← Eesti

3-20-535/3

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

  1. september 2020, Tartu 3-20-535 A.K. kaebus Eesti Vabariigi tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kriminaalasjas tehtud kohtulahendiga Tartu Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus A.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.K. RESOLUTSIOON Jätta A.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohus mõistis
  7. detsembri
  8. a otsusega nr 1-13-6111 kaebaja õigeks karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-s 2 nimetatud kuriteo osas ja jättis tema kaitsja tasu 14 774 eurot riigi kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  9. novembri
  10. a otsusega kaebajat puudutavas osas Tartu Maakohtu
  11. detsembri
  12. a otsuse ja tunnistas kaebaja süüdi KarS § 3891 lg 2 alusel ning karistas teda kaheaastase vangistusega, mille hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Otsuse kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui kaebaja ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaebajalt mõisteti riigi kasuks välja sundraha 645 eurot ja menetluskulud 16 171, 06 eurot. Riigikohus jättis
  13. märtsi
  14. a määrusega kaebaja kassatsiooni ringkonnakohtu
  15. novembri
  16. a otsuse peale menetlusse võtmata.
  17. Kaebaja esitas
  18. märtsil
  19. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tartu Ringkonnakohtu
  20. novembri
  21. a otsusega ja Riigikohtu
  22. märtsi
  23. a määrusega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine tema suhtes. Kaebaja taotles varalise kahju hüvitamist summas, mis vastas menetluskulude suurusele s.o 16 816,06 eurot ja mittevaralise hüvitisena kriminaalasja uut läbivaatamist. Samuti taotles kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 osas.
  24. Tartu Halduskohus tagastas
  25. juuni
  26. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel ja jättis resolutsiooni p-ga 2 läbi vaatamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks. Määruse põhjendused olid järgnevad. 3.
  27. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on küll avalik-õiguslikud, kuid teistsuguse menetluskorra näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). 3.
  28. Kuivõrd SKHS jõustus
  29. mail
  30. a ja kriminaalasja nr 1-13-6111 menetlus lõppes pärast SKHS jõustumist, siis esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks SKHS-s sätestatud alustel ja korras (SKHS § 23 lg 1). 3.
  31. Kuna kohus asja sisuliselt läbi ei vaadanud, siis ei ole kohtul võimalik lahendada kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks ja kohus jättis selle läbi vaatamata.
  32. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  33. juuni
  34. a määrus, võtta kaebus menetlusse ja saata asi lahendamisele Tartu Halduskohtule teises koosseisus. Määruskaebust põhjendab kaebaja sellega, et juhul kui vaidlusalune Tartu Halduskohtu määrus jääks jõusse, ei ole kaebajal oma õiguste rikkumise tuvastamiseks alternatiivset õiguskaitsevahendit. Kaebaja loobub oma
  35. märtsil
  36. a esitatud kaebuse pst 3 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  38. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebaja kohtul tuvastada, et Tartu Ringkonnakohtu
  39. novembri
  40. a otsusega ja Riigikohtu
  41. märtsi
  42. a määrusega on rikutud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Halduskohus oli seisukohal, et sõltumata kriminaalmenetlusest tulenevate vaidluste avalikõiguslikust olemusest, ei kuulu need halduskohtu pädevusse, sest SKHS-st tulenevalt on neile ette nähtud HKMS-st erinev menetluskord.
  43. Kuivõrd kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtutele (SKHS §-d 14-17), on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Kui kohus ei vaata asja sisuliselt läbi, siis ei lahendata ka taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, seega jättis halduskohus selle õigesti läbi vaatamata.
  44. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  45. juuni
  46. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.