lg 33 alusel prokurör 14.05.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 10.05.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; kirjalikus arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu R.L asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxxxxxxxxxx kriminaalkorras karistatud 7-l korral Kaitsja määratud korras Raul Tosmann RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada R.L´t talle 06.08.2009.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-9556 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Süüdimõistetu R.L kaitsja advokaat Raul Tosmanni taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann (asukoht Lossi 18, Viljandi) kasuks 144,34 eurot (summa on koos käbemaksuga, käibemaks kokku 24,06 = 20+4,06) advokaat Raul Tosmanni süüdimõistetu R.L kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2
lg 3,
lg 1,
lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista R.Llt riigituludesse menetluskuluna 144,34 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „R.L, 1-09-9556, menetluskulu 14.05.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2 ja
Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu R.Lle. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD R.Lt on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Käesolevalt kannab R.L vangistuses karistust 06.08.2009.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 06.08.2009.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 109-9556 karistati R.Lt KarS § 199 lg lg 2 p 4,7,8, KarS § 213 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 19 päeva vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel jäi kanda 10 kuud 10 päeva vangistust, mis asendati 620 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaga 14.08.2011.a. 26.09.2011.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja määrusega pöörati kandmata vangistus 9 kuud 22 päeva R.L suhtes täitmisele. Karistuse kandmise alguseks on 20.10.2011.a. R.L on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 punktis 1 märgitud 6 kuud vangistust ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks oma ema ja kasuisa ning teiste lähedaste elukoha aadressi Xxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see eramaja 2 3 elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. 14.05.2012.a kohtuistungil taotles R.L enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 1 punktis 1 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud, ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära R.L, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 10.05.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et R.Lt ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna R.L vangistuses viibimist ei saa käesolevaks ajaks veel tulemuslikuks hinnata ning käesolevaks ajaks ei ole karistus veel enda eesmärki täitnud. R.Ll on vangistuse ajast hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, neist viimased määrati 04.01.2012, 09.01.2012, 20.02.2012.a, 23.02.2012.a ja 07.03.2012.a. Enamus distsiplinaarkaristusi seondub sõltuvusega – suitsetamisega. Kohtu hinnangul ei ole R.L vanglas karistuse kandmisest teinud vajalikke järeldusi. Tulenevalt asjaolust, et R.Ll on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on tema õiguskuulekus jätkuvalt küsitav ja kaheldav. Isiku puhul, kes vanglas ei täida korranõudeid, pole alust arvata, et ta suudaks vabaduses täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning rangeid elektroonilise valve tingimusi. Viimane kriminaalhooldus R.L suhtes ebaõnnetus – R.L ei täitnud nõuetekohaselt kontrollnõudeid, iseäranis registreerimiskohustust, ja jättis enamuse üldkasulikust tööst tegemata. Vabaduses viibides ei püsinud R.L ühelgi töökohal kaua ning tal oli probleeme alkoholi liigse tarbimisega. Käesolevalt R.L vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on R.Ll alkoholsõltuvus ja sellest on R.L tingitud ka psüühikahäired. Käesolevalt saab R.L vangistuses ravi ja käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel. R.L kohtule 14.05.2012. kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole ta vabaduses viibides alkoholtarbimisega seonduvalt abi saamiseks kuhugi pöördunud. Alates 01.03.2012 alustas R.L vangistuses sotsiaalprogrammis „Usk ja teadmine“ osalemist. Individuaalset täitmiskava ei ole tulenevalt karistuse lühidusest (vangistus alla aasta) koostatud. 3 4 Kinnipeetava iseloomustuses kajastatust nähtuvalt lähtuvad R.Lst tema vabadusse naastes kõrged uue kuriteo toimepanemise riskid – mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 50% ja vägivaldse kuriteo puhul 38%. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole R.Lt õiguskorra kaitsmise huvides põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada - uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt liiga kõrged ning R.L suhtes kohaldatud vangistust ei ole põhjendatud veel tulemuslikuks ja R.L suhtes enda eesmärki täitnuks hinnata. R.L tähtaegselt vabadusse naasmiseni on oluline, et R.L jätkaks vangistuses talle vajalikku psühhiaatrilist ravi, et R.L vabadusse pääsedes oleksid uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid väiksemad, ning et R.L suudaks vabaduses hoiduda alkoholist ja tulla toime tal esineva alkoholsõltuvusega. Ka käesolevalt sotsiaalprogrammis „Usk ja teadmine“ tuleb R.L loodetavasti abiks, et ta suudaks vabaduses hoiduda alkoholist ja uute kuritegude toimepanemisest. Põhjendatud alused kinnipeetav vabastamiseks puuduvad. Heli Sillaots R.L vangistusest tingimisi ennetähtaegseks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.