KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-138221 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2020, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi AS G4S Eesti ha

§ 416

) Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.01.2017 turvateenuse osutamise lepingu nr KV-17/

1. Leping lõpetati võlgnevuse tõttu 22.10.
2. Eeltoodud lepingu alusel kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,0657% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Kostja ei ole täitnud võetud kohustisi hageja ees nõuetekohaselt. Kostja rikkus lepingus kokkulepitud teenustasu maksmise kohustust. Hageja üritas enne lepingu lõpetamist korduvalt erinevate sidevahendite abil kostjaga ühendust saada ja jõuda siduvate kokkulepeteni võlgnevuse tasumise osas. Hageja saatis kostjale 01.10.2018 pretensioonkirja, milles anti kostjale aega võlgnevuse tasumiseks kuni 09.10.
3. Kuna pretensioonkirja ja täiendavate teatiste tulemusena jäi võlgnevus jätkuvalt tasumata, siis lõpetati leping 22.10.2018 kehtinud lepingu üldtingimuste punkt nr 5.5 alusel võlgnevuse tõttu 22.10.
4. Kostja rikkus lepingut ka seadmete tagastamisega viivitamisel. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et lepingu lõppemise järgselt kohustus kostja lepingu punkt 2.2.8 alusel tagastama hagejale komplektse ja töökorras häireseadmestiku kolme kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates. Kostja ei ole hagejale seadmeid tagastanud. Seega esitas hageja kostjale seadmete väärtuse hinna. Hagimenetluse alustamise seisuga on kostjal maksetähtaja ületanud arveid kokku 1780,17 eurot, millele lisandusid hagiavalduse esitamise seisuga välja arvestatud viivised summas 532,71 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1780,17 eurot, 532,71 viivist kuni hagiavalduse esitamiseni (18.03.2020), hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (19.03.2020) ehk edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt kuni põhinõude (s.o 1780,17 eurot) täies ulatuses tasumiseni kostjalt AS G4S Eesti kasuks välja viivis arvestusega 0,0657% päevas ja menetluskulud (riigilõiv 275 eurot, esinduskulud ilma käibemaksuta 225 eurot ning menetluskuludelt seadusega ettenähtud viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses, kuni menetluskulude täitmiseni. 2

§ 407lg 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus teatada, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 15.07.2020. Kostja edastas allkirjastamata meili, milles teatab, et ei ole otsusega nõus. Kohus edastas kostjale kohtunõude, milles selgitas, et antud asjas ei ole kohus otsust veel teinud ja soovib kostjalt nõude osas põhjendatud vastust. Kohtule esitatud vastus tuleb allkirjastada, seda kas siis käsikirjas allkirjastatult või elektrooniliselt. Kostja saatis samalaadse meili, mis oli allkirjastamata, põhjendamata ning piirdus lausega, et otsusega nõus ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et antud juhul tuleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja sisuliselt vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus leiab, et allkirjastamata vastust ei saa lugeda tahteavalduseks, samuti märgib kohus, et esitatud meili ei saa lugeda vastuseks. Kostja vastus, et ei ole nõus otsusega ei ole põhjendatud, samuti ei olnud kohus selleks ajaks veel otsust teinud.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ja 225 eurot õigusabikulud ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 275 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-le 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 120 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindami3

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4