Obsah (6)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 29§ 132

4-20-3537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-3537 Kohtunik Piia Jaaks

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Roomet Ruus tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lg 3 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Roomet Ruusile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.
2. Rahuldada Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva 1 4-20-3537 jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. I Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Kärdla PJ 11.08.2020 otsusega väärteoasjas nr 2390,20,000214 karistati Roomet Ruusi järgmise rikkumise eest – 16.07.2020 kell 23:06 Heltermaa mnt 11 Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond, juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,13 mg/l. Rikkus LS § 69 lg
3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg
4. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Roomet Ruusi LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. II Kaebus 23.08.
5. a saabus Pärnu Maakohtusse R.Ruusi kaebus /tl 1-4/, milles palutakse muuta määratud karistust. R.Ruus leiab, et kohtuväline menetleja on hinnanud valesti süü suurust ja karistus on ebaproportsionaalselt raske. Otsuses on negatiivse asjaoluna välja toodud varasem liikluskäitumine, kuid varasemad karistused puuduvad. Ei pannud tegu toime tahtlikult, arvas, et on kaine ja võib sõita. On oma tegu tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Juhtimisõiguse säilimine on R.Ruusile oluline ka töö otsimisel ja juhutöödel käimisel. III Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu ja on seisukohal /tl 6/, et kaebajale määratud karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja KarS § 56 lõikest 1 ja kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadest. Asjaolu, et isik tarbib alkoholi ja otsustab mõne aja pärast sõitma minna veendumata, et see on lubatud, ei saa kuidagi lugeda ettevaatamatuks teoks. Isik ei veendunud kuidagi, et varem tarbitud alkohol ei avalda talle mõju vaid arvas, et see nii on. Viide algajale juhile põhjendab pigem seda, et isik on üsna hiljuti läbinud sõiduki juhile ettenähtud koolituse ning ikkagi ei ole piisavalt hoolas veendumaks, kas tema käitumine on lubatav. Roomet Ruusi alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendiga mõõtes 0,272 mg, tõenduslikku alkomeetrit kasutades 0,18 mg, mis samuti iseloomustab tema teo suuremat ohtlikkust. Kõnealusel juhul on kohtuväline menetleja hinnanud süü keskmisest suuremaks arvestades, et isik on suhteliselt värskelt omandanud teadmised mootorsõiduki juhtimisel kehtivatest reeglitest ning eksinud nii olulise reegli vastu. Arvestades, et tegemist on algaja juhiga on karistuse eripreventiivne eesmärk panna isik juhtimisõiguse äravõtmise näol järgi mõtlema oma teo üle karistuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Roomet Ruusi kaebuse kohaselt on juhtimisõiguse säilimine oluline töö otsimisel ning juhutöödel käimiseks. Kohus oma lahendis 4-20-312 märgib, et isikliku sõiduki asemel ühistranspordi kasutamine võib olla tülikas ja ajakulukas ning taksosõit rahalist väljaminekut põhjustav, kuid karistus ei peagi olema sikule mugav kanda. Küll aga aitab selline karistus süüdlasel tunnetada, et mootorsõiduki juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ning varasemat taunitavat liikluskäitumist ei tohi korrata. III Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 6pöördel, tl 8/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud 2 4-20-3537 faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /VTT tl 5/ ja väärteootsuses /VTT tl 6/ olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Roomet Ruus on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 16.07.

