Obsah (4)

§ 227§ 15§ 50§ 199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-1554 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

§ 227lg 5 p 3 alusel määratud lisakaristuse osas ning jätta lisakaristus kohaldamata.

1. Tühistada PPA Lõuna Prefektuuri 16.03.
2. a otsus väärteoasjas nr 2780,20,001701 põhikaristuse täitmise korra osas.
3. Määrata, et Priit Pajul on õigus tasuda rahatrahv 200 (kakssada) trahviühikut, s.o 800 (kaheksasada) eurot osadena 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Muus osas jätta PPA Lõuna Prefektuuri 16.03.
5. a otsus väärteoasjas nr 2780,20,001701 muutmata.
6. CD plaat, millel on salvestis Priit Paju kiiruseületamise kohta, jätta väärteoasja juurde.
7. Edastada käesolev kohtuotsus Priit Pajule ning PPA Lõuna Prefektuurile. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
8. 19.02.
9. a koostas PPA Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Emil Popazov väärteoprotokolli (tl 34) selle kohta, et Priit Paju, juhtides 19.02.
10. a kella 16.57 ajal Tartu maakonnas, Tartu linnas Ida ringteel (suunaga Lammi tn), teelõigul suurim lubatud kiirus 70 km/h, mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimisnumbriga XXX, sõitis kiirusega 143 km/h +/- 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 68 km/h. Sellise tegevusega rikkus Priit Paju liiklusseaduse (

) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime

227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 60 kilomeetri tunnis.

1. 21.02.2020.a esitas Priit Paju Lõuna Prefektuurile kirjaliku vastulause väärteoprotokollile, milles märkis, et liikus Tartu vangla juures olevalt ringteelt Annelinna suunas ja tema ette sattus liikleja, kes pidurdas iga 5-10 sekundi järel. Seetõttu reastus Priit Paju ümber ja liikus lubatud kiiruse piires, kuid üks hetk enne raja lõppemist sai ta aru, et tema sõidurada lõpeb ja on vaja saada tagasi välimisse ritta, mis oli täis olematu pikivahega sõidukeid ja ta märkas 100 meetri kaugusel endast ees parajat vahet, kuhu mahtuda. Sellel hetkel tegi ta vale otsuse, et kiirendada enda sõidukiga sinna tühimikku mõtlemata kiirusepiirangule.
2. PPA Lõuna Prefektuuri 16.03.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,001701 (tl-d 3233) karistati Priit Paju

227 lg 4 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 800 eurot.

§ 227lg 5 p 3 alusel ja Kar

S § 61 lg 1 kohaldades võeti talt lisakaristuseks ära juhtimisõigus 2 kuuks.

