1-18-1162/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-18-1162 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Viktor Levakovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Levakovi (isikukood 38208262221) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole K. Kooga vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Viktor Levakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Viktor Levakovi kanda.
9. Viktor Levakovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Viktor Levakovi 19.02.
11. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 8 kuu vangistusega ja KarS § 188 lg 2 p 2 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Viktor Levakovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud 1 vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.03.
12. a otsusega mõistetud 1 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. Viktor Levakovi karistuse kandmise algusajaks luges kohus 03.11.
13. Kohtuotsus jõustus 07.03.
15. Viru Maakohtu 09.09.
16. a määrusega jäeti Viktor Levakov vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
17. Maakohus tuvastas, et Viktor Levakovi elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Seejärel asus kohus kaaluma sisulisi vabastamise aluseid. 2.
18. Maakohtu hinnangul on positiivne, et Viktor Levakovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta oli vangistuse ajal tööga hõivatud, osales sotsiaalprogrammides ning tal on vabaduses olemas elu- ja töökoht. Samas ei tekkinud maakohtul veendumust, et vabaduses olles ei hakka Viktor Levakov uusi kuritegusid toime panema. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel, sh lähedaste toetus, ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Arvestades kuritegude korduvust ja dünaamikat, samuti varasemat käitumist katseajal, ei ole tema vangistusest vabastamine enne tähtaega õigustatud. 2.
19. Viktor Levakovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib vanglas kuuendat korda. Nii praegune kui ka varasemad teod on olnud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteod. Viimase teo pani isik toime Viru Maakohtu 16.03.
20. a otsusega määratud katseajal. Elektroonilise valve kohaldamine ei taga ega välista uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, kuna viimased kuriteod pani toime enda elukohas. Viktor Levakovi puhul ei olnud katseaeg ega käitumiskontrolli nõuded tõhusad ega hoidnud teda eemale kuritegelikust käitumisest. Vangla iseloomustuse järgi on kinnipeetaval alkoholi- ja narkootiliste ainete sõltuvus, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti rikkus ta varasemalt kriminaalhooldusel olles kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Lisaks ei ole kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused praeguseks hetkeks täidetud. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 09.09.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Viktor Levakov. 3.
23. Määruskaebuse kohaselt on Viktor Levakov aru saanud toimepandud kuritegudest, kahetseb siiralt ja teab, et elas vale elu. Kõik kuriteod on toimepandud eesmärgil soetada narkootikume, kuna ta on narkosõltlane. Vangistuses on viibinud rehabilitatsiooni sektsioonis ning hakkas käima programmis „Anonüümsed narkomaanid“. Pere on tema jaoks kõige olulisem, soovib olla hea isa. Ta soovib lahti saada sõltuvusest ning töötab vangistuses, et maksta võlad. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Samuti on vabaduses olemas elu- ja töökoht. Viktor Levakov on valmis muutuma ja tahab seda tõestada.
24. Viru Maakohtu 09.09.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga. 4.
26. Maakohtu määruses toodud hinnangud on põhjendamatud ja ei vasta Riigikohtu seisukohtadele. Kohtupraktika kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mida hinnatakse esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on üleval pidanud ja kas ta on täitnud 2 individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Viktor Levakov on käitunud vangistuses eeskujulikult, ka maakohus ei leidnud midagi negatiivset. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et süüdimõistetu on kõige tähtsamaks pidanud pere olemasolu, poja sündi vangistuse ajal, tugigrupis osalemist ja soovi jätkata selles osalemist ka vabaduses. Just „Anonüümsete narkomaanide“ tugigrupis osalemine on andnud süüdimõistetule kindluse, et ta suudab narkootikumide tarvitamisest loobuda. Need asjaolud kinnitavad Viktor Levakovi võimalust resotsialiseerumiseks ja minimeerivad uute kuritegude toimepanemise riski. 4.
27. Lisaks on arusaamatu, kas maakohus arvestab prokuröri ja vangla seisukohtadega või mitte ning millisele ohuprognoosile on määruses tuginetud. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid.
28. Tartu Ringkonnakohtu 29.09.
29. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.10.
30. 5.
31. Viktor Levakov esitas 07.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Ta lubab, et ei tarvita enam kunagi narkootilisi aineid ja soovib olla koos oma perekonnaga. Tal on vabanemisel olemas töö, pension ja vabanemisfondis 600 eurot. Samuti lubab, et ei riku mitte kunagi enam seadust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Viktor Levakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
35. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Kaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
36. Määruskaebustes heidetakse maakohtule ette seda, et ei ole põhjendatud, miks süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud pere olemasolu, poja sünni ja tugigrupis osalemisega. Ringkonnakohus 3 sellega ei nõustu. Maakohus on määruses toonud välja positiivsete asjaoludena nii süüdimõistetu elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetuse kui ka korrektse käitumise vangistuses viibitud aja jooksul. Samas on maakohus leidnud, et eeltoodud asjaolud ei ole piisavad ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna isikust tulenev ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab kuritegude toimepanemist.
37. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
38. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus õigustatult tuginenud eeltoodule ning põhjendanud, miks kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et Viktor Levakov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab samuti, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud.
39. Viktor Levakovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kuuendat korda. Praegu kannab ta kahe kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust suures koguses narkootilise aine amfetamiini korduvas käitlemises ja kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest. Varasemalt on teda karistatud samuti amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest, lisaks võltsitud raha kasutamise eest. Viktor Levakov on kuritegusid toime pannud peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil, et hankida endale narkootilisi aineid. Seda tunnistab süüdimõistetu ise.
40. Kuna Viktor Levakovil on nii alkoholi- kui ka narkootiliste ainete sõltuvus, mis soodustab uute kuritegude toimepanemise riski, on äärmiselt oluline selle maandamine. See on positiivne, et Viktor Levakov läbis vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales tugigrupis „Anonüümsed narkomaanid“ ja tunnistab sõltuvust. Samas ei ole ringkonnakohus veendunud, et see kõik on piisav, et mõjutada teda edaspidi mitte tarvitama narkootilisi aineid. Varasem vangistuses viibimine ei ole suutnud mõjutada süüdimõistetut edaspidi olema õiguskuulekas. Ka ei ole seda teinud varasemalt sõltuvust käsitleva programmi „12 sammu ehk igapäevane valik“ läbimine ega vanglas sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas viibimine. Viktor Levakov on varem samuti soovinud muutuda, elada koos lähedastega ning on väitnud, et on oma vigadest aru saanud. Vahepealsed aastad on näidanud, et tegemist on tühjade lubadustega, kuna kuriteod läksid ajas intensiivsemaks ning ta on jätkuvalt sõltuv narkootilistest ainetest. Seega puudub kohtul usk, et ainuüksi süüdimõistetu tahtest piisab. Lisaks on Viktor Levakovil läbimata individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mis keskendub elustiili muutmisele ja aitaks vähendada sõltuvusainetest tingitud riski.
41. Kahtlemata on positiivne, et Viktor Levakovil on vabaduses olemas töökoht. Iseloomustuse kohaselt oli tema sissetulekuks enne vangistust töövõimetuspension, minevikus oli tal peamiselt ametlik töökoht. Vaatamata sellele ei jätkunud isikul piisavalt sissetulekuid, et hoiduda kuritegelikul teel varalise kasu saamisest. Samuti olid tal kuritegude toimepanemise ajal olemas lähedased isikud, sh laps, ja elukoht. See kõik ei motiveerinud Viktor Levakovi elama seadusekuulekat elu, mistõttu ei oli ringkonnakohtu hinnangul neil teguritel olulist kaalu süüdimõistetu poolt õiguskuuleka käitumise järgimisel.
42. Samuti puudub ringkonnakohtul usk, et Viktor Levakov on isik, kelle puhul käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamine aitab hoida teda õiguskuuleka eluviisi 4 juures. Viktor Levakov on korduvalt viibinud katseajal (kriminaalasjades nr 1-09-10075, 1-104275 ja 1-13-3635), samuti vabanenud ühel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest (kriminaalasjas nr 1-10-4275). Kuna süüdimõistetu rikkus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevaid kohustusi, nii elektroonilise järelevalve nõudeid kui ka kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, tuli vangistus uuesti täitmisele pöörata. Märkimisvääne on asjaolu, et Viktor Levakov pani viimased kuriteod toime eelmise otsusega mõistetud katseajal. Kuigi on positiivne, et Viktor Levakovil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, näitab eeltoodu, et isik ei suuda just vabaduses alluda karistuse kandmisega kaasnevatele nõuetele. Olukorras, kus isikul puudub piisav enesekontroll, on suur tõenäosus, et ahvatluste ilmnemisel asub ta taaskord narkootilisi aineid tarvitama ja uusi kuritegusid toime panema, et saada piisavalt rahalisi vahendeid nende hankimiseks. Karistuse kandmine range järelevalve tingimustes erineb oluliselt vabaduses karistuse kandmisest.
43. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et Viktor Levakovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Viktor Levakovist tuleneva ohu. Viktor Levakovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Elektroonilise valve kohaldamine ja riiklik järelevalve isiku üle ei ole piisavad, et vähendada ohtu.
44. Vastuseks kaitsja poolt tõstatud küsimusele, millisele ohuprognoosile on maakohus tuginenud, märgib ringkonnakohus järgmist. Viru Maakohtu määrusest on näha, et kohus ei ole lähtunud vangla iseloomustuses toodud hinnangust kinnipeetava ohtlikkusele ja vastavatest riskiprotsentidest, vaid eelpooltoodud asjaoludest (nii on määruses sõnastatud). Eelpooltoodud asjaolude all on maakohus mõelnud nt varasemat karistust, kuritegude toimepanemise asjaolusid jms, mida on maakohus määruses analüüsinud.
45. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
46. septembri
47. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
48. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb tasu summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Erkki Hirsnik 5