Obsah (9)

§ 65§ 69§ 68§ 1573§ 3312§ 157§ 331§ 64§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 19.05.2020 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-20-1995 (19231602712) Kohtukoosseis kohtunik Janika Kal

) §-de 3312, 1573 lg 1 järgi lühimenetluses Abiprokurör Kaspar Urmas Oja Süüdistatav Timur Gavrilov isikukood 37502010256, xxx kodakondsus, emakeel xxx keel, haridus xxx klassi, xxx, elukoht enne vahistamist xxx, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas. Varem väärteo- ja kriminaalkorras karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 01.10.2019 otsuse alusel

§-de 3312, 1573 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, mida suurendati

§ 65

lg 2 järgi eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra. Liitkaristus 1 aasta, 6 kuud ja 29 päeva vangistust asendati

§ 69alusel üldkasuliku tööga 484 tundi.

Tegemata tundide arv

1. Kahtlustatavana peeti kinni 18.11.2019, tõkend vahistamine kohaldati 20.11.
2. Kaitsja Leelo Viil Kannatanu AP MG RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; § 179 2 lg 1 p 1; § 180 lg 3; 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3; § 311; § 313;

§ 68lg 1; § 87 kohus o t s u s t a s: 1.

Õigeks mõista Timur Gavrilov 04.10.2019 ja 08.10.2019 kuni 09.10.2019 ette heidetavates episoodides

§ 1573järgi.

2. Süüdi tunnistada Timur Gavrilov

§ 3312järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. 3. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel Timur Gavrilovile mõistetud karistust 1/3 võrra. Timur Gavrilovil tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. 4. Suurendada

§ 65

lg 2 järgi Timur Gavrilovile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 01.10.2019 kohtuotsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse, so 468 (neljasaja kuuekümne kaheksa) üldkasuliku töö tunni võrra. Asendada

§ 69

lg 6, 7 alusel 468 tundi üldkasulikku tööd vangistusega 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. Mõista Timur Gavrilovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. 5.

§ 68

lg 1 järgi arvestada Timur Gavrilovi eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinni pidamine 18.11.

2. Jätta Timur Gavrilovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata ja tühistada see kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel.
3. Välja mõista Timur Gavrilovilt menetluskulu kokku 1772,40 eurot: sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 896,40 eurot. Jätta riigi kanda ekspertiisitasu 765,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 147,70 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Asitõendid: - mobiiltelefon Nokia RM-1187 (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada otsuse jõustumisel Timur Gavrilovile. 4 CD plaati (asuvad kriminaaltoimikus) säilitada otsuse jõustumisel koos kriminaaltoimikuga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 3 Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Timur Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema otsis ajavahemikul 04.10.2019 - 28.10.2019 korduvalt ja järjepidevalt kontakti A P ja M Giga st sekkus nende tahte vastaselt nende eraellu selliselt, et selle tagajärg on olnud kannatanute oluliselt häirimine. Nimelt tema: - 04.10.2019 läks aadressil Tallinn, xxx asuvasse Xxx kooli, pöördus A P kolleegide poole ja üritas teada saada, kas kannatanu töötab seal - 08.10.2019 kuni 09.10.2019 läks Xxx kooli, vaatas läbi akna, kus A P on ning näitas läbi akna kannatanule žestiga, et viimane helistaks temale. - 06.11.2019 läks korduvalt A P ja M Gi uue elukoha aadressile xxx, otsides nendega kontakti, sh hakkas õhtul viskama kivikesi vastu nende akent ja palus läbi akna žestidega näidates temale helistada. Seega pani Timur Gavrilov oma tahtliku tegevusega toime ahistava jälitamise s.o teise isikuga korduva või järjepideva isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kus selle tagajärg on teise inimese oluliselt häirimine s.o

§ 157³ lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Timur Gavrilovit selles, et tema rikkus temale Harju Maakohtu 08.04.2019 otsusega nr 1-19-1366 A P ja M Gi suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu (Timur Gavrilov ei tohi 3 aasta jooksul kohtuotsuse väljakuulutamisest võtta A P ja M Giga ühendust sidepidamisvahendite ega e-posti kaudu ega läheneda neile avalikes kohtades ega nende elukohale xxx mitte lähemale kui sada meetrit). Nimelt tema: - ajavahemikul 01.10.2019–14.11.2019 o oma numbrilt xxx A P numbrile xxx saatis 10 SMS-i ja helistas 66 korda, A P numbrile xxx saatis ühe SMS-i ja helistas 48 korda ning M Gi numbrile xxx saatis 15 SMS-i ning helistas 128 korda, o oma numbrilt xxx A P numbrile xxx saatis 47 SMS-i ja helistas 137 korda. o oma numbrilt xxx A P numbrile xxx helistas 8 korda - 05.10.2019 ootas A Pt bussipeatuses Xxx kooli lähedal ja soovis temaga rääkida, kuid A P ei vastanud temale ja läks tööle. Timur Gavrilov läks A Ple järele ja seejärel A P ütles Timur Gavrilovile, et ta lahkuks, vastasel juhul A P kutsub politsei. - ajavahemikul 15.10.2019 kuni 16.10.2019 ootas A Pt Xxx kooli lähedal ja peale seda kui A P väljus bussist, hakkas Timur Gavrilov temalt uurima, kus naise elukoht on. A P keeldus vastamast ja läks tööle. Peale tööd ootas tema A Pt Xxx kooli lähedal ja kui A P väljus koolist, hakkas ta temalt uurima tema elukoha asukohta. Selle peale A P ütles Timur Gavrilovile, et ta kutsub politsei. - 28.10.2019 ajavahemikul 19.00 kuni 20.00 viibides Xxx kooli lähedal tuli A P juurde lähemale kui 100 meetrit - 01.11.2019 ajavahemikul 19.00 kuni 20.00 viibides Xxx kooli lähedal tuli A P juurde lähemale kui 100 meetrit, andis talle kirja ja küsis miks ta ei saanud A Pga ühendust võtta. 4 - 04.11.2019 ajavahemikul 08.00 kuni 09.00 läks aadressil Tallinnxx asuvasse xxx põhikooli, tuli oma poja M Gi juurde lähemale kui 100 meetrit ja hakkas temaga rääkima. Ta sai poja käest A P telefoninumbri ja peale seda hakkas helistama A Ple. - 06.11.2019 ajavahemikul 18.00 kuni 19.00 viibides aadressil xxx keskuses, läks A P juurde lähemale kui 100 meetrit. Peale seda, kui A P lahkus xxx, läks M Gi juurde lähemale kui 100 meetrit ja hakkas nõudma, et M G helistaks emale. - 09.11.2019 ajavahemikul 13.00–14.00 xxx asuvas xxx, läks M Gi ja A P juurde lähemale kui 100 meetrit. Seega pani Timur Gavrilov oma tahtliku tegevusega toime kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o