1. a /VTT tl 1/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 1 pöördel/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 16.07.
2. a ja väljatrükk /VTT tl 2, 3/; -menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 16.07.
3. a /VTT tl 4/. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et Roomet Ruus juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,13 mg. R.Ruus rikkus LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et R.Ruusi poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et R.Ruus pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. R.Ruus on öelnud, et jõi 16.07.202 ühe A. Le Coq õlle kella 21-22 vahel ja vähemalt pool tundi hiljem läks sõbra juurde ja peale seda rooli, kuid ei tundnud ennast joobes olevat, oli 100 % kindel, et võib sõita. Kontrolli käigus /VTT tl 2 pöördel/ on tuvastatud R.Ruusil silmade punetus ja suured silma pupillid, kuid ei käitumises ega reaktsioonides häireid ei esinenud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et R.Ruus ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise mentleja selgitus, et asjaolu, et sõidukil puudub algaja juhi tunnusmärk oli Roomet Ruusil teada, kui ta asus sõidukit juhtima, seega asus ta teadlikult toime panema õigusrikkumist, ei ole puutumuses käesoleva väärteoasjaga, sest väärteoprotokollis olevas teokirjelduses ei heideta R.Ruusile ette, et ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus algaja juhi tunnusmärk. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
4. peatüki
5. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Roomet Ruus on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Roomet Ruus poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 3 4-20-3537 Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistamise alus on isiku süü. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et süül on kvantitatiivne mõõde, mida tuleb iga isiku ja tema teo puhul eraldi hinnata. Kuid kohus ei näe väärteootsusest, et kohtuväline menetleja oleks karistuse määramisel sellest seisukohast lähtunud. Kohtuväline menetleja leiab, et R.Ruus süü on keskmisest suurem, kuna R.Ruus on algaja juht ja suhteliselt värskelt omandanud teadmised mootorsõiduki juhtimisel kehtivatest reeglitest ning eksinud nii olulise reegli vastu. Kohus leiab, et asjaolu, et isik on algaja juht, ei ole iseenesest süüd suurendava asjaolu. Kõik mootorsõiduki juhid, hoolimata sellest, millal nad vastava koolituse on läbinud ja juhtimisõiguse omandanud, peavad teadma ja järgima liiklusreegleid. Vaadates R.Ruusi poolt toime pandud tegu, selgub, et R.Ruus on mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületamine oli miinimummäära lähedane. Kohus juba tuvastas, et R.Ruus pani teo toime hooletusest. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse R.Ruusile ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohtuväline menetleja on leidnud, et tegemist on üldohtliku süüteoga. Üldohtlikud süüteod on sätestatud Karistusseadustiku 22.peatükis, §-des 403 - 412-1 ja mootorsõiduki juhi poolt alkoholipiirmäära ületamine nende alla ei kuulu. Liiklusseaduses on sätestatud süütegudena liiklusseaduses sätestatud normide rikkumised. On selge, et liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus ja liiklusreeglite mittejärgimine võib tekitada olukorra, mille tagajärjel satuvad ohtu nii rikkuja enda kui kaasliiklejate tervis või elu. Kohus leiab, et seetõttu ongi seadusandja sätestanud konkreetsete liiklusnõuete rikkumise eest karistused ja seadusandja poolt paika pandud sanktsioonides sisaldub juba teo võimalik ohtlikkus. Kuid igal konkreetsel juhul tuleb teo ohtlikkus ja süü suurus tuvastada. Kohus leiab, et R.Ruusi süü on väike, tegemist on ühe normi rikkumisega, tegu on toime pandud hooletusest, R.Ruusi väljahingatavas õhus oli alkoholi vaid 0,03 mg/l rohkem kui piir, millest algab mootorsõiduki juhtimisõiguse keeld. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, kohus nõustub sellega. Kohus leiab, et kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda ka seda, et R.Ruus on puhtsüdamlikult oma süüd tunnistanud /tl 4/. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule jääb arusaamatuks, mida kohtuväline menetleja mõtleb väärteootsuses väljendi all – arvestades isiku varasemat liikluskäitumist. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on isiku karistatuse arvestamisel õiguslik tähendus registrisse kantud isiku karistusandmetel. Karistusregister /tl 2/ näitab, et R.Ruus on karistamata isik. Kohtuväline menetleja on R.Ruusi karistanud LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele ja seetõttu kohus tühistab väärteootsuse määratud karistuse osas. Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda R.Ruusi olukorda. 4 4-20-3537 Kohus leiab, et R.Ruusi süü on väike, tegu on toime pandud hooletusest, karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, R.Ruus on rikkunud ühte normi. Lähtudes eeltoodust karistab kohus R.Ruusi LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p 2 rahuldab kohus Roomet Ruusi kaebuse, tühistab PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 11.08.2020. a otsuse väärteoasjas nr 2390,20,000214 määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5