Obsah (10)

§ 155§ 152§ 37§ 49§ 45§ 43§ 249§ 55§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1506 Määruse kuupäev 6. oktoober 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla 17. juuli 2020. a käskkirja nr 6-3/187 t

§ 155lg 5, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla määras
2. juuli
3. a käskkirjaga nr 6-3/187 X. (kaebaja) osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Käskkirja kohaselt korraldatakse kaebaja töötamine ajavahemikus
4. juuli kuni
5. august
7. Kaebaja esitas Tartu Vanglale
8. juulil 2020 vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mille vangla jättis
9. augusti
10. a vaideotsusega nr 1-11/411-2 rahuldamata.
11. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
12. augustil 2020 esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avalduse. Kaebaja põhjendab, et kuigi ta on tervisliku seisundi tõttu töökohustusest vabastatud, määrati ta siiski tööle. Kaebaja käis
13. augustil 2020 arsti vastuvõtul ning ta vabastati töökohustusest kuni
14. augustini
15. Kaebaja palub peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla
16. juuli
17. a käskkirja nr 6-3/187 kehtivus. Ühtlasi märgib kaebaja, et pöördub kohtusse kaebusega õigeaegselt ning et esineb piisav alus vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
18. Tartu Halduskohus tõlgendas
19. augusti
20. a määrusega kaebaja
21. augusti
22. a avaldust ning sai aru, et tegemist on kaebusega, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla
23. juuli 3-20-1506
24. a käskkirja nr 6-3/187 tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud käskkirja kehtivuse peatamist. Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 30 eurot tasumiseks ja kaebuse täpsustamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on vähetõenäoline. Samuti juhtis kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kuivõrd Tartu Vangla
25. juuli
26. a käskkiri nr 6-3/187 kehtib kuni
27. augustini 2020, ei saa see alates
28. septembrist 2020 kaebaja õigustele enam mõju avaldada, tühistamisnõude menetlemine muutub ainetuks ning pärast käskkirja kehtivuse lõppemist tuleb lähtuda analoogia korras halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st

1. Kaebajal on võimalik taotleda haldusasja menetluse jätkamist käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
2. Kaebaja esitas kohtule
3. augustil 2020 avalduse, milles ei nõustu kohtu
4. augusti
5. a määruses esitatud seisukohtadega. Kaebaja põhjendab, et
6. juulil ja
7. juulil 2020 koostati tema kohta ettekanded, mille kohaselt keeldus ta tervislikel põhjustel tööle minemast. Kaebajale edastati
8. augustil 2020 distsiplinaarmenetluse protokoll seoses Tartu Vangla
9. juuli
10. a käskkirjast nr 6-3/187 tuleneva töökohustuse eiramisega, mille kohaselt soovib vangla karistada kaebajat kartserikaristusega. On selge, et kaebaja oli ka töövabastuse välisel ajal haige ning et tema tööle rakendamine oleks võinud põhjustada raske tagajärje. Seetõttu oli kaebaja tööst keeldumine põhjendatud. Kaebaja tööle määramisega ohustati tema elu ja tervist ning Tartu Vangla
11. juuli
12. a käskkiri nr 6-3/187 on õigustühine. Olenemata vaidlusaluse käskkirja kehtivusaja lõppemisest, avaldab see kaebaja õigustele otsest mõju. Samuti, kaebajal ei ole kartserikaristusest tulenevaid kahjulikke mõjutusi võimalik hiljem tõrjuda ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on õigustatud. Tartu Vangla
13. juuli
14. a käskkirja nr 6-3/187 kehtivuse peatamisel ei ole teda võimalik kartserisse paigutada. Seega nõuab kaebaja vaidlusaluse käskkirja tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Alternatiivselt pakub kaebaja välja vangla poolt distsiplinaarmenetluste tühistamise.
15. Tartu Halduskohus tagastas
16. augusti
17. a määrusega kaebuse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna määruse tegemise seisuga ei olnud kaebaja esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, taotlust riigilõivust vabastamiseks või riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Samuti ei nähtunud kohtule riigilõivu tasumine kohtute infosüsteemist. Kohus märkis, et isegi kui kaebaja oleks nõutava riigilõivu tasunud, siis kuuluks haldusasja menetlus tõenäoliselt

§ 152lg 1 p 4 alusel tulevikus lõpetamisele.

