1-19-5267/57

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5267 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tarmo Tuvi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu TARMO TUVI, isikukood 39111062722, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 01.06.2019 ja lõpp 26.08.2022 Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar määratud korras RESOLUTSIOON Jätta TARMO TUVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar (asukoht Maakri 23, 10145 Tallinn) kasuks 170,40 (ükssada seitsekümmend eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 28,40 eurot) eurot vandeadvokaat Sven Sillari poolt määratud korras süüdimõistetu Tarmo Tuvi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Tarmo Tuvilt menetluskuluna kaitsjatasu 170,40 (ükssada seitsekümmend eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Sven Sillari poolt osutatud õigusabi eest. Tarmo Tuvil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700054089 ning selgitus: „Tarmo Tuvi, 1-19-5267, kaitsjatasu“. Menetluskulu 2 tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarmo Tuvi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 23.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5267 tunnistati Tarmo Tuvi süüdi KarS § 4231 järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.03.2019 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati mõistetud liitkaristuse kandmise aega arvestama alates Tarmo Tuvi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.06.
3. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 8 korral, vanglas viibib ta kolmandat korda. Viimane kuritegu on süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Kriminaalkorras on isikut karistatud avaliku korra raskete rikkumiste, omavoliliste sissetungimiste, asja omavolilise kasutamise, varguste, röövimise, võimuesindajate suhtes vägivalla kasutamise ja võimuesindajate solvamise eest, kehalise väärkohtlemise ja lõhkeseadeldisega ähvardamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Alates 03.06.2020 on kinnipeetav määratud tööle koristajaks. 13.03.2020 läbis ta sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 11 kuud vangistust. Varasemalt elas kinnipeetav koos isaga xxxx külas aadressil xxxx isale kuuluvas korteris, kuid peale isa surma müüs õde korteri maha. Hiljem üüris isik vallalt korterit xxxx külas aadressil xxxx. Enne praegust vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega aadressil xxxx, elukaaslase emale kuuluvas korteris. Peale vangistust plaanib isik elama asuda aadressil xxxx (xxxx). Isikul on elukoha kasutamiseks olemas elamispinna omaniku, xxxx Linnavalitsuse nõusolek ja xxxx poolt väljastatud garantiikiri. Kuna xxxx eluruumide puhul ei ole eelnevalt kindlalt teada, kes isikuga samas toas elama hakkab, siis on kõik seal elavad ja elama asuvad isikud kinnitanud suuliselt oma nõusolekut elektroonilise järelevalve kohaldamiseks oma kaasüürnikele. O I on andnud oma kirjaliku nõusoleku Tarmo Tuvi vabanemiseks antud aadressile. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kuni
4. klassi lõpuni õppis isik xxxx. Õppimis- ja käitumisprobleemide tõttu jätkas õpinguid xxxx, kus jäi lõpetamata
5. klass. Viru Vanglas asus isik õppima
6. klassis, kuid seoses Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega jäid õpingud pooleli. Tartu Vanglas keeldus kooli minemast, hiljem nõustus õppimisega, kuid hindamisel selgus, et tema õppeoskused on nõrgad, mistõttu ei lisatud teda
