Obsah (10)

§ 4§ 7§ 21§ 28§ 10§ 24§ 45§ 51§ 18§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-20-5787 Tsiviilasi AS-i LASBET TOOTMINE saneer

) § 27 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta.

§-st 27 lg 2 tulenevalt annab saneerimisnõustaja põhjendatud hinnangu muu hulgas sellele, kas ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, nõue, mida saneerimiskavaga ümber kujundatakse, on tõendatud ja õiguspärane ning tegemist on olulise ettevõtjaga ja muu hulgas ka olulise tööandjaga.

1. Saneerimisnõustaja leiab, et saneerimiskavas näidatud abinõud ja tegevused võimaldavad AS-l LASBET TOOTMINE tulla toime tekkinud makseraskustega ja taastada ettevõtte igapäevane majandustegevus. Saneerimise oluliseks eesmärgiks on kõigi võlausaldajatega kokkulepete saavutamine, misläbi oleks võimalik raskused ületada, likviidsus taastada ja tagada jätkusuutlik majandamine. Äriühingu põhieesmärgiks on leida konsensus võlausaldajatega selliselt, kus oleks võimalik nõuded ümber kujundada: läbi kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, rahaliste nõuete täitmise osamaksetega ja kokkuleppel võlausaldajaga võlasumma vähendamise osas. Eeltoodu teostamiseks nähakse saneerimiskavas ette abinõud, mille kohaselt kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded, arendatakse edasi projekte, uute projektide teostamine ning kasutatakse muid meetmeid.
2. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustaja tasuks ajavahemikus 23.04.2020 kuni 22.06.2020 summa 7200 eurot (sealhulgas käibemaks 1 200 eurot); määrata saneerimisnõustaja Toomas Saarma tasuks saneerimiskava kinnitamisest kuni 30.06.2023 1 400 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 280 eurot, kokku 1 680 eurot; teha kohtudeposiidist väljamakse summas 7200 eurot saneerimisnõustaja tasu perioodil 23.04.2020 kuni 22.06.2020 eest OÜ Haldur arvelduskontole Swedbank AS-s xxx. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, uurinud kohtule esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses, vastuväiteid ei ole esitatud ning see kava kuulub kinnitamisele. 7.

§ 4

järgi saneerimismenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning saneerimisseaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks. 8.

§ 7

lg 2 järgi saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

§ 21

lg 1 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma: ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; saneerimiskava täitmise tähtaeg; rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. 4 9.

§ 28

lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see

§ 10lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega.

§ 24

lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. 10.

§ 28

lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. 11. Kohus leiab, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab

§ 21ettenähtud nõuetele.

Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas on võlausaldajaid koheldud võrdselt. Saneerimiskavas on nõuetekohaselt välja toodud saneerimiskava mõju äriühingu töötajatele. Ükski võlausaldaja ei ole esitanud kava kinnitamise aja seisuga kohtule avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. 12. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-11 p-s 37 märkinud, et kava täitmise tõenäosust hinnates saab kohus lähtuda üksnes kavas ettenähtud saneerimisabinõudest ega hinda seda, kas need on lubamatud, mh kas mõne võlausaldaja õigusi on ebaproportsionaalselt kahjustatud. Seda kontrollib kohus eraldi. Kohtu roll kava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest. Seejuures piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel. Mida pikem on kava tähtaeg, seda põhjalikumalt tuleb anda pankrotihinnang, arvestades mh raha väärtuse eeldatavat vähenemist ajas ja selle hüvitamiseks pakutavaid meetmeid (täiendava intressi maksmine, osaluse võimaldamine ettevõtja kasumis vms). Vajadusel võib kohus küsida ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt täiendavaid andmeid ja põhjendusi. Sama lahendi punktis 47 on esile toodud, et kava kinnitamisega ei muudeta iseenesest materiaalõiguslikult olemasolevat võlasuhet, vaid sisuliselt olemasolev võlasuhe "külmutatakse" ja saneerimiskavaga luuakse selle kõrvale uus võlasuhe, mille täitmine hakkab toimuma kava järgi. Kui kava täidetakse, loetakse täidetuks ka esialgne võlasuhe. Sama tagajärg on ka siis, kui võlgnik kavast tulenevaid kohustusi rikub, kuid kava ometigi ei tühistata - sel juhul saab 5 võlausaldaja nõuda vaid kavast tulenevate kohustuste täitmist, mh kavale kui täitedokumendile tuginedes (

§ 45lg 5 esimene lause, § 53 lg 2).

Kava ennetähtaegsel tühistamisel langeb selle mõju tagasiulatuvalt ära (

§ 51lg 2), st "külmutatud" võlasuhe taastub tervikuna.

Nii saab saneerimiskavast tulenevaid tagajärgi hinnata esmajoones võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 2 alusel. 13. Kavas on esitatud ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse (

§ 21lg 1 p 1).

Saneerimiskavas on esitatud erinevad saneerimisabinõud, mis aitavad avaldajal ajutiste likviidsusraskustega toime tulla ja saavutada jätkusuutlik majandamine. Kava elluviimise tagajärjel on võimalik rahuldada ettevõtte võlausaldajate nõudeid pikema perioodi vältel. 14.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 18

lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 18

lg 5 kohaselt on

§ 18

lg 3 nimetatud kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

§ 18

lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

§ 50

lg 6 teise lause kohaselt määrab kohus järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse kindlaks saneerimiskava kinnitamisel.

1. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri
2. jaanuari
3. a määrusega nr 1 (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse korra § 4 ja 5 või 6 alusel.
4. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule kinnitamiseks oma töö aruande ja tasu taotluse. Avaldusest nähtub, et AS LASBET TOOTMINE ja saneerimisnõustaja on kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu perioodil 23.04.2020 kuni 22.06.2020 on 7200 eurot, sealhulgas käibemaks 1200 eurot. Lisaks on AS LASBET TOOTMINE ja saneerimisnõustaja leppinud kokku saneerimiskava täitmise järelevalve tasus saneerimiskava kinnitamisest kuni 30.06.2023, s.o 1400 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 280 eurot, kokku 1680 eurot. Saneerimisnõustaja ei nõua täiendavalt tehtud kulude hüvitamist, mistõttu moodustab kogu nimetatud summa saneerimisnõustaja tasu.
5. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole esitanud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse osas vastuväiteid. Kohus leiab, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses, so 7200 eurot ning tasu järelevalve teostamise eest 1680 eurot (sisaldab käibemaksu)kuus. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik 6