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. septembril 2020 riigilõivu summas 30 eurot tasumist tõendav maksekorraldus, milles nähtuvalt tasuti kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv
3. augustil 2020 ebaõigele pangakontole ja viitenumbrile, mistõttu ei saanud kohus riigilõivu tasumist tuvastada.
4. Tartu Ringkonnakohtule laekus
5. septembril 2020 kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. augusti
7. a määruse tühistamiseks. Kaebaja põhjendab, et tema eest tasuti riigilõiv tähtaegselt ning etteheide riigilõivu tasumata jätmise kohta on alusetu. Ilma Tartu Vangla
8. juuli
9. a käskkirjata nr 6-3/187 ei oleks kaebajale saanud
10. juulil ja
11. juulil 2020 ettekandeid koostada ja nende alusel distsiplinaarmenetlusi läbi viia, mille tulemusena karistas Tartu Vangla kaebajat
12. augusti
13. a käskkirjaga nr 6-2/524 kartserikaristusega. Seega on tööle määramise käskkirja tühistamine asjakohane. Kaebajal on ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Esineb oht, et vangla võib uuesti välja anda käskkirja kaebaja tööle määramiseks, kuigi kaebaja on haige. Kaebaja ei nõua enam esialgse õiguskaitse rakendamist, kuid soovib haldusasja menetlust jätkata vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse 2 3-20-1506 tuvastamise nõudes. Kaebaja määruskaebus sisaldab uut esialgse õiguskaitse taotlust Tartu Vangla
14. augusti
15. a käskkirja nr 6-2/524 täitmise peatamiseks.
16. Tartu Ringkonnakohus esitas
17. septembril 2020 Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) kohtunõude, milles palus teada anda, milline on haldusasjas tasutud riigilõivu osas ettenähtud toimingute hetkeseis. RTK edastas kohtunõude Maksu- ja Tolliametile, kes teatas
18. septembri
19. a vastusega, et Tartu Vangla saatis
20. septembril 2020 RTK-le esildise riigilõivu tagastamiseks, mis koheselt täideti ning tasutud summa laekus maksjale
21. septembril
23. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
24. septembri
25. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu
26. augusti
27. a määruse ja saatis asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus põhjendab, et kaebaja tegi endast sõltuva, et kaebuse puudused kõrvaldada, riigilõiv tasuti tähtaegselt ning kuigi riigilõiv jäi ebaõigete andmete tõttu tähtaegselt õigele pangakontole laekumata, ei saa seda pidada kaebaja eksimuseks. Ühtlasi edastas ringkonnakohus Tartu Halduskohtule määruskaebuses sisalduva uue esialgse õiguskaitse taotluse.
28. Kaebaja uus esialgse õiguskaitse taotlus registreeriti Tartu Halduskohtus
29. septembril 2020 haldusasjana nr 3-20-
30. Tartu Halduskohus jättis
31. septembri
32. a määrusega taotluse rahuldamata.
33. Tartu Halduskohtusse saabus
34. septembril 2020 maksekorraldus käesolevas haldusasjas esitatud kaebuselt
35. septembril 2020 riigilõivu summas 15 eurot tasumise kohta.
36. Haldusasja nr 3-20-1506 toimik saabus Tartu Halduskohtusse tagasi
37. oktoobril
38. KOHTU SEISUKOHT
39. Kuigi Tartu Ringkonnakohus tühistas
40. septembri
41. a määrusega Tartu Halduskohtu
42. augusti
43. a määruse, millega halduskohus kaebuse tagastas, ning kaebuselt on tasutud riigilõiv, ei ole kohtu hinnangul haldusasja edasi menetlemine põhjendatud.
44. Kuivõrd Tartu Vangla
45. juuli
46. a käskkiri nr 6-3/187 kehtis kuni
47. augustini 2020, ei avalda see olenemata kaebaja
48. augusti
49. a avalduses ja
50. septembri
51. a määruskaebuses väljatoodust alates
52. septembrist 2020 enam kaebaja õigustele mõju (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2) ning kohtule esitatud tühistamisnõude menetlemine on muutunud ainetuks. Kaebajat ei karistatud Tartu Vangla
53. augusti
54. a käskkirjaga nr 6-2/524 distsiplinaarkorras tööle määramise käskkirja täitmata jätmise eest, vaid selle eest et ta rikkus vangla hinnangul vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevat töötamiskohustust. Seega ei põhine distsiplinaarkaristused Tartu Vangla
55. juuli
56. a käskkirjal nr 6-3/187 ning eelnimetatud käskkiri ja distsiplinaarkäskkiri ei ole vahetult seotud, vaid VangS § 37 lg 1 ja § 67 p 1 kaudu. Määrav tähtsus on distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kaebaja süüd välistavatel asjaoludel, mitte tööle määramise käskkirja kehtivusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
57. septembri
58. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15 (p 16) ja 3-3-2-2-15 (p 17)). Kaebajal on soovi korral võimalik eraldiseisvalt vaidlustada eelkirjeldatud distsiplinaarkäskkirja. Seda võimalust on kaebaja määruskaebuses ning haldusasjas nr 3-201702 tehtud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruses kajastatud teabe kohaselt ka teinud, esitades vanglale vaide. 3 3-20-1506
59. Kuna tühistamisnõude edasine menetlemine ei ole enam võimalik, lähtub kohus analoogia korras