§ 331² järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil: Prokurör leidis, et T. Gavrilovile esitatud süüdistus on asjas kogutud ning süüdistusakti p 16 loetletud tõenditega tõendatud. Prokurör märkis, et T. Gavrilov on vaatamata varasematele karistustele jätkanud sama kannatanu suhtes kuritegude toime panemist; süüdistatava kahetsust prokurör siiraks ei lugenud. Prokurör taotles T. Gavrilovi süüdi mõistmist ja karistamist järgmiselt: - -

§ 1573

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud;

§ 3312

järgi vangistusega 10 kuud;

§ 64lg 1 järgi suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks 15 kuud vangistust; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust; arvestada T. Gavrilovile varasema otsuse alusel mõistetud ja asendatud karistus 468 tundi üldkasulikku tööd vangistuseks, so 15 kuud ja 18 päeva ning mõista T. Gavrilovile

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 25 kuud ja 80 päeva; arvestada karistuse kulgemist alates T. Gavrilovi kahtlustatavana kinni pidamisest. Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning jäi lühimenetluse taotluse ja varasemalt, kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja nentis, et tema kliendile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vastuväiteid tõendite lubatavusele kaitsja ei esitanud. Prokuröri karistusettepanekule vaidles kaitsja vastu ning leidis, et T. Gavrilovile oleks paslik mõista rahaline karistus: süüdistatav on oma tegusid tunnistanud, kahetsenud ja eluga edasi minemas. Kohtu seisukoht: T. Gavrilovile esitatud süüdistus

§ 1573järgi.

Esitatud süüdistuse järgi heidetakse T. Gavrilovile ette seda, et ta sekkus korduvalt oma endise abikaasa ja lapse eraellu, kannatanute jaoks oli sekkumine tahtevastane ja nad olid sellest oluliselt häiritud. Esitatud süüdistuse tekst on asjas järgmine: Timur Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema otsis ajavahemikul 04.10.2019 - 28.10.2019 korduvalt ja järjepidevalt kontakti A P ja M Giga st sekkus nende tahte vastaselt nende eraellu selliselt, et selle tagajärg on olnud kannatanute oluliselt häirimine. Nimelt tema: 5 - 04.10.2019 läks aadressil Tallinn, xxx asuvasse Xxx kooli, pöördus A P kolleegide poole ja üritas teada saada, kas kannatanu töötab seal - 08.10.2019 kuni 09.10.2019 läks Xxx kooli, vaatas läbi akna, kus A P on ning näitas läbi akna kannatanule žestiga, et viimane helistaks temale. - 06.11.2019 läks korduvalt A P ja M Gi uue elukoha aadressile xxx, otsides nendega kontakti, sh hakkas õhtul viskama kivikesi vastu nende akent ja palus läbi akna žestidega näidates temale helistada. Kohus nendib, et

§ 1573näol on tegemist võrdlemisi noore ja kohtupraktika osas ka toore normiga.

Vähemalt Harju maakohtu tööpiirkonnas on enamus kriminaalasju, mille raames on süüdistatavale esitatud süüdistus

§ 1573järgi, leidnud lahenduse lihtmenetluses.

Diskussiooni sellest, milline süüdistus on nõuetekohane, praktikas tekkinud ei ole. Käesolevas asjas on kohtu arvates T. Gavrilovile esitatud süüdistus puudulik ja ei hõlma kõiki vajalikke asjaolusid. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika järgi tuleb süüdistuses asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (viimati RKKKo 1-17-1327/52). Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu (RKKKo 3-1-1-70-15). Süüdistuses tuleb seega ära näidata kõik olulised faktid ehk lihtsustatult pAkirja see sündmus, mis prokuratuuri arvates kogutud tõendite kohaselt toimus ning seostada faktilised asjaolud teokoosseisu vajalike elementidega. Sealjuures peab sündmus haarama kõiki vajalikke elemente, mis võimaldaksid sellest sündmusest ülevaate saamist ka neil (sh kohtul), kellel ei ole väidetava kuriteosündmuse kohta mittemingisugust eel- või taustinfot.

§ 1573

puhul peab normis kirjeldatud tegevus (so kontakti otsimine, jälgimine vms) olema mh korduv ja järjepidev, sekkumine kannatanu eraellu peab olema tema tahte vastane. Lisaks on

§ 1573

oma olemuselt tagajärjedelikt, so olukorras kus kirjeldatud käitumise tagajärjeks ei olnud kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, siis vastutust ei järgne. Käesolevas asjas jääb T. Gavrilovile

§ 1573järgi esitatud süüdistus kohtu jaoks liialt lakooniliseks.

Kõige olulisemaks puuduseks peab kohus seda, kuidas on süüdistuses kajastatud teo tagajärg. Lisaks on probleeme kahe episoodi tõendatusega ning üks episood tuleb johtuvalt tuvastatud asjaoludest kohtu arvates ümber kvalifitseerida

§ 3312järgi.

Esmalt märgib kohus, et süüdistuse tekstist ei selgu väga lihtsad faktid, so T. Gavrilov on A. P endine kaasa, kes mõisteti süüdi nii oma naise kui lapse füüsilises väärkohtlemises ning seetõttu taotles kannatanu kohtult lähenemiskeeldu ning see otsus on jõustunud. Viidatud faktide sissetoomine süüdistuse teksti näitaks kohtu arvates kohe selgelt ja arusaadavalt ära, miks süüdistuses kirjeldatud sekkumine oli kannatanute tahte vastane ja oluliselt häiriv – on ilmselge, et kannatanud on lähenemiskeelu läbi deklareerinud üpris jõuliselt seda, et nad ei soovi, et T. Gavrilov neid edaspidi, teatud kindlaksmääratud ajavahemikul tülitaks. Teiseks ei piisa kohtu hinnangul süüdistuses pelgalt normis sõnastatu üks-ühele tsiteerimist, so et sekkumise tagajärg on olnud kannatanute oluliselt häirimine. Kohus nendib, et mõiste oluliselt häirimine on olemuselt määratlemata mõiste ning selle sisustamine võib olla teatud juhtudel problemaatiline, kuid täielikult sisustamata seda jätta ei saa. Käesoleval juhul ei selgugi süüdistusest näiteks see, kas 04.10.2019 episoodis A. P sai üldse oma eksmehe otsingutest teada ning kui sai, siis miks see oli tema jaoks oluliselt häiriv. Nii näiteks võinuks kohtu arvates süüdistuses kajastuda lihtne fakt, et kannatanute väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja lähenemiskeeldu taluma pidanud T. Gavrilov vabanes 01.10.2019, asus kohe peale vabanemist aktiivselt kannatanut otsima ja see teave jõudis kannatanuni. Sellisel juhul oleks taustinfot mitte 6 valdavale lugejale selge, miks süüdistuses kirjeldatud tegevus oli eelduslikult kannatanu jaoks tahtevastane. Mõiste oluliselt häiriv on kannatanu A. P enda jaoks lahti sõnastanud – ta on sellest kõigest väsinud, T. Gavrilov ei jäta neid lapsega rahule, jälitab kogu aeg ja rikub lähenemiskeeldu (tlk 2 pöördel). Viidates kokkuvõtvalt, et süüdistatav ei ann kannatanu(tele) asu ei tööl, kodus ega puhkehetkel, oleks lugejale üheselt selge, et süüdistatava kontakti võtmise püüdlus, millesse haaratakse ka naise kolleegid, on kannatanu jaoks tõepoolest rahulikku eraelu halvav ja seega oluliselt häiriv. Täiendavalt märgib kohus, et prokurör on kolleegide kaudu kannatanu otsimist pidanud küll viimase jaoks oluliselt häirivaks ja seega T. Gavrilovi tegevust