1. 07.04.
2. a esitas menetlusalune isik Priit Paju selle otsuse peale kaebuse maakohtule (tl-d 2-6). Menetlusaluse isiku väitel võib saadud karistuse tõttu osutuda keeruliseks või ohtu seada tervikuna tema tööelus osalemise ja pere majandusliku toimetuleku. Ta töötab ettevõttes, mis tegeleb põllumajandusmasinate ja -seadmete müügiga ning remondiga ja Priit Paju töökohustuste hulka kuulub peamiselt varuosade ostu ja müügiga seonduv, sh kliendi juures kohapeal. Seega 2 kuuks juhilubadest loobumine tähendab, et ta ei saa töökohustusi ootuspäraselt täita ja ees võib oodata töökohast ilmajäämine. Ühtlasi on juhilubade puudumine takistuseks tema elukohast tööle minekul, kuigi aeg-ajalt saaks ka elukaaslase abi kasutada, on see igapäevaselt võimatu, sest tööelu kulgeb erinevas rütmis. Priit Paju märkis, et elab küll vanematest eraldi iseseisvalt, kuid üks vanematest on puude ja osalise töövõimega ja hetkel töötu, seega toetab Priit Paju teda ülalpidamisel. Eriolukorra ajal puudub kindlus töösuhte jätkumise osas, see võib osutuda üle jõu käivaks kohustuseks. Priit Paju selgitas, et mõistab oma väärteo raskust ja ohtlikkust nii kaasliiklejatele kui ka iseendale. Priit Paju palub lugeda kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 järgi ja määratud rahatrahvi vähendada või võimaldada ositi tasumist, lisakaristuse kohaldamine tühistada, kuna see seab ohtu töökohustuste täitmise ja sellest sõltuvalt nii tema kui tema vanema sotsiaalmajandusliku toimetuleku. 2
3. 09.04.2020.a määrusega jättis Tartu Maakohus Priit Paju kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtajaks 23.04.
4. Kaebuses ei olnud märgitud, kas kaebaja soovib võtta osa kohtuistungist või nõustub kirjaliku menetlusega, samuti kas kaebuse esitaja soovib kaitsjat ning dokumente tööülesannete täitmise kohta, mis tõendaksid juhtimisõiguse vajadust.
5. 22.04.
6. a esitas Priit Paju kohtule kaebuse lisa, milles märkis, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi kaitsja osalemist menetluses (tl 1521). Lisaks esitas Priit Paju töölepingu ja töölepingu lisa.
7. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 28.08.2020 (tl 37-38), milles märkis, et Priit Pajule määratud karistus on olnud proportsionaalne meede toimepandud rikkumisele reageerimiseks, rikkuja mõjutamiseks ja pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid. Taolise karistuse on tinginud kaebaja poolt toime pandud äärmiselt kõrge ohtlikkusega teo iseloom, s.o sõidukiiruse ületamine linnas 68 km/h võrra. Taolisel määral kiiruse ületamine on tahtlik tegu, põhjenduseks on toodud teise sõiduki kahtlane olemus. Seega polnud mingit objektiivset vajadust tekkinud liiklusolukorras taolist kiirust arendades teistest liiklejatest ette jõuda. Kohtuvälise menetleja rahatrahv maksimaalses määras

§ 227

lg 3 järgi ja juhtimisõiguse äravõtmine alla seaduses ettenähtud alammäära, ei ole kaebaja suhtes ülemäärased mõjutusabinõud. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmisega võib kaasneda ajutine ebamugavus, kaitstakse seejuures teiste isikute õigust ohutule liikluskeskkonnale.

1. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl-d 15 ja 37 pöördel). Kohtu seisukoht
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
3. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 13.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

§ 15

lg 2 p 2 ja lg 5 järgi võib kohalik omavalitsus suurendada asulasisesel teel suurimat lubatud sõidukiirust 90 kilomeetrini tunnis või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulavälisel teel

§ 15

lg 1 p-s 2 3 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Käesoleval juhul on nimetatud teelõigul (Idaringteel Lammi ja Turu tn lõigul, suunaga Lammi tee) suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h (tl 34). Priit Paju juhtis mootorsõidukit Audi A4 Avant reg numbriga XXX väärteoprotokolli andmetel 143 km/h +/+ 5 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. 14.

§ 227sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 60 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni (

§ 227lg 4).

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 19.02.
2. a kella 16.57 ajal juhtis Priit Paju Tartu linnas Idaringtee tn (Lammi ja Turu tn) liikumise suunaga Lammi tn suunas, s.o asulasisesel teel mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimisnumbriga XXX. See on tõendatud väärteomaterjalide juures oleva videosalvestisega ning ka menetlusalune isik ise ei ole seda asjaolu eitanud (vt menetlusaluse isiku selgitused tl 34 väärteoprotokollis).
3. Nagu märgitud eespool, on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks reeglina 50 km/h. Väärteomaterjalidest nähtub, et teelõik, kus Priit Paju mootorsõidukit juhtis, kuulus erandkiirusega teelõigu hulka ning suurim lubatav sõidukiirus oli 70 km/h. Seega pidi Priit Paju järgima

§ 50

lg 5 p 3 nõuet – juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 17. Videosalvestiselt selgub, et Priit Paju sõiduki reg numbriga XXX puhul näitas kiirusemõõtur maksimaalseks lugemiks 143 km/h. Kuna 136-166km/h liikuva sõiduki paigalt mõõtmisel on kiiruse väärtuse laiendmääramatuseks +/- 5 km/h (vt

§ 199lõike 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.

a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” lisa 1), siis järelikult tuleb lõplikuks mõõtmistulemuseks ning ka menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 138 km/h.