§ 152lg 1 p-st 4 ja lg-st 2.

Kohtu hinnangul on haldusakti kehtivuse lõppemine oma mõjult sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisega, sest sellega lõppeb haldusakti mõju. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus, kes leidis, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogia korras

§ 152lg 1 p‑st 4 ja lg‑st 2 (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). 17.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 täpsustab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega on halduskohtumenetluse lõpetamine võimalik juhul, kui kaebaja ei soovi jätkutuvastamiskaebusele üle minna või kui kohus ei nõustu sellele üle minemisega (

§ 152lg 2).

Jätkutuvastamiskaebus erineb tavalisest tuvastamiskaebusest

§ 37

lg 2 p 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja ei kujuta endast kaebuse muutmist

§ 49lg 1 tähenduses.

Jätkutuvastamiskaebusele ülemineku korral ei rakendu

§ 45

lg-s 2 sätestatud piirangud ning kohus kontrollib üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

1. Kaebaja on esitanud taotluse haldusasja menetluse jätkamiseks Tartu Vangla
2. juuli
3. a käskkirja nr 6-3/187 õigusvastasuse tuvastamise nõudes põhjendusel, et vangla võib tema suhtes välja anda uue tööle määramise käskkirja, kuigi kaebajal on töötamist välistavad terviseprobleemid. Kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
4. Tartu Vangla
5. augusti
6. a vaideotsuse nr 1-11/411-2 kohaselt lõppes vaidlusaluse käskkirja kehtivus
7. augustil 2020, kuna kaebaja alustas sügisel õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Seega ei nähtu kohtule, et vangla kavatseks kaebaja lähiajal uuesti tööle määrata. Kui vangla siiski otsustab kaebaja uuesti tööle määrata, peab ta ka kaebaja tervislikku seisundit uuesti hindama (VangS § 37 lg 3). Juhul kui kaebaja leiab, et ta on uuesti tööle määratud õigusvastaselt, on tal uut käskkirja võimalik vaide- ja kohtumenetluses vaidlustada. Seega ei too Tartu Vangla
8. juuli
9. a käskkirja nr 6-3/187 õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist ning kaebajal puudub preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
10. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kaebaja on koos kaebusega esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
2. juuli
3. a käskkirja nr 6-3/187 kehtivuse peatamiseks, kuid on sellest
4. septembri
5. a määruskaebuses loobunud. Seega on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ning kohus jätab kaebaja taotluse

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

Isegi kui kaebaja ei oleks esialgse õiguskaitse taotlusest loobunud, jääks taotlus läbi vaatamata haldusasja menetluse lõpetamise tõttu (

§ 55lg 2).

4 3-20-1506

1. Kaebaja
2. septembri
3. a uue esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
4. augusti
5. a käskkirja nr 6-2/524 täitmise peatamiseks on Tartu Halduskohus läbi vaadanud
6. septembri
7. a määrusega haldusasjas nr 3-20-
8. Seetõttu ei käsitle kohus eelnimetatud taotlust käesolevas haldusasjas.
9. Kohus tagastab

§ 104lg 5 p 4 alusel vastavalt kaebaja taotlusele (vt kaebaja 25.

augusti

1. a avaldus, lk-d 6-7) kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot riigilõivu tasunud isikule.
2. Kuna käesolev kohtumäärus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5 kohus