§ 1573

järgi kvalifitseerimist väärivaks, kuid kajastanud seda tegevust süüdistuses millegipärast valikuliselt. Tõenditest selgub, et tegelikult käis T. Gavrilov kannatanu töökohas eksabikaasa leidmise eesmärgil mitu korda (vt näiteks V. Hi ütlused tlk 70-71) ja seetõttu keelati T. Gavrilovil Xxx kooli sisenemine. Episoodile, mis on süüdistuses määratletud ajavahemikuga 08.10.2019 kuni 09.10.2019 on kohtul ülaltooduga sarnased etteheited ja kohus ei hakka põhjendusi kordama. Lisaks tekitab kimbatust ajavahemik ise, so 08.10.2019 kuni 09.10.

1. Kirjeldatud viisil kirjapandu tekitab lugejas arusaama, et T. Gavrilov käis A. P töökohas viimast aknast kaemas ja talle žestikuleerimas mõlemal süüdistuses märgitud päeval. Alles tõenditest (vt kannatanu ütlused tlk 2) selgub, et süüdistuses kirjeldatu toimus ühe korra, kannatanu lihtsalt ei mäletanud, millal. Korrektne oleks seega süüdistuses märkida, et süüdistatav pani etteheidetava teo toime kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid vahemikus 08.10.2019 – 09.10.
2. Kohtu arvates on viidatud minetused süüdistuses sellise kaaluga, mis tingivad T. Gavrilovi õigeks mõistmise episoodides 04.10.2019 ja ajavahemikul 08.10.2019 – 09.10.
3. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul nimetatud episoodide tõendatus veidi problemaatiline. Iseenesest on kannatanu oma ütlustes viidanud, et T. Gavrilovi käitumine oli tema jaoks häiriv. Samas ei ole 04.10.2019 episoodis tunnistaja S. A (tlk 8 – 9) oma ütlustes puudutanud seda, kuidas A. P sellele reageeris, kui tunnistaja kolleegile ütles, et T. Gavrilov käis teda otsimas. Kahtlusi selles, mis T. Gavrilovi käitumises oli kannatanu jaoks oluliselt häiriv ja mis mitte, tekitavad M. Gavrilovi ütlused. Laps selgitab oma ütlustes (tlk 34) pöördel nt kividega akna loopimise episoodi nii, et hakkasime emaga tema (so T. Gavrilov) üle nalja tegema. Olukorras kus mingi osa süüdistatava korduvatest ja järjepidevatest käitumisaktidest on kannatanu(te) jaoks naljakas, on mõnevõrra keeruline rääkida sellest, et vahejuhtumid kogumis tõid kaasa kannatanu(te) olulise häirimise

§ 1573mõttes.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 1573järgi esitatud süüdistuses peetakse kannatanute all silmas nii M.

Gavrilovit kui A. Pt ning kolmest käsitletud episoodist kaks puudutavad A. Pt ainuisikuliselt. Seega tekib tahes tahtmata küsimus sellest kas sekkumine M. Gavrilovi eraellu oli üldse korduv ja järjepidev

§ 1573mõttes.

Kohtu hinnangul tuleb T. Gavrilovile süüdistuses ette heidetud ja esitatud süüdistuses

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritud episood 06.11.2019 ümber kvalifitseerida

§ 3312järgi.

Esmalt märgib kohus, et süüdistuses heidetakse T. Gavrilovile ette seda, et ta käis 06.11.2019 korduvalt A. P ja M. G uues elukohas ja mh viskas õhtul kivikesi vastu kannatanu(

1. te)kodu akent. Kohtule jääb esiteks süüdistuse pinnalt arusaamatuks, milles seisneb antud juhul korduvus. Kannatanu A. P kirjeldab oma ütlustes sündmust nii (tlk 6): „hiljem [06.11.2019] õhtul Timur tuli minu elukoha aadressile Tallinn xxx Ma elan kolmandal korrusel ja ta viskas kivikesi vastu minu akent. Ma vaatasin läbi akna ja nägin, et Timur palus žestidega minul helistada temale ja läks siis ära“. Kannatanu M. G kirjeldab 06.11.2019 sündmust oma ütlustes järgmiselt (tlk 34 ja 34 pöördel): nüüd alles hiljuti, umbes nädal aega tagasi olin koos emaga kodus ja kuulen, kuidas väike kiviklibu lendab ja tema [T. Gavrilov] peidab ennast seal puu taga, prügikastide kõrval… Jah, ma nägin teda seal, ta varjas end pimeduses, noh pimedas ja siis hakkasime emaga tema üle nalja tegema, ema võttis telefoni nagu ta hakkaks politseisse helistama, ta [T. Gavrilov] võttis kätte ja jooksis minema.“ Tõsi – M. G on oma ütlustes vastuseks uurija küsimusele - mitu korda ta [T. Gavrilov] niimoodi käis, 7 loopis kive – vastanud, et: „Palju, veel hiljuti, sõitis siin meie maja ümber kaks korda jalgrattaga, ütles möödakäijatele, et kas teate seda inimest.. umbes viis päeva või kolm päeva tagasi. Ema naabrinaine ütles“. Kuid konkreetselt 06.11.2019 sündmust on mõlemad kannatanud kirjeldanud viisil, mis annab alust öelda, et T. Gavrilov käis elukohas ühe korra, loopis kannatanu(
2. te)akna peale kivikesi ja lahkus. Tõsi - kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud P. P-Mo (tlk 10-12) ning tunnistaja on selgitanud, et T. Gavrilov käis päeval xxx Tallinnas uurimas, kas majas on vaba elamispinda. Kohtu hinnangul pidanuks süüdistuses ka selle momendi (eriti olukorras kus inimesele heidetakse ette mingisuguse käitumisakti korduvust) kajastama konkreetsemalt, mitte piirduma üldsõnalise tõdemusega. Süüdistus, kus heidetakse ette üldsõnaliselt ette korduvust ja ei ole konkretiseeritud, milles see korduvus täpselt seisnes, ei ole kohtu arvates nõuetekohane. Episood, mis puudutab kivikeste aknasse loopimist 06.11.2019 on kohtu arvates käsitletav lähenemiskeelu rikkumisena. Süüdistuse järgi läks T. Gavrilov kannatanute elukohta ja loopis kivikesi vastu nende korteri akent. Kohus märgib, et T. Gavrilov ei tohtinud jõustunud otsuse järgi lähenda kannatanu(
3. te)elukohale lähemale, kui 100m. Jõustunud kohtuotsuses (Harju maakohtu 08.04.2019 otsus) on sulgudes märgitud kannatanute elukoht otsuse kuulutamise seisuga. Selliselt, et T. Gavrilov ei tohi igal juhul läheneda kannatanute elukohale, mõistsid otsust näiteks tunnistaja P. P – M (tlk 10) kes teatas süüdistatavale, et viimasel on keelatud tulla aadressile xxx, kui ka süüdistatav ise, kes põgenes kohe, kui tunnistaja viitas võimalusele kutsuda politsei. Samuti arvas süüdistatav 06.11.2019 õhtul, et A. P hakkab ilmselt politseisse helistama ja põgenes seetõttu. Kohus nendib, et kannatanu elukohaks on lähenemiskeelu mõttes iga koht, mida kannatanu peab oma koduks ja kus ta pikemalt viibib. Seega kehtis T. Gavrilovile lähenemiskeeld ka kannatanu uue elukoha osas. Käesoleval juhul on mõlemad kannatanud selgitanud, et T. Gavrilov loopis kiviklibu nende III korrusel asuva korteri akende vastu. Kohus märgib, et korrusmaja III korteri akna kivikestega tabamiseks peab inimene olema elamust vähem, kui 100m kaugusel. T. Gavrilov on lühike, kehaehituselt kõhetu, põeb mitmeid haigusi (vt isiku ekspertiisiakt) ning väide, et tema puhul on täpne tabamus III korruse aknasse saavutatav kaugemalt, kui 100m ei ole vettpidav ja eluliselt usutav. Eeltoodu tõttu tuleb 06.11.2019 episood ümber kvalifitseerida

