks käesolevas kriminaalasjas temal tekkinud menetluskulusid sh sundraha vähendada või riigi kanda täies ulatuses jätta. Kohus peab võimalikuks kohaldada Aleksandr Mišin suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut, võimaldades tal tasuda välja mõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Arvestades teadmist, et Aleksandr Obraztsov süü temale etteheidetud kuriteos
MS § 181 lg 1 tuleb jätta viimasel käesoleva kriminaalmenetluse kestel tekkinud menetluskulud – kaitsjatasu summas 475,80.- eurot riigi kanda. Aleksandr Obraztsov oli käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.07.2019.a kell 11:37 kuni 25.07.2019.a kell 13:02 s.o 2 päeva vangistust. Vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse 5 lg 1 p 2 kohaselt võib Aleksandr Obraztsov nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. SKHS § 2 lg 1 kohaselt menetleja poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.