7. klassi nimekirja. Käesoleva vangistuse raames on isik nõus omandama 3 põhiharidust. 17-aastaselt asus isik mitteametlikult tööle ehitusel, paigaldades katuseid. Hiljem on ta töötanud mitteametlikult ehitusel erinevates kohtades, sealhulgas Soomes. Enne praegust vangistust paigaldas ametlikult xxxx firmas xxxx moodulmaju. Varem on esinenud perioode, kus isik tarvitas alkoholi ja elatus ebaseaduslikust tulust. Peale vangistust plaanib kinnipeetav tööle asuda xxxx OÜ-sse, mis asub xxxx ja mille tegevusaladeks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Xxxx OÜ töödejuhataja M R sõnul on Tarmo Tuvi neil varem töötanud ning vabanemisel oleks tal töökoht olemas. xxxx OÜ juhatuse liige E K kinnitas samuti, et tema ettevõttel oleks võimalik Tarmo Tuvile tööd pakkuda. Tegemist oleks üldehitaja tööga ja tööleping oleks tähtajatu. Tööandja iseloomustas kinnipeetavat tubli ja kiirelt õppiva töömehena. Isik on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, mis näitab, et tema majandusliku toimetuleku oskus on nõrk. Vangistuses saab isik majanduslikku toetust tuttavalt. Vanglasse laekunud tasumata rahalisi nõudeid on 4513 eurot. Vanglas töötamisest isik väga huvitatud pole, sest peab tervist halvaks ja sooviks pigem õppida. Omab arvestatavaid tööoskusi ehituses, mis võivad vabanemisel kasuks tulla. Vabanedes saaks majanduslikku tuge ka õelt. Kinnipeetava isa on surnud ning ema M O on suhted pigem halvad. Ema kuritarvitab alkoholi. Vanema õe T A aegajalt suhtleb. Vabaduses suhtles varem kriminaalse taustaga isikutega, kuid enne praegust vangistust on väidetavalt tekkinud seaduskuulekas tutvusringkond xxxx. Eestis käis isik enda sõnul ainult kriminaalhooldusel. Varem on isik toime pannud grupiviisilisi vargusi, mis näitab, et ta oli mõjutatav teiste poolt. Hetkel ennast mõjutatavaks ei pea. Elukaaslase E R suhtleb telefoni ja kirja teel. Kuna elukaaslane elab xxxx, siis külastamine on kinnipeetava sõnul keeruline. Suhted elukaaslase E R pole head ja toetavad. Kinnipeetav alustas alkoholi tarbimist enda sõnul põhikooli
8. klassis. Varem on isik öelnud, et tema kuritegudes ning probleemides ei ole süüdi alkohol, vaid seda pidude jooksul lihtsalt tarbiti. Ei näe seost alkoholi ja kuritegude vahel. On varem öelnud, et oli olukordi, kus alkoholi tarbiti nädal aega järjest igapäevaselt, kuid ei leia, et see oleks probleem. Praeguse kuriteo toimepanemisel oli isik alkoholijoobes. Tunnistab, et ka varasem kehaline väärkohtlemine (
9. a) sai alguse baarist, kui ta oli alkoholijoobes. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Seoses sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisega peab isik vajalikuks oma tarvitamisharjumusi muuta. Isik tunnistab, et on peol nuusutanud kokaiini. Vangla andmetel on kinnipeetav varem proovinud kanepit, GHB-d, amfetamiini, MDMA-d elu jooksul mõni kord. Süstimist ei ole tuvastatud, kuid tunnistab klubis GHB üleannustamist 2017.a. Isik ei pea narkootikume enda jaoks probleemiks. Vanglas on diagnoositud sõltuvus kokaiinist. Tervise tõttu ei saa isik enda sõnul teha kõiki vanglas pakutavaid töid. Kinnipeetava sõnul suudab ta käituda konfliktsetes olukordades nüüd rahulikumalt. Varasemalt on isik vangistuses korduvalt elanud oma pingeid välja kaaskinnipeetavaid ja vanglateenistuse ametnikke rünnates. Peale vangistust plaanib kinnipeetav minna tagasi tööle Rootsi, teha ära juhiload, maksta ära võlad ja arendada elukaaslasega suhteid edasi. Arvestades isiku minevikku, siis pole kindel, kas ta suudab vabanedes asuda õiguskuulekale teele. Negatiivsele suhtumisele ametiisikutesse viitab korduv karistatus vanglateenistuse ametnike ründamise ja solvamise eest. Vanglas võib isik temale mittesobivate otsuste või tööprotsesside korral käituda väljakutsuvalt. Negatiivsele suhtumisele kriminaalhooldusesse viitab kriminaalhoolduse reeglite rikkumine (pani toime uue kuriteo). Enda sõnul on isik muutunud ja ametiisikutega ta enam konflikti ei otsi, ka kaaskinnipeetavatega suudab ta rahulikumalt läbi saada. Samas on kaaskinnipeetavate ja ametnikega suheldes täheldatud teatavaid pingeid, mis pole veel rikkumisteni viinud. Suure osa oma elust on isik viibinud vanglas. Seni läbitud tegevused pole andnud tulemust, sest isik on jälle sattunud vanglasse. 4 Motivatsioon oma käitumise muutmiseks on madal. Kinnipeetav on ohtlik ametnikele ja vangidele, kõrgohtlik avalikkusele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk), ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Tarmo Tuvi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 26.08.
10. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Tarmo Tuvile lisaks KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,5,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Tarmo Tuvi kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elukaaslasega on tal suhted normaalsed, aga ta võttis seisukoha, et on parem vabaneda kuhugi, kus on toetav grupp. Garanteeritud töökoht on tal olemas, see asub nii Eestis kui ka xxxx. Tal on plaan minna xxxx tööle. Ta on töötanud seal aasta ja 8 kuud. Eriala ta omandanud ei ole. Tema kõige lähedasemateks isikuteks on õde ning ülemus. Tal on palju rikkumisi sellepärast, et ta on katkisest perest, kuid nüüd ta on vanemaks saanud ning saab aru, et need teod ei olnud õiged. Ta ei saa aru, kuidas on vanglas olles tuvastatud kokaiini sõltuvus. Auto, millega ta kuriteo toime pani, müüs ta maha ning selle raha eest hakkab ta lube tegema. Ta oskab sõita ja tunneb liikluseeskirju. Ta on kunagi ka autokoolis käinud. Ta sooviks jalavõruga vabaneda, asuda uuesti tööle, maksta oma võlgnevused ära, olla oma lähedastega koos. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Tarmo Tuvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Tarmo Tuvi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et toetab süüdimõistetu seisukohti ja taotlust. Selle taotluse vastu räägib enim vangla arvamus. Kõrgohtlik peaks olema selline isik, kes istub supermaxis. Vangla koostatud dokument ei ole asjakohane, kohus peaks tuginema eelmisele kohtuotsusele. Kaitsja leidis, et taotlus võruga vabaneda on põhjendatud. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tarmo Tuvi ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 3 aasta 2 kuu 25 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud 5 ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on isikul 8 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodut ilmestab kasvõi seegi, et Tartu Maakohtu 23.10.2019 kohtuotsuse kohaselt Tarmo Tuvi isikuna, keda on karistatud 28.03.2019 Tartu Maakohtu otsusega süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest, omamata juhtimisõigust, juhtis taas 01.06.2019 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtu hinnangul on isikul aja jooksul välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning ta ei mõista oma käitumise ohtlikkust. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Viimase kuriteo toimepanemise ajal oli isik alkoholijoobes. Varasemalt on ta tunnistanud, et esines olukordi, kus ta tarvitas alkoholi nädal aega järjest, igapäevaselt. Seega võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabanemisel pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks nähtub iseloomustusest, et vanglas on isikul diagnoositud kokaiini sõltuvus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 4513 eurot, mille tasumine mõjutab tema majanduslikku toimetulekut vabanemisel. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut varasemalt korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude eest, mis viitab tema nõrgale majandusliku toimetuleku oskusele. Kuna isik pani viimase kuriteo toime Tartu Maakohtu 28.03.2019 otsusega määratud katseaja alguses, olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, siis puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetavat iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta on määratud 03.06.2020 tööle koristajaks. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda aadressil xxxx, kus asub xxxx ning tööle xxxx OÜ-sse. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Tarmo Tuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 170,40 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 01.09.2020 kohtumäärus 1-19-5267 jõustus 23.10.2020 kohtumäärusega. Kai Rosar /allkirjastatud digitaalselt/ referent Tartu Ringkonnakohtu