§ 3312järgi.

T. Gavrilovile esitatud süüdistus

§ 3312järgi.

Esitatud süüdistuse järgi heidetakse T. Gavrilovile ette seda, et ta rikkus 08.04.2019 kohtuotsuse alusel endise abikaasa ja poja suhtes kehtestatud keeldu kannatanutele helistada, läheneda neile ja nende elukohale lähemale kui 100 meetrit. Kohtule esitati tõendina 08.04.2019 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-19-1366 (tlk 105-106). Otsuse resolutiivosa p 11 järgi rahuldas kohus kannatanu A. P (end G) taotluse ja kohaldas T. Gavrilovile A. P ja M. G suhtes lähenemiskeeldu, mis seisnes selles, et süüdimõistetul keelati 3 aasta jooksul arvates otsuse kuulutamisest võtta kannatanutega ühendust sidepidamisvahendite ja e-posti kaudu. Samuti keelati T. Gavrilovil kannatanutele avalikes kohtades lähenemine ning lähenemine kannatanute elukohale lähemale kui 100m. Lähenemiskeeld hakkas seega kehtima otsuse kuulutamisest, so alates 08.04.2019 ning lähenemiskeeld lõpeb 08.04.2022. Kriminaalasjas on kannatanu A. P ütlustega (tlk 1-3, 5-7, 60-61) tõendatud, et T. Gavrilov on tema endine abikaasa, kellega ta elas koos 3 aastat. Abikaasa vägivaldsuse tõttu tegi ta politseisse avalduse ja elas 4 kuud varjupaigas. T. Gavrilovile kohaldati 08.04.2019 otsuse alusel lähenemiskeeldu – eksmehel keelati ühenduse võtmine tema ja pojaga, samuti lähenemine neile ja nende elukohale lähemale kui 100m. Kannatanu sõnul T. Gavrilov eiras lähenemiskeeldu, mees vahistati ning talle määrati selle eest ka karistus. T. Gavrilov vabanes otsuse kuulutamisel 01.10.2019 ja hakkas tema ja pojaga praktiliselt kohe uuesti kontakti otsima. Kohtule esitati T. Gavrilovi karistusregistri väljavõte, 8 mille kohaselt mõistetigi T. Gavrilov 01.10.2019 süüdi

§-de 3312 ja 1573 järgi. Kannatanu nentis, et T. Gavrilov hakkas talle helistama peaagu iga päev ajavahemikul 05.10.2019 – 10.10.2019. Kannatanu selgitas, et ta kasutab telefoninumbrit xxx, telefoninumbrit xxx kasutas ta suvel 2019, kuid see ei ole enam aktiivne. A. P möönis, et võib-olla T. Gavrilov helistas sellele numbrile ja üritas ka lühisõnumeid saata, kuid ta ei saanud kõnedele vastata ja sõnumeid kätte, kuna number oli blokeeritud. Poeg M. G kasutas numbrit xxx suvel 2019, kuid selle ta sulges oktoobri alguses, sest T. Gavrilov vabanes vanglast. Kannatanu sõnul nägi ta, et T. Gavrilov helistas numbrilt xxx, selle numbri ta blokeeris. Suvel 2019 helistas T. Gavrilov numbrilt xxx. Kannatanu märkis, et ta andis T. Gavrilovile oma uue numbri xxx sest teadis, et mees ei jäta teda rahule ning seetõttu otsustas ta, et las mees parem helistab, kui otsib teda tööl või veel kusagil. M. Gavrilovi ütlustega (tlk 25-36) on tõendatud, et isa tuli kusagil oktoobris enne esimest tundi tema kooli, lunis telefoni enda kätte ja ütles, et näita ema telefoninumbrit. Vastasel korral lubas isa tema uue telefoni katki lüüa. Seetõttu andis ta isale ema telefoninumbri. Vestlust isaga nägi pealt klassijuhataja. Seejärel hakkas isa pidevalt emale helistama: alati, kui ta emaga koos oli, siis telefon sumises pidevalt. Hiljuti pani ema isa numbri musta nimekirja, kuid isa helistab ka teistelt numbritelt või varjatud numbrilt. Tunnistaja L. P ütlustega (tlk 13-17) on tõendatud, et ta on M. G klassijuhataja. Tunnistaja selgitas, et ta märkas 04.11.2019 enne esimest tundi M. G. Poiss istus pingi peal ja mängis mobiiltelefoniga, kui lapse juurde tuli tema isa T. Gavrilov. Isa kükitas ja rääkis pojale midagi, kuid millest vesteldi, seda ta ei kuulnud. Kannatanu A. P ütlustega (tlk 1-3) on tõendatud, et ta läks 04.11.2019 varahommikul pojaga kooli. Ta läks juba bussipeatusesse, kui poeg helistas ja ütles, et T. Gavrilov oli koolis ja soovis pojalt tema telefoninumbrit. Poeg oli ehmatanud ja isale tema numbri andnud. T. Gavrilov helistaski talle ja ta pani mehe numbri blokki. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tlk 46-59) kohaselt on ajavahemikul 01.10.2019 – 15.11.2019 T. Gavrilovi kasutuses olnud mobiiltelefonis Nokia IMEI 1 xxx, IMEI 2 xxx olnud SIMkaardi 1 pesas kokku 3 erinevat abonenti xxx, xxx, xxx. T. Gavrilov suhtles A. P abonentidega xxx ja xxx kokku 385 korda, sh helistas 259 korda ja saatis 58 lühisõnumit. T. Gavrilov suhtles M. G abonendiga xxx kokku 192 korda, sh helistas 143 korda ja saatis 15 lühisõnumit. A. P suhtles T. Gavriloviga ise 68 korda ja M. G suhtles T. Gavriloviga ise 34 korda. Süüdistatav T. Gavrilov (tlk 92-94) selgitas, et ta on teadlik lähenemiskeelust, mille sisuks on keeld võtta endise naise ja pojaga ühendust ning läheneda neile ning nende elukohale mitte lähemale kui 100 meetrit. Süüdistatav möönis, et ta helistas oma pojale ühe korra, sest soovis saada eksnaise telefoninumbrit. Viimasele soovis ta helistada ja helistaski korduvalt seetõttu, et soovis suhteid parandada. Süüdistatav tunnistas, et on nii naisele kui pojale saatnud ka lühisõnumeid. Kohtu hinnangul on tõendatud süüdistuses esitatud etteheide selles, et T. Gavrilov helistas oma kolmelt erinevalt abonentnumbrilt ajavahemikul 01.10.2019 – 14.11.2019 A. P ja M. G abonentnumbritele ning saatis lühisõnumeid. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli järgi on mõlemad kannatanud ka ise võtnud aeg-ajalt T. Gavriloviga ühendust. Kohus nendib, et iseenesest ei ole kannatanul keelatud omal algatusel suhelda inimesega, kellele on nende suhtes kohaldatud suhtlus- ja lähenemispiirangud, kuid suhtlus, mille initsieerib kannatanu, ei ole lähenemiskeelu rikkumine

