Obsah (6)

§ 204§ 123§ 87§ 15§ 29§ 120

4-20-3273 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-3273 Kohtunik Piia Jaaks

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Henri Nõmm tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Henri Nõmmele ja Keskkonnainspektsioonile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo 24.07.
2. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940020001004 /VTT tl 1/ karistati Henri Nõmme järgmise rikkumise eest – sõitis maasturiga Isuzu registreerimisnumbriga XXX xxx külas Läänemere ranna 1 4-20-3273 piiranguvööndis väljaspool teid ja parkis auto rannale. Veendumata oma teo seaduslikkuses rikkus H.Nõmm looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 nõudeid. Sõiduk on pargitud koordinaatidele N59.08001, E022.
3. Rikkus LKS § 37 lg 3 p
4. Väärteo kvalifikatsioon LKS § 74 lg
5. Henri Nõmmi karistati LKS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kaebus. H.Nõmm palub esitatud kaebuses /tl 1-8/ vähendada oluliselt trahviühikute arvu või trahv tühistada. Tunnistab oma süüd ja kinnitab, et kahetseb valesti parkimist looduskaitse alal, kuid ei nõustu karistuse proportsioonidega. Xxxs metsarajale keerates ei näinud ühtegi märki, mis viitaks looduskaitse alale või seaks mingisuguseid piiranduid või muid kohustusi antud raja kasutamisel. Sellest tingituna keeras ta rajalt maha selleks näiliselt sobivas kohas sisse sõidetud (autoga tehtud) jälgedel ja parkis auto raja kõrvale. Märkide puudumist kinnitas ka keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo juhataja ja trahvi otsuse tegija Marek Põld. Tema sõnul on Xxxs kuskil märk olnud, aga selle post on läbimädanenud ja märk toetab vastu puud tagurpidi. Käis hiljem uuesti Xxxs kaks võimalikku rajale sisenemise kohta läbi ja ei leidnud kummaski kohas ühtegi märki. Peatumise põhjuseks oli see, et laps üles äratada, kuna tal oli söögi aeg ja seetõttu parkis auto teest kõrvale, et mitte blokeerida kogu teed ja takistada võimalikku liiklust. Tõendina on lisatud pildid ja videod Xxxs olevatest teeotstest, mida ta hiljem kontrollimas käis ning samad kohad kaardil /tl 4-8/. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebusega /tl 14/. Kaebuse esitajat ei süüdistata kaitsealal sõitmises, vaid ranna piiranguvööndis väljaspool selleks määratud teid sõitmises. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt paiknes auto kontrollimise hetkel rannaastangu serval, pinnasteest ca 12 meetri kaugusel. Keskkonnainspektsioon ei nõustu, et määratud karistus on ebaproportsionaalne. Keskkonnainspektsioon on otsuse tegemisel arvestanud järgmiste asjaoludega: sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut; pinnasel sõitmisega keskkonnale rikkumisega kahju ei tekkinud; Henri Nõmm kahetseb toime pandud rikkumist; Henri Nõmmel puuduvad kehtivad karistused. Arvestades toime pandud teo iseloomu ja asjaolu, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, on põhjendatud oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra karistuse määramine. Samas ei saa ignoreerida asjaolu, et suvisel ajal on surve sõidukitega randa sõitmisel suur ja rannataimestik on inimtegevusele eriti tundlik, mistõttu on avalik menetlushuvi olemas ja üldpreventiivselt ei saa piirduda sümboolse rahatrahvi määramisega. Eelnevat kokku võttes on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et määratud karistus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning vastab süü suurusele. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Kohtu seisukoht. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 14pöördel, tl 21/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2 4-20-3273 Kohus uurib, kas Henri Nõmm on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -Henri Nõmme ütlused /tl 2/; -Sündmuskoha vaatluse protokoll ja selle lisad fototabel ja asukoha skeem /tl 3-6/. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 5 lg 1 kohaselt kallas on merd ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse LKS-ga. Lõike 2 kohaselt Läänemere kallast nimetatakse rannaks. LKS 6.peatükis on normid ranna ja kalda kohta. § 35 lg 1 p 1 kohaselt on rannal ranna piiranguvöönd, millel laius § 37 lg 1 p 1 kohaselt Läänemere rannal on 200 meetrit. LKS § 37 lg 3 p 6 kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Kohus leiab, et kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et Henri Nõmm sõitis mootorsõidukiga Läänemere ranna piiranguvööndis mootorsõidukiga väljaspool sõitmiseks ette nähtud teed, millega ta on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse ja rikkus oma tegevusega LKS § 37 lg 3 p 6. Kohtuväline menetleja on Henri Nõmme poolt toime pandud teo õigesti kvalifitseerinud LKS § 74 lg 1 järgi, mis näeb väärteona ette ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise. H.Nõmm on 24.07.2020 antud ütlustes selgitanud, et ta ei näinud rajale tulles kaitseala märki või muid juhiseid kus/kuidas võib peatuda. Kohtuväline menetleja selgitas, et H.Nõmme ei süüdistata kaitsealal sõitmises, vaid ranna piiranguvööndis väljaspool selleks määratud teid sõitmises. Kohus märgib, et ranna piiranguvööndis sõitmise nõuded tulenevad seadusest. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kohus leiab, et Henri Nõmm oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et rannas kehtivad mootorsõidukiga sõitmisel piirangud. Seega pani Henri Nõmm talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et Henri Nõmm on talle süüks arvatud LKS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Henri Nõmm poolt toime pandud tegu vastab LKS § 74 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LKS § 74 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H.Nõmme puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Henri Nõmme süü ei ole suur, ta on rikkunud ühte looduskaitseseaduse normi. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud puhtsüdamliku kahetsuse ning süü tunnistamise. Kohus nõustub selle seisukohaga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 3 4-20-3273 Karistusregistri teatis /tl 22/ näitab, et H.Nõmm on karistamata isik. Keskkonnainspektsioon on võtnud karistuse määramisel arvesse seda, et pinnasele sõitmisega keskkonnale rikkumisega kahju ei tekkinud. Teisest küljest on ranna kaitsmiseks kehtestatud normid, et tagada randade ja sealse taimestiku säilimine ning seeläbi võimaldada kõikidel inimestel kasutada randa nt puhkamise eesmärgil. Seetõttu on karistuse mõistmisel oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohtuväline menetleja on andnud H.Nõmmele võimaluse tasuda rahatrahv neljas võrdses osas, mis teeb osamakse suuruseks 50 eurot, iga kuu 5.kuupäevaks. Eeltoodust lähtudes jätab kohus H.Nõmme kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LKS § 37 lg 3 p 6, § 74 lg 1, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4