§ § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ik 47809130255, viibib vahi all Tallinna Vanglas, eluk xxx, xxx kodakondsusega, xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 16.01.2019. a otsusega karistati
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva, mis jäeti
alusel 4 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, karistus kustumata Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi Julia Kudrjavtseva
MS § 238 lg 2 alusel J. Kudrjavtsevale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.01.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 09.06.2020.a. Asitõendid: - sündmuskohalt aadressil xxx 09.06.2020 kaasa võetud valge kruus „Greenfield“, mis on üleantud hoiule PPA logistikabüroo varahaldustalitusse, tagastada peale kohtuotsuse jõustumist J. Kudrjavtsevale; - CD ja DVD plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J. Kudrjavtsevalt riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 469,20 eurot (kaitsjatasu). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1345,20 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 112,10 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Julia Kudrjavtseva on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt toime pannud raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on tekitatud oht elule, 09.06.2020 kella 01:30 paiku aadressil xxx, Lääne-Harju vald asuvas korteris lõi oma elukaaslasele E Pile kruusiga vähemalt kolm korda vastu pead, põhjustades sellise tegevusega kannatanule tervisekahjustuse – pealae piirkonnas rebenenud haav. 2 Seega pani Julia Kudrjavtseva oma tahtliku tegevusega korduvalt toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör palus mõista J. Kudrjavtseva süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 1 aastat 4 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 3 aastat 3 kuud 27 päeva - võrra ja mõista õplikuks karistuseks vangistus 4 aastat 7 kuud 27 päeva, mille hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Kaitsja leidis, et J. Kudrjavtsevale esitatud süüdistus on tõendatud, kuid prokuratuuri poolt taotletud karistuse määr ei vasta isiku süü suurusele ja tähelepanuta on jäetud kannatanu käitumine, mida tuleb karistuse määramisel ja süü suuruse arvestamisel arvesse võtta. Enne kuriteo toimepanemist tarvitasid J. Kudrjavtseva ja kannatanu koos alkoholi. Kuigi J. Kudrjavtseva pani kuriteo toime katseajal, palub kaitsja anda talle viimane võimalus asuda õiguskuulekale teele ning kohaldada
lg 5 alusel liitkaristusest tingimisi vabastamist käitumiskontrolliga ja allutada isik elektroonilisele valvele. Kohtuistungil selgitas süüdistatav J. Kudrjavtseva, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi ja nõustus lühimenetlusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et J. Kudrjavtseva süü
lg 2 p 2, 3 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.
lg 2 p 2 ja 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Vaidlus puudub selles, et J. Kudrjavtseva lõi 09.06.2020 kella 01:30 paiku Lääne-Harju vallas xxx asuvas korteris, kus ta elas koos oma elukaaslase E Piga, oma elukaaslasele E. Pile kruusiga vähemalt kolm korda vastu pead, põhjustades sellise tegevusega kannatanule tervisekahjustuse – haava pealae piirkonnas. Seda kinnitavad kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlused ning kirjalikud tõendid. Kannatanu E Pi ütluste kohaselt tarvitas ta alates 08.06.2020 koos oma elukaaslase Julia Kudrjavtsevaga kodus alkoholi. Alkoholi tarvitamise käigus lõi J. Kudrjavtseva kannatanut kolm korda kruusiga vastu pead, kannatanu tundis löökidest füüsilist valu ja peast hakkas verd jooksma. Kannatanu helistas politseisse. Kannatanu ütluste kohaselt on J. Kudrjavtseval probleem alkoholi tarvitamisega ning joobes ei kontrolli ta oma käitumist /tl 17-20/. Kannatanu ütlusi kinnitab teabesalvestuse vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 09.06.2020 kella 01.35 paiku helistas E. P häirekeskusele ja teatas, et elukaaslane lõi tema pea lõhki /tl 21-26/. 3 Politseiametnikust tunnistaja T P ütluste kohaselt sai ta 09.06.2020 väljakutse aadressile xxx. Jõudes kella 02.15 ajal kohale näitas kannatanu E. P toas laua peal olevat verejälgedega kruusi ja ütles, et tema naine lõi teda kruusiga kolm korda pähe ja palus, et politseiametnikud viiksid ta naise ära. Kannatanu rääkis politseiametnikele, et kardab oma naist, sest naine on teda varem noaga löönud. Korteris viibis ka Julia Kudrjavtseva. Kontrollimisel selgus, et J. Kudrjavtseva on allutatud kriminaalhooldusele. Politseiametnike korraldustele J. Kudrjavtseva ei allunud, ta keeldus politseiametnikega kaasa minemast ja keeldus puhumast indikaatorvahendisse /tl 74-75/. Asitõendi - vormikaamera xxx salvestiste – vaatlusprotokollist nähtub, et 09.06.2020 on politseiametnik korteris, kus elutoas diivanil on teki all inimene. Diivani juures on laud, millel on muuhulgas kaks valget värvi kruusi. Põrandal on verekahtlased määrdumised. Teises toas istub voodil meesterahvas, kelle pea on sidemes /tl 27-30/. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et sündmuskoha vaatlusel 09.06.2020 xxx võeti elutoas asuvalt laualt kaasa verekahtlaste määrdumistega kruus/tl 7-10/. Asitõendi – valget värvi kruusi kirjaga Greenfield – vaatlusprotokollist nähtuvalt on kruusi käepideme piirkonnas, käepidemel ja kruusi põhja välimisel küljel verekahtlased määrdumised /tl 31-37/. Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga nähtub, et 09.06.2020 kella 02.10 paiku tuvastati E Pil pealae piirkonnas umbes 5 cm pikkune veritsev haav /tl 3-6/. PERH vastuskirjast koos kiirabikaardiga nähtub, et 09.06.2020 kella 02.00 paiku fikseeris kiirabi E. Pil pealael umbes 2 cm pindmise haava /tl 77-78/. Julia Kudrjavtseva tunnistas kohtuistungil ennast esitatud süüdistuses süüdi. Ka kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas J. Kudrjavtseva ennast süüdi selles, et lõi oma elukaaslast kruusiga. J. Kudrjavtseva ütluste kohaselt tarvitas ta alates 08.06.2020 oma elukohas koos kannatanuga alkoholi, kuigi tal on keelatud alkoholi tarvitada. J. Kudrjavtseva ei mäleta, miks ja kuhu ta oma elukaaslast lõi /tl 38-41/. Süüdistatavale inkrimineeritavatele teole õigusliku hinnangu andmisse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-11-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb
lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanul on tuvastatud tervisekahjustuste olemasolu lisaks kannatanu ütlustele ka meditsiinidokumentidega ning tunnistaja ütlustega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kannatanu E P on Julia Kudrjavtseva elukaaslane, seega on tegemist lähisuhtes toimepandud teoga. Harju Maakohtu 16.01.2019.a otsusega karistati J. Kudrjavtseva
lg 1 p 1 järgi raske tervisekahjustuse tekitamises samale kannatanule vangistusega 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva, mis jäeti
alusel 4 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis kaudsest tahtlusest. Kohus leiab, et J. Kudrjavtseva pani inkrimineeritava kuriteo toime otsese 4 tahtlusega. Tuvastatud tehiolude pinnalt võib järeldada, et J. Kudrjavtseva tegutses oma elukaaslast korduvalt kruusiga pea piirkonda lüües teades või vähemalt mööndes, et selline tegevus põhjustab kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et J. Kudrjavtseva tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 on kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus ei pea põhistatuks
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse mõistmist, kuna selline karistus ei täidaks karistuse eesmärke. J. Kudrjavtseva tegevuses esines kaks kvalifitseerivat tunnust, ka puuduvad süüdistataval rahalised vahendid, isik ei tööta. J. Kudrjavtseva on kriminaalkorras karistatud, kuid karistus ei ole saavutanud oma eesmärki ning süüdistatav jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Arvestades, et J. Kudrjavtseva on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-7711, p 11). J. Kudrjavtseva karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuistungil väljendatud kahetsus, süüdistatava teole ei järgnenud tõsisemaid tervisekahjustusi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kuriteole eelnevalt tarvitasid nii kannatanu kui süüdistatav koos alkoholi. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kannatanu lõi oma käitumisega soodusolukorra konflikti tekkimiseks ning kuriteo toimepanemiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada karistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodu alusel mõistab kohus J. Kudrjavtsevale karistuseks
121 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta pikkuse vangistuse. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis vähendatakse mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kriminaalasjas kogutud tõendikogumist nähtuvalt pani J. Kudrjavtseva
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ajal, mil talle Harju Maakohtu 16.01.2019.a otsusega mõistetud karistus oli ära kandmata. Seega tuleb J. Kudrjavtsevale mõista karistuseks liitkaristus
Kaitsja palus anda J. Kudrjavtsevale, hoolimata sellest, et ta pani kuriteo toime katseajal, viimane võimalus asuda õiguskuulekale teele ning kohaldada
lg 5 alusel liitkaristusest tingimisi vabastamist käitumiskontrolliga, allutades J. Kudrjavtseva elektroonilisele valvele. Kaitsja märkis, et tegemist on noore naisterahvaga, kes on teadvustanud, et tal on probleemid alkoholi 5 liigtarvitamisega ning ta on pöördunud Wismari haiglasse abi saamiseks. Kriminaalhooldaja vastuse kohaselt on J. Kudrjavtseva elukohas võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kohus ei nõustu kaitsjaga. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et J. Kudrjavtsevale mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel ja elektroonilisile valvele allutamisel on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. J. Kudrjavtsevat karistati Harju Maakohtu 16.01.2019.a otsusega vangistusega raske tervisekahjustuse tekitamise eest samale kannatanule. Mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ning J. Kudrjavtseva allutati kriminaalhooldusele. J. Kudrjavtsevale pandi lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi, kuid kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on ta seda kohustust korduvalt rikkunud. Ka käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo pani J. Kudrjavtseva toime alkoholijoobes. Kohus märgib ka, et kuigi Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna vastuse kohaselt on formaalsed eeldused elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxx, Harju maakond täidetud, nähtub kriminaalhooldaja vastusest, et J. Kudrjavtseva on isikuks, kes ei ole sobiv elektroonilisele valvele allutamiseks. J. Kudrjavtseva on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sh on rikkunud registreerimiskohustust. Talle on koostatud kaks kirjalikku hoiatust ja koostatud kaks erakorralist ettekannet. Harju Maakohtu 27.04.2020 määrusega määrati J. Kudrjavtsevale lisakohustuseks alluda alkoholisõltuvuse vastasele ravile. Viimane erakorraline ettekanne on kriminaalhooldaja poolt koostatud 26.06.2020.a ettepanekuga 16.01.2019.a otsusega määratud karistuse täitmisele pööramiseks /tl 99-104/. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et J. Kudrjavtseva on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel tuleb J. Kudrjavtsevalt välja mõista riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 469,20 eurot (kaitsjatasu). KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.