§ 3312mõttes.

Käesolevas kriminaalasjas on mõlemad kannatanud küll aeg-ajalt süüdistatavale tagasi helistanud, kuid valdavalt on kannatanud jätnud süüdistatava ühenduse võtmise soovile reageerimata. M. G osas märgib kohus, et last ei ole küsitletud selles osas, mis puudutab isa helistamist. Kohtu hinnangul ei tingi see asja tagastamist viitega vajadusele kannatanu täiendavalt üle kuulata. Lähenemiskeeldu ette näinud kohtuotsus jõustus, kohus on piiranud lähenemiskeelu kohaldamisega lapse ja vanema suhtlust ning sel põhjusel ei ole kohtu hinnangul pojaga ühenduse 9 võtmine lubatav. Pealegi nendib kohus, et T. Gavrilov tahtis tõenäoliselt poja kaudu jõuda A. Pni (seda kinnitab tegelikult ka süüdistatav ise), viimane süüdistatavaga suhelda ei soovi ja tahab, et mees ta rahule jätaks. Kõik tõendid kogumis kinnitavad seda, et T. Gavrilov helistas pidevalt poja ja eksnaise numbritele ning astus samme uurimaks välja naise uut numbrit, sest viimane ei reageerinud tema kõnedele. Kohus nõustub seetõttu süüdistuse loogikaga, et M. G ja A. P abonentnumbritele helistamine on lähenemiskeelu rikkumine

§ 3312mõttes.

Kriminaalasjas heidetakse T. Gavrilovile ette seda, et ta lähenes kannatanule viimase töökoha, so Xxx kooli lähedal 05.10.2019, ajavahemikul 15.10.2019 – 16.10.2019, 28.10.2019 ajavahemikul kella 19.00 – 20.00 ja 01.11.2019 ajavahemikul kella 19.00 – 20.