1. Kiirusemõõturiga saadud mõõtmistulemuse usaldusväärsus ei ole kohtu hinnangul kahtluse all, kuna kiirusemõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
2. a määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Nimelt kinnitab taatlustunnistus, et mõõtmist läbi viinud liikluspolitseinik Emil Popazov kasutas mõõtmisel taadeldud kiirusemõõturit (vt tl 30).
3. Järelikult on tõendatud, et Priit Paju, juhtides mootorsõidukit 138 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli vaid 70 km/h, ületas

§ 50

lg 5 p 3 nõuet rikkudes lubatud sõidukiirust vähemalt 68 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 20. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 4 21. Kohus leiab, et Priit Paju teadis, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h ning ta teadis ka seda, et ületab suurimat lubatud sõidukiirust. Priit Paju märgitud vastulausest väärteoprotokollile nähtub, et ta juhtis Tartu vangla poolt ringteelt tulles sõidukit lubatud sõidukiiruse raames (s.o 70 km/

1. h)ja selleks, et autokolonnist ette jõuda ja rida vahetada, ületas ta lubatud sõidukiirust (tl 35). Lisaks viitab asjaolule, et Priit Paju teadis, et ta ületab suurimat lubatud sõidukiirust, tema sõiduki kiirus, mis oli ka pärast võimaliku mõõtmisvea mahaarvamist 138 km/h. Kiiruste vahe (tuvastatult vähemalt 68 km/
2. h)on sõidukis viibivale isikule füüsiliselt vältimatult tajutav. Kuna Priit Paju sellele vaatamata oma sõidukiirust ei vähendanud, siis võib väita, et ta ka tahtis või vähemalt möönis sellise kiirusega sõitmist. Järelikult subjektiivsest küljest tegutses ta

§ 227lg-s 4 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.

22. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb selle teo eest karistada. 23.

