Obsah (5)

§ 44§ 158§ 45§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1068 Määruse kuupäev 8. oktoober 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla vastu seoses koroonaviiruse

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtupraktikas leitakse sellele sättele tuginedes, et haldusakti tühistamine pärast selle kehtivuse lõppu reeglina võimalik ei ole. Erandina peetakse sellist tühistamiskaebust lubatavaks, kui kehtivuse kaotanud haldusaktil võib endiselt olla mõju ja praktiline tähendus, ennekõike kui on võimalus, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (Riigikohtu lahend 3-3-110-17 p 13 ja seal viidatud lahendid). Kohus ei näe vaidlustatud käskkirja puhul võimalust, et selle mõju võiks jätkuda pärast käskkirja kehtivuse lõppemist. Koroonaviirusest tingitud piiranguid võidakse küll uuesti kohaldada, kuid olukord praegu või tulevikus ei ole võrreldav olukorraga märtsis-aprillis 2020 ning vaidlustatud käskkirja kehtivus ei saa piirangute uuel kehtestamisel määravat tähendust omada (vt selle kohta pikemalt määruse punkti 13). Vastustaja mõistab piiranguid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisena, kuid vaidlustatud käskkiri erineb haldusaktist, milles vangistusseaduse (VangS) § 69 sätestatud piiranguid ehk täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati konkreetse kinnipeetava suhtes. Praegusel juhul ei saa uute piirangute kehtestamist 3 põhjendada asjaoluga, et piirangud kehtisid ka varem. Punktis 9.1 toodud nõue ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu.

1. Kohus ei tee kaebajale ettepanekut muuta kaebust ja esitada tühistamisnõude asemel vaidlustatud käskkirja punktide 1.2 (jalutuskäigule saatmise osas), 1.5 ja 3 õigusvastasuse kindlakstegemise nõue, kuna tuvastamiskaebus ei oleks lubatav alltoodud põhjustel. Tuvastamiskaebuse esitamist peetakse kohtupraktikas lubatavaks, kui haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine aitab mingil viisil reaalselt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Piisavaks ei peeta üksnes soovi veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses. Praeguse kohtuasja asjaoludel tuleks tuvastamiskaebuse lubatavuse põhjendusena kõne alla preventiivne huvi ehk soov hoida ära sarnaste koroonaviirusega seotud piirangute kehtestamine tulevikus. Preventiivset huvi üldiselt aktsepteeritakse kohtupraktikas tuvastamiskaebuse põhjendusena, kui on reaalne oht, et haldusorgan ka edaspidi kaebaja suhtes sarnaselt käitub ning kui kaebajal ei ole hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangute puhul kohtu hinnangul preventiivset huvi möönda ei saa.
2. Esiteks peab kohus oluliseks seda, et viirus SARS-CoV-2 ja selle põhjustatud haigus COVID-19 on uued - viirus tuvastati maailmas esmakordselt ja esimene inimene nakatus
3. aasta lõpus. Enne seda teadusuuringud viiruse ja selle põhjustatud haiguse kohta puudusid. Vaidlustatud käskkiri anti olukorras, kus teaduspõhine info viiruse leviku mehhanismide ning haiguse ohtlikkuse ja ravivõimaluste kohta oli napp ja vastuoluline. Praeguseks on teadmisi ja kogemusi nii viiruse kui haiguse kohta võrreldamatult rohkem. Sellest teadmisest ja kogemusest ei olnud vaidlustatud käskkirja andmise ajal aga võimalik lähtuda.

§ 158

lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. See tähendab, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel tuleks kohtul hinnata, kas kohaldatud piirangud olid õiguspärased, lähtudes meditsiinilisest teadmisest, mis oli vastustaja käsutuses selle käskkirja andmise ajal. Sellises olukorras vanglad praegu ega tulevikus enam ei ole, kuna teadmised koroonaviiruse kohta ja kogemus selle leviku piiramisel on olulisel määral edasi arenenud. Olukord sellisena, nagu see oli vaidlustatud käskkirja andmise ajal, ei saa enam korduda. Sel juhul ei ole vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel preventiivset mõju.

1. Teiseks tuleb arvestada, et tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge. Tuvastamiskaebuse põhjal ei saa kohus kohustada vastustajat midagi tegema (haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema või sellest hoiduma). Ka tuvastamiskaebuse esitamise ja rahuldamise korral on lõppkokkuvõttes vastustaja või muu vangla otsustada, kas ja mil määral ta kohtu hinnanguid uute piirangute võimalikul kohaldamisel arvestab. Sarnase siduvusega hinnanguid vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele on juba praegu piisavalt. Õiguskantsler avaldas oma seisukoha vanglates tarvitusele võetud meetmete kohta (06.04.2020.a seisukoht nr 7-7/200489/2001899). Kohtud lahendasid mitmeid esialgse õiguskaitse taotlusi, näiteks kohtuasjad 3-20-521 (jalutamine, kauplus, helistamine, taotlus rahuldamata), 3-20-528 (jalutamine, taotlus rahuldatud), 3-20-682 (kauplus, olmeküsimused, taotlus rahuldamata), 3-20-627 (kõik piirangud, rahuldatud jalutamise osas). Ka kaebaja taotles määruse punktis 6 viidatud kohtuasjas esialgse õiguskaitse korras igapäevase helistamise võimaldamist, kohus jättis taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse menetlustes ei andnud kohus küll lõplikku hinnangut vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele. Kuid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud abinõude suhtes esitatud esialgse õiguskaitse taotluste menetlemisel oli olukord eripärane - kohtul tuli 4 hinnata ja kaaluda avalikku huvi, milleks oli seesama koroonaviiruse vanglasse levimise tõkestamine. See tähendab, et kohtupraktikas on juba olemas arvukalt hinnanguid sellele, kas vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud abinõud olid viiruse leviku tõkestamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kui tekib vajadus uuesti kehtestada piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, siis on vastustajal või muul vanglal võimalus kohtu antud hinnangutega arvestada (sedavõrd, kui need on lisandunud teadmisi ja kogemusi arvestades praegu veel aktuaalsed). Kui vangla seda teha ei soovi, siis ei kohustaks teda seda tegema ka see, kui kaebaja esitab tuvastamiskaebuse ja kohus selle sisuliselt lahendab.
2. Kaebaja vaidlustab ka kaht vaidemenetluses tehtud otsust.

§ 45

lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole vaidemenetluses tehtud otsustele iseseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas need otsused õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu otsuste lõppjäreldustega vaide esitamise õiguse puudumise või vaide rahuldamata jätmise kohta. See tähendab, et vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude tagastamisel langeb ära ka kaebeõigus vaidemenetluses tehtud otsuste vaidlustamisel. 16. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

17. Kohus selgitab kaebajale, et -

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et kaebetähtaeg seda võimaldab). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud; - kui kaebaja leiab, et vastustaja tekitas vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud piirangutega talle kahju, siis on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. VangS § 11 lg 8 alusel tuleb kaebajal esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus Tartu Vanglale. Kui vangla tagastab taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus kohtule; - kui vangla, kus kaebaja viibib, peaks seoses koroonaviiruse levikuga kohaldama uuesti piiranguid, siis on kaebajal õigus esitada vastavatele haldusaktidele vaie. Kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus esitada kohtule tühistamiskaebus. Kui kaebaja on esitanud vaide, siis tekib tal ka õigus esitada vajadusel esialgse õiguskaitse taotlus. 18. Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 5