← Eesti

2-19-11239/30

Obsah (8)§ 436§ 438§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. september 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11239 Tsiviil

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 5. Pärimisseaduse (PärS) § 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 14 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. 2

(5)Tsiviilasi 2-19-11239 Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Praegusel juhul on hageja omandanud pärandvara ühisuse osa täitemenetluse raames ning sisuliselt kohalduvad ka temale pärija õigused ja kohustused.
  1. Kumbki menetluse pool on seega õigustatud taotlema pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on
  2. aprilli 2019 otsuses nr 217-9749 (p 11) korranud oma varasemat seisukohta, mille järgi tulenevalt AÕS § 76 lg 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Kohus peab asja lahendamisel seega andma hinnangu kõigi taotletud viiside põhjendatusele.
  4. Hageja on omandanud täitemenetluses 12.09.2018 enampakkumisel CC seadusjärgsele pärijale YYle kuulunud 1/2 mõttelise osa CC pärandvara ühisusest. Vaidluse all ei ole, et pärandvara ühisuse koosseisu kuulus xxx asuv kinnisasi. Hageja ja kostja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja ühisomanikena. Hagis on taotletud pärandvara jagamist selliselt, et lõpetada pärandvara ühisus ning jagada pärandvaraks oleva kinnistu asukohaga xxx viisil, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale hüvitusena 1/2 kinnistu väärtusest, s.o 41000 eurot. Selline jagamine on võimalik aga vaid juhul, kui teine kaasomanik on avaldanud soovi selleks, et omand talle jääks. Riigikohus on
  5. oktoobri
  6. a otsuses nr 2-14-18828 (p 14.2) leidnud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu
  7. aprilli
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Kostja kinnitusel puudub tal raha hagejale hüvitise maksmiseks. Seega ei saa kohus praegusel juhul antud nõuet rahuldada.
  9. Hageja on esitanud kohtule aga ka alternatiivse nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, et asi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaaspärijate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Kostja on toimunud kohtuistungil antud viisiga põhimõtteliselt nõustunud. Kostja ei ole esitanud otseselt vastuväiteid pärandvara jagamise nõudele. Poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus selles, et mõlema kinnisasja kaasomandi osa on otstarbekas võõrandada, kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi kinnisasja soetamiseks ja teisele ühisomanikule hüvitise tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et hageja alternatiivne nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et pärandvara hulka kuuluv kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha tuleb pärast enampakkumise kulude katmist jagada kaaspärijate vahel vastavalt nende osa suurusele (antud juhul kummalegi ½ osa). Eelpooltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hagi alternatiivse nõude osas.
  10. Kohus selgitab pooltele, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 1 järgi hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Sama paragrahvi lg-test 3-6 tulenevalt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei 3
(5)Tsiviilasi 2-19-11239 saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind (TMS § 82 lg 1). Seega nähtub eeltoodust, et kinnisasjade alghind enampakkumisel määratakse täitemenetluses ning hinnas on võimalik pooltel omavahel kokku leppida. See, millise hinnaga kinnistu lõpuks müüakse, selgub aga enampakkumis(t)e käigus. Menetluskulud 10.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 11.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 12. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja taotleb lisaks riigilõivule ka õigusabikulu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutab vandeadvokaadist esindaja teenust hinnaga 120 eur/h, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud kostja esitatud menetluskulude nimekirjaga (tl 122-124, kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole) ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostja on küll 25.09.2020 vaielnud kuludele vastu, kuid esitatud vastuväited ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud konkreetsed toimingud ja nendele kulunud aja ning need ei ole ülepaisutatud või ebavajalikud tegevused. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu nii menetlusdokumentide koostamisele kui istungitel osalemisele ja nendeks ettevalmistamisele 10,5 tundi hinnaga 120 eurot tund (mis on kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu määr).

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa tekkinud kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on selle kinnituse andnud, seetõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabikulud koos käibemaksuga. 13.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 4

(5)Tsiviilasi 2-19-11239 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.