§ 227

lg-le 4 vastavalt karistatakse sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja lisakaristusena kohaldada ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Kohtuväline menetleja määras Priit Pajule karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Seega karistas ta isikut rahatrahviga sanktsioonimäära kõrgeima määra lähedases määras. Lisakaristusena võeti menetlusaluselt isikult ära juhtimisõigus 2 kuuks, rakendades KarS § 61 lg 1 sätestatut.
2. Esmalt võtab kohus seisukoha Priit Pajule määratud põhikaristuse kohaldamise osas.
3. Kohtu hinnangul ei ole Priit Pajule määratud rahatrahv summas 200 trahviühikut ebaproportsionaalne meede.
4. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Priit Paju tegevuses ei ole karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s
6. Kohus ei tuvasta käesoleval juhul ka karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi, ka kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid, sh puhtsüdamlikku kahetsust. Priit Paju väljendatud kahetsus on vastulauses väärteoprotokollile vaid üldsõnaline – Priit Paju on väljendanud, et antud tegu uuesti ei kordu ja ta toimepandud tegu õigeks ei pea. Kohus leiab, et Priit Paju on väljendanud kohtule esitatud kaebuses kahetsust teo toimepanemise osas, et vähendataks rahatrahvi määra.
7. Kohus leiab, et Priit Paju süü on üle keskmise. Esmalt suurendab süüd Priit Paju suhtumise intensiivuss toimepandud teosse, st asjaolu, et Priit Paju pani teo toime tahtlikult (vähemalt otseses tahtluse vormis). Lisaks nähtub Priit Paju selgitusest väärteoprotokollist, et ta ületas kiirust selleks, et autokolonnist mööduda ja ümber 5 reastuda (tl 34). Seejuures ületas Priit Paju sõidukiirust lubatud sõidukiirusest väga suurel määral – vähemalt 68 km/h. Lisaks nähtub väärteo asja materjalidest, et Priit Paju ületas sõidukiirust sellisel ajal ja kohas, mil liikluses osales palju teisi sõidukeid (toimepanemise aeg kl 16.57). Sellega ohustas Priit Paju mitmete teiste liiklejate elu, tervist ja vara ning seadis ohtu lisaks endale ka teised liiklejad.
8. Lisaks on kohus seisukohal, et üldpreventiivses mõttes, st õiguskorra huvide kaitsmise mõttes tuleb Priit Paju poolt toime pandud üleastumisse suhtuda ülima tõsiduse ja rangusega. Tema rikkumine on väga tõsine, kuna kiiruseületamisega sellises ulatuses oleks võinud kaasneda väga rasked tagajärjed. Ühiskonnale tuleb anda signaal, et liiklusrikkumisi ja kiiruse ületamistesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt.
9. Samas tuleb ka arvesse võtta, et karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 36) puuduvad Priit Pajul kehtivad karistused. Seega on tegemist ühekordse süüteoga, mis on küll intensiivne rikkumine, kuid samas puuduvad Priit Pajul sarnased varasemad rikkumised. Seega peab karistus vastama Priit Paju teo intensiivsusele ja süüle ning eripreventiivseks eesmärgiks on ka hoida teda uute rikkumiste toimepanemisest.
10. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud Priit Paju karistada rahatrahviga, mis on oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra, nagu on toiminud kohtuväline menetleja. Seega leiab kohus, et põhikaristus vastab Priit Paju süüle ja toimepandud teo intensiivsusele.
11. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Priit Pajule määratud lisakaristuse osas – 2 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine.
12. Kohtupraktikas on leitud, et juhtimisõigust lisakaristusena ei saa ära võtta automaatselt, vaid nagu põhikaristusegi puhul, tuleb siingi lähtuda KarS §-s 56 sätestatud alustest. Seejuures tuleb lisakaristuse kohaldamine kõne alla eelkõige sellises olukorras, kus põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, st ta võib suure tõenäosusega panna toime samalaadseid rikkumisi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.
13. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-17, p 13).
14. Kohus märkis eespool, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused. Seega ei saa väita, et 19.02.2020.a toimepandud väärtegu oleks harjumussüütegu. Kuigi kohtuväline menetleja on märkinud, et on arvestanud, asjaoluga, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad, ei nähtu väärteo otsusest, miks on lisakaristuse kohaldamine proportsionaalne toimepandud süüteoga. Kohus leiab, et Priit Pajule määratud lisakaristus ei ole proportsionaalne toimepandud teo raskusega ning arvestades asjaoluga, et Priit Pajul puuduvad varasemad kehtivad karistused, ei ole alust väita, et tegemist oleks jätkuvalt ühiskonnale ohtliku isikuga, mistõttu tuleks eripreventiivsel eesmärgil kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust.
15. Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et kohtuvälise menetleja määratud lisakaristus, millega võeti Priit Pajult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks, tuleb tühistada ning lisakaristus jätta kohaldamata.
16. Kuigi kohus jättis rahuldamata Priit Paju taotluse rahatrahvi vähendamiseks, väärib kohtu hinnangul kaalumist tema esitatud taotlus rahatrahvi tasumise ajatamise osas. 6
17. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat.
18. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et menetlusalune isik töötab O.T. OÜ-s ning töötasu ühes kuus on X eurot bruto (vt tl 17), seega on keskmiselt netopalk igas kuus X eurot (tl 4). Lisaks on Priit Paju selgitanud, et toetab oma puudega ja töötut vanemat – samas ei ole Priit Paju esitanud kohtule puudega seotud dokumente, millega oleks tõendatud, et Priit Paju lapsevanem ei ole võimeline ennast ise üleval pidama ja seega on Priit Pajul ülalpidamiskohustuse kohustus.
19. Siiski võib järeldada tulenevalt Priit Paju esitatud töölepingust, et Priit Pajule võib temale kohtuvälise menetleja poolt määratud 800 euro suuruse rahatrahvi tasumine ühe korraga olla majanduslikult ülemäära koormav. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et Priit Pajul tuleb võimaldada tasuda temale mõistetud rahatrahv ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7