1. Kohtu hinnangul on süüdistus tõendatud. Esmalt on kannatanu A. P ütlustega (tlk 1-3, 5-7) tõendatud, et T. Gavrilov sai oma venna V. G käest teada, et kannatanu töötab Xxx koolis koristajana. Kannatanu sõnul oli T. Gavrilov kohe samal päeval käinud koolis kolleegide S ja I käest uurimas, kas ta töötab Xxx koolis või mitte. Tunnistaja S. A selgitas (tlk 8-9), et ta töötab Xxx koolis koristajana, temaga koos töötab A, kelle perekonnanime ta ei tea. Tunnistaja sõnul ei mäleta ta täpset kuupäeva, kuid oktoobris 2019 tuli Aendine abikaasa kooli ja küsis, kas A tööl. Ta vastas eitavalt ja mees lahkus. A käest sai ta hiljem teada, et see mees oli töökaaslase endine mees, kellele on A suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu. Kannatanu sõnu kinnitab ka teine kolleeg – tunnistaja I. J (tlk 62-64), kes rääkis, et töötab Xxx koolis koristajana, temaga koos töötas A. Tunnistaja märkis, et ta oli oktoobris 2019 tööl, kui tema juurde tuli mees, kes küsis A kohta. Ta ütles mehele, et A ei ole. Hiljem rääkis A talle, et see mees oli töökaaslase eksabikaasa, kes otsib ja pidevalt jälitab A, samuti on mehele kohaldatud A suhtes lähenemiskeeldu. Täpselt sama, so seda, et T. Gavrilov käis kannatanut viimase töökohas otsimas, kinnitas ka tunnistaja V. H (tlk 7071). Tunnistaja selgitas, et ta töötab turvatöötajana Xxx koolis, oktoobris 2019 käis üks meesterahvas kolm korda koolis koristajana töötavat A otsimas. Esimesel korral lasi tunnistaja mehe kooli siseruumidesse, et viimane A leiaks. Hiljem selgitas A talle, et see oli tema eksmees, kellele on kohaldatud lähenemiskeeldu ja palus meest enam kooli mitte sisse lasta. Mees käis veel kaks korda koolis A otsimas, kuid ta ei lasknud meest enam sisse. Äratundmiseks esitamisel tundis V. H ära T. Gavrilovi, märkides, et fotol nr 1 on kujutatud Timuri-nimeline mees, kellest ta oma ütlustes rääkis. Äratuntuks osutus T. Gavrilov (tlk 72-73). Kohus nendib, et kannatanu ütlused seega on usaldusväärsed ning järelikult selgitas T. Gavrilov välja selle, kus kannatanu töötab. Märkimist väärib, et T. Gavrilov iseenesest ei eita, et ta käis kannatanu töökohas (tlk 94) endise abikaasa kohta uurimas, kuid süüdistatava sõnul soovis ta teada saada, kas kannatanu töötab ja suudab seega peret toita. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed ja seega tõendatud ka järgnevad, süüdistuses kirjeldatud sündmused. Pärast seda, kui T. Gavrilov sai teada, kus A. P töötab, hakkas ta naise töökoha läheduses viimast nö varitsema. Nii on kannatanu ütlustega tõendatud süüdistuses esitatud etteheide selles, et T. Gavrilov ootas teda 05.10.2019 Xxx kooli lähedal asuvas bussipeatuses. Kannatanu selgitas (tlk 2), et 05.10.2019 – kohe järgmisel päeval, kui T. Gavrilov teda koolis otsimas käis, ootas T. Gavrilov teda bussipeatuses. Kannatanu sõnul läks ta tööle, ta väljus ta bussist ja nägi kohe T. Gavrilovit. Mees hakkas temaga rääkima, ta ei vastanud ja läks tööle. T. Gavrilov järgnes talle ja lahkus alles siis, kui ta lubas politseisse helistada. T. Gavrilovi ütlusi (tlk 94) kohus usaldusväärseks ei pea: süüdistatav eitas kategooriliselt, et ta ootas kannatanut bussipeatuses. Kohus nendib, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed: T. Gavrilovi ütlusi ilmestab läbivalt ettekäänete leidmine oma tegevuse õigustamiseks. Olgu selleks siis veendumine, kas kannatanu töötab ja suudab peret toita, suhete parandamise soov, eluaseme otsimine, dokumentide kättesaamine vms. Kahjuks on asjas kannatanu(te) ja tunnistajate ütlused kinnitamas seda, et T. Gavrilov lihtsalt ei soovi aktsepteerida seda, et kannatanu soovib oma eluga ilma temata edasi minna ning selle lihtsa asja mittemõistmise 10 tõttu on süüdistatav massiivselt üritanud kannatanuga ühendust võtta. Kohus märgib, et 05.10.2019 episood on nn sõna-sõna vastu, kuid asjas ei ole midagi, mis toetaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Seevastu on kannatanu ütlused teiste asjas kogutud tõenditega riimuvad. Kohus nendib, et kannatanu sõnul ootas T. Gavrilov teda bussipeatuses ja üritas temaga suhelda. Bussipeatuse territoorium ehk nö bussitasku on väike ja süüdistatav üritas kannatanuga rääkima. Seega pidi vahemaa kannatanu ja süüdistatava vahel olema väiksem, kui 100 meetrit. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et T. Gavrilov lähenes talle, mitte vastupidi. Kohtu hinnangul on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega tõendatud, et ajavahemikul 15.10.2019 kuni 16.10.2019 ootas T. Gavrilov teda taas kord Xxx kooli lähedal. Kohus ei saa märkimata jätta, et ka selles episoodis on süüdistuses märgitud ajavahemik ebaõnnestunult kajastatud. Kannatanu selgitas (tlk 2), et 15.10.2019 või 16.10.2019 tuli T. Gavrilov uuesti tema töö juurde. Kannatanu sõnul väljus ta bussist ja siis jooksis T. Gavrilov kohe tema juurde ning hakkas uurima, kus naine elab. Kui ta mehele vastas, et see ei ole viimase asi, ütles T. Gavrilov, et käib igal õhtul kannatanu majast xxx Tallinnas mööda ja ei näe aknas tuld. Kannatanu teatas mehele, et tema elukoht ei ole mehe asi ning läks tööle. Töölt kella 19.00 – 20.00 paiku tulles nägi ta uuesti T. Gavrilovit, kes tuli tema lähedale ja hakkas uuesti elukoha kohta uurima. Mees lahkus alles siis, kui ta ütles, et kutsub politsei. Nimetatud episoodi osas nentis T. Gavrilov, et ta tõepoolest käis tol ajavahemikul Xxx kooli juures ja üritas kannatanuga suhete parandamise eesmärgil suhelda (tlk 94). Kohus märgib, et kannatanu on oma ütlustes kirjeldanud, kuidas süüdistatav jooksis teda märgates kohe tema juurde. Kannatanu poolt kasutatud väljend ja fakt, et pärast kannatanu juurde jooksmist järgnes kannatanu ja süüdistatava omavaheline vestlus, annavad alust öelda, et kannatanu ja süüdistatava vahemaa pidi olema väiksem, kui 100 meetrit. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et T. Gavrilov lähenes talle, mitte vastupidi. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et 28.10.2019 ajavahemikul 19.00 kuni 20.00 oli T. Gavrilov uuesti kannatanu töökoha, st Xxx kooli lähedal ja lähenes A. Ple lähemale kui 100 meetrit. Kannatanu selgitas (tlk 2), et ta lõpetas 28.10.2019 töö ja liikus xxx bussipeatuse suunas. T. Gavrilov lähenes talle autoparkla poolt ja hakkas temaga rääkima. Ta vastas mehele, et ei soovi rääkida ja soovib, et mees nad rahule jätaks. Kannatanu sõnul hakkas ta helistama häirekeskusesse, kuid ta ei jõudnud midagi öelda, sest T. Gavrilov võttis temalt telefoni. Kannatanu arvates pidi häirekeskuse töötaja kuulma, kuidas ta T. Gavrilovile karjus, et viimane talle telefoni tagasi annaks, sest töötaja oli juba liinil. T. Gavrilov sai aru, et kannatanu kutsus politsei ja jooksis minema. Häirekeskusest helistati talle tagasi, ta selgitas, mis juhtus ning seejärel tuli kohale politseipatrull, kellele ta ütles, et T. Gavrilov jälitab teda. T. Gavrilov ei eita (tlk 94), et ta ootas 28.10.2019 õhtul kella 19.00 – 20.00, peale kannatanu tööpäeva lõppu teda Xxx kooli lähedal. Süüdistatava sõnul soovis ta naisega suhteid parandada. Ta läks ära, sest kannatanu kutsus politsei. Kannatanu poolt häirekeskusesse tehtud kõne mahakirjutus sisaldub asitõendi vaatlusprotokollis (tlk 42-43) ja see kinnitab täielikult kannatanu ütluste usaldusväärsust: esimeses kõnes ei saa häirekeskuse töötaja helistajaga kontakti – helistaja (A. P) suhtleb samal ajal T. Gavriloviga, seejärel helistab häirekeskuse töötaja A. Ple ning viimane ütleb mh, et anna mu telefon tagasi. Kannatanu annab häirekeskusele teada, et tema endine mees, kellel on lähenemiskeeld, ahistab teda uuesti ja annab teada, et ta on Xxx kooli juures. Kolmandas kõnes täpsustab A. P juhtunut ning häirekeskus lubab informatsiooni edasi anda politseile. Kohus nendib, et kannatanu ütlustest ning asitõendi vaatlusprotokollist saab järeldada, et kannatanu ja süüdistatava vaheline distants oli väiksem, kui 100 meetrit. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et T. Gavrilov lähenes talle, mitte vastupidi. Kohtu arvates on kannatanu ja süüdistatava ütlustega tõendatud süüdistuses esitatud etteheide, et 01.11.2019 ajavahemikul 19.00 kuni 20.00 viibis süüdistatav uuesti Xxx kooli lähedal, lähenes kannatanule, andis talle kirja ja küsis miks tal pole õnnestunud naisega ühendust võtta. Kannatanu märkis (tlk 2-3), et kuna ta blokeeris T. Gavrilovi telefoninumbri, siis tuli mees uuesti tema töö juurde. Kannatanu ütluste järgi viibis ta 01.11.2019 ajavahemikul 19.00 – 20.00 Xxx kooli bussipeatuses, kui ta nägi autoparkla poolt lähenevat T. Gavrilovit. Mees oli rahulik ja ütles, et soovib talle midagi anda. 11 Kannatanu ütles T. Gavrilovile, et tal ei ole midagi vaja, kuid T. Gavrilov andis talle kirja ning küsis, miks naine ei saanud ühendust võtta. Kannatanu vastas T. Gavrilovile, et tal on teine number, kirja ta ei lugenud ja viskas selle prügikasti. T Gavrilov selgitas (tlk 94), et ta andis 01.11.2019 Xxx kooli lähedal A. Ple kirja, sest soovis temaga suhteid parandada. Kohus nendib, et kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et nende omavaheline vahemaa oli väiksem, kui 100 meetrit, sest süüdistatav andis kannatanule kirja ning selle andmine kaugemalt, kui 100 meetrit ei ole võimalik. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et T. Gavrilov lähenes talle, mitte vastupidi. Kohtu hinnangul on kannatanute A. P ja M. G, süüdistatava T. Gavrilovi ja tunnistaja L. P ütlustega tõendatud, et T. Gavrilov läks 04.11.2019 ajavahemikul 08.00 kuni 09.00 xxx Tallinnas asuvasse xxx põhikooli, lähenes M Gile lähemale kui 100 meetrit ja hakkas temaga rääkima, sest soovis pojalt A. P telefoninumbrit. Kannatanu ütluste kohaselt (tlk 2 pöördel) läks ta 04.11.2019 varahommikul pojaga xxx põhikooli. Ta oli juba bussipeatuses, kui poeg helistas ja ütles, et nägi koolis, II korrusel T. Gavrilovit. Poja sõnul küsis T. Gavrilov temalt ema telefoninumbrit ja kuna ta ehmatas, siis ta selle isale ka andis. M. Gavrilov selgitas ülekuulamisel (tlk 32-32 pöördel), et isa käis tema juures koolis ja lunis temalt välja ema telefoninumbri. M. x ütles, et isa tuli talle päris lähedale ja see oli esimeses tunnis või enne teist tundi. Kannatanu märkis, et seda nägi pealt mh ka klassijuhataja L. Tunnistaja L. P ütlustega (tlk 16) on tõendatud, et ta on M. G klassijuhataja ning ta teab ja tunneb M. G isa, sest on temaga korduvalt suhelnud. Tunnistaja märkis, et ta nägi 03.11.2019 kella 07.55 paiku, enne esimest tundi pingi peal istuvat ja telefoniga mängivat M. G. Poisi juurde tuli tema isa, kükitas ja rääkis midagi. Mis teemal isa ja poeg vestlesid, ta ei kuulnud, kuid T. Gavrilov jooksis teda märgates kohe I korrusele, väljapääsu suunas. T. Gavrilov märkis (tlk 94), et ta oli 04.11.2019 xxx põhikoolis, ta käis poja juures, võttis pojalt A. P telefoninumbri ja lahkus. Kohus nendib, et M. G, L. P ja T. Gavrilovi ütlustega on tõendatud, et M. G ja T. Gavrilovi vaheline distants oli väiksem, kui 100 meetrit. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et T. Gavrilov lähenes talle, mitte vastupidi. Kohtu hinnangul on kannatanute A. P ja M. G, süüdistatava ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et T. Gavrilov lähenes 06.11.2019 ajavahemikul 18.00 kuni 19.00 xxx asuvas xxx xxx A. Ple lähemale kui 100 meetrit; samuti on tõendatud, et pärast A. P lahkumist kaubanduskeskusest lähenes T. Gavrilov oma pojale ning hakkas nõudma, et viimane emale helistaks. Kannatanu ütluste kohaselt (tlk 6) oli ta 06.11.2019 ajavahemikul 18.00 – 19.00 pojaga xxx ja möödus keskuses asuvast xxx, kui sealt väljus kiiresti T. Gavrilov, lähenes talle ja hakkas karjuma, et kohtutäitur võttis tema arvelt raha. Süüdistatav hakkas temalt nõudma, et ta avaks poja nimele arve ja ta keeldus ning proovis mehele selgitada, et viimane peab pöörduma täituri poole. Ta läks seejärel koos mehega läbi xxx ning kui nad olid xxx juures, väljus sealt poeg, kes pidi seal teda ootama ja telefoniga mängima. Poeg küsis isalt, millal viimane nad rahule jätab ja T. Gavrilov palus mitte sekkuda, öeldes, et see on tema ja ema vaheline asi. M. G läks tagasi xxx kontorisse ja tema hakkas poest väljuma. T. Gavrilov järgnes talle. xxx väljapääsu juures ütles ta T. Gavrilovile uuesti, et ta ei kavatse aidata, mees peab pöörduma kohtutäituri poole. M. G sõnul (tlk 33 pöördel ja tlk 34) meenub talle juhtum xxx – ta oli elektroonikapoes ja mängis telefoniga, kui ema helistas, ütles, et „see Gavrilov“ püüdis ta kinni ja nad on xxx kõrval. M. G selgitas, et nägi siis ema ja isa, mõlemad karjusid. Ta läks välja ja isa nõudis kontot – isa on viimased kümmekond aastat kasutanud tema kontot. Isa tõstis löögiks käe nagu alati ja karjus. Ema hakkas isale ära ütlema, kuid isa jätkas nõudmisi. Seejärel ema hirmutas politseiga ja isa hakkas normaalselt suhtlema, seejärel läksid isa ja ema ära. Isa püüdis ema kinni ja saatis ema peatusesse – seda rääkis talle ema hiljem. Ta jäi poodi, aga siis tuli isa ja ütles, et ta helistaks oma telefonilt emale. Ta lasi isal helistada, sest ema oli isa ära blokeerinud. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (tlk 81-85) vaadeldi mh XXX turvakaamera salvestisi. Vaatlusega tuvastati, et 06.11.2019 kell 17.23 sisenes XXX peauksest kannatanu, kes liikus keskuses XXX poole. Kannatanu sisenes kontorisse ja väljus sealt. Kell 17.28 jooksis XXX 12 kontorist välja T. Gavrilov. Seejärel on näha, kuidas kannatanu ja süüdistatav liiguvad emotsionaalselt suheldes keskuse väljapäärsu suunast ja lahkuvad keskusest kell 18.
2. T. Gavrilov selgitas (tlk 94), et ta kohtus tõepoolest 06.11.2019 XXX oma endist naist, kuid see kohtumine oli juhuslik – ta nägi pangakontoris A. Pt. Naine oli M. G arve sulgenud, ta ei saanud seda kasutada ja palus naiselt kontole ligipääsu. Pärast seda, kui naine oli kaubanduskeskusest lahkunud, läks ta XXX kontorisse poja juurde ja palus viimasel emale helistada. Ise ta helistada ei saanud, sest naine on tema numbri ära blokeerinud. Kohus nendib, et kannatanu ja süüdistatava vahemaa oli tõenditest nähtuvalt väiksem, kui 100 meetrit. Süüdistatava sõnul oli kohtumine juhuslik. Kohus märgib, et kahtlemata ei ole võimalik täielikult välistada juhuslikku kohtumist isikute vahel, kellest ühele on kohaldatud teise suhtes lähenemiskeeldu. Samas tuleb ka juhuslikul kohtumisel pidada võimalusel kinni lähenemiskeelu tingimustest. Kaubanduskeskus on piisavalt suur, mis võimaldab täita kohustust hoida kannatanust kaugemale kui 100 meetrit. Antud juhul on asitõendi vaatlusprotokolliga ja kannatanu ütlustega tõendatud, et T. Gavrilov nii ei käitunud, vastupidi – ta jooksis kannatanut märgates talle järgi. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et lähenemise põhjus – soov saada juurdepääs poja arveldusarvele – ei ole see, mis õigustaks lähenemiskeelu rikkumist: uuritud tõenditest võib üheselt järeldada, et poja arve kasutamise eesmärk on vältida sundtäitmisele pööratud nõuete tasumist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 09.11.2019 ajavahemikul 13.00–14.00 läks T. G xxx Tallinnas asuvas xxx M. G ja A. Ple lähemale kui 100 meetrit. Kannatanu ütlustega (tlk 6) on tõendatud, et tal oli vaja T. Gavrilovilt kätte saada poja dokumendid. Kohtumise 09.11.2019 korraldas tema sõber A, kes helistas T. Gavrilovile ja leppis kohtumise kokku. Nad kohtusid xxx. A eemaldus, tema läks T. Gavrilovi ja M. G xxx, kus nad vestlesid. T. Gavrilov soovis M. G nimele arvet avad, ta keeldus ja palus tagastada poja dokumendid. A tuli ja palus samuti dokumendid ära anda. T. Gavrilov lubas seda teha järgmisel päeval ja uuris, kuidas ta seda teha saab. A pakkus, et T. Gavrilov helistaks talle ja siis on meestel võimalik kohtuda. Kannatanu möönis, et ta ei tohi T. Gavriloviga kohtuda, kuid märkis, et ta ei saa teisiti mehelt poja dokumente kätte. Järgmisel päeval sai ta A poja ID-kaardi – mehed kohtusid. Sünnitunnistus jäi kannatanu sõnul T. Gavrilovi kätte. Kannatanu M. G selgitas (tlk 33-33 pöördel), et emal on sõber A. Ema tahtis, et nad koos kohtuks isaga, et viimane annaks ära dokumendid. Kohtumise leppis kokku ema sõber, ema ei tahtnud kohtumisele üldse minna. Kohtumisel xxx hakkas isa karjuma, ema isaga rääkida ei tahtnud ning nad proovisid lahkuda. Isa tõstis löögiks käe. Dokumente isa ei tagastanud, need viis isa ema sõbrale alles järgmisel päeval, kuid sünnitunnistust isa ei tagastanud, öeldes, et see on tagatis. Tunnistaja A. G ütlustega (tlk 74-75) on tõendatud, et ta tunneb A. Pt ja T. Gavrilovit aastaid. Tunnistaja märkis, et ca kuu aega tagasi [tunnistaja ülekuulamine toimus 27.11.2019] helistas talle T. Gavrilov ja soovis kokku saada. Ta sai T. Gavriloviga kokku, viimane soovis, et ta helistaks A. Ple ja lepiks tema vahendusel kokku nende kohtumise. Ta helistas A. Ple ning naine oli kohtumisega nõus, tingimusel, et T. Gavrilov toob M. G sünnitunnistuse, ID-kaardi ja pangakaardi. Kohtumine toimus xxx restoranis. T. Gavrilov hakkas seal ebaadekvaatselt käituma ja ei lasknud naisel rahus olla. Dokumente ja pangakaarti T. Gavrilovil kaasas ei olnud. M. G ID-kaardi tõi T. Gavrilov talle paar päeva hiljem, pangakaardi osas selgitas T. Gavrilov, et ta kasutab seda ise ja sünnitunnistus pidi T. Gavrilovi selgituste järgi jääma mingisuguseks garantiiks. Ta ei saanud aru, mis garantiist on jutt. Asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 8185) järgi kohtusid 09.11.2019 xxx kannatanud T. Gavriloviga, lisaks nähtus salvestisel üks tundmatu meesterahvas. Süüdistatav selgitas (tlk 94 pöördel) et ta oli 09.11.2019 xxx ja sai A. P ning M. G kokku. Enne kohtumist helistas talle A. P tuttav A, kes ütles, et naine on nõus kohtuma ja rääkima, kuidas ta tagastab A poja dokumendid. Kohus leiab, et T. Gavrilovi käitumine on käsitletav lähenemiskeelu rikkumisena vaatamata sellele, et initsiatiiv kohtumiseks tuli sel korral kannatanult. Kannatanu A. P jaoks oli kohtumine vältimatult vajalik: ta soovis enda kätte saada poja dokumendid ja pangakaardi. Arvestades seda, et kannatanu majanduslik olukord ei ole tõenäoliselt kiita (kannatanu töötas koristajana ning sellisel ametikohal reeglina üle miinimumpalga ei maksta) ning seega ei ole alust väita, et kokkusaamise asemel võinuks 13 kannatanu nt pojale uue ID-kaardi lasta vormistada. Dokumentide (ja nende ärakirjade) inimesele on see oluline väljaminek. Iseenesest võib küsida miks kannatanu soostus süüdistatavaga isiklikult kokku saama ja ei korraldanud kohe dokumentide üleandmist tunnistaja A. G kaudu. A. G ja kannatanu ütlustest nähtub, et kannatanu ei tarvitsenud kohe selle variandi peale tulla. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et T. Gavrilov läks kokkulepitud kohtumisele nii, et ta ei võtnud kaasa dokumente ja pangakaarti, mille üle andmist kannatanu A. P soovis. Tunnistaja A. G ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et kohtumisel oli konkreetne eesmärk ning see oli teada ka T. Gavrilovile. Seega ei ole usutav, et süüdistatav lihtsalt unustas dokumendid kaasa võtta. Unustamise vastu räägib ka see, et kannatanu ja tunnistaja sõnul jättis T. Gavrilov järgmisel kohtumisel tunnistajaga poja sünnitunnistuse üle andmata, öeldes et see jääb tema kätte tagatiseks. Järelikult läks T. Gavrilov kannatanuga kohtuma, jättis dokumendid meelega kaasa võtmata ja kohtumisele läks ta täiesti teadlikult muul eesmärgil. Selline käitumine on kohtu hinnangul lähenemiskeelu rikkumine, sest kannatanu ei soovinud süüdistatavaga muid kontakte peale dokumentide üleandmise. Teades, et tal ei ole kannatanule anda seda, mille jaoks kannatanu üldse kohtumisega nõustus, rikkus T. Gavrilov kohtu hinnnangul A. Ple ja M. G lähenedes lähemale kui 100m (vt asitõendi vaatlusprotokoll) lähenemiskeeldu. Eeltoodu alusel on kohtu arvates tõendatud, et T. Gavrilov rikkus korduvalt ja järjepidevalt jõustunud kohtuotsusega oma poja ja endise abikaasa suhtes seatud lähenemiskeeldu ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 3312järgi.

Kohtu hinnangul pani T. Gavrilov teod toime kavatsetult. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 3312

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest karistatakse rahalise karistusega või kuni 1-aasta pikkuse vangistusega. Kohtu hinnangul on T. Gavrilovi süü suur. Süüdistatavat karistati viimati

§-de 1573 lg 1 ja 3312 järgi lõpliku liitkaristusega 1 aasta, 6 kuu ja 29 päeva vangistusega. Kandmisele kuuluv 1 aasta, 4 kuu ja 4 päeva pikkune vangistus asendati 484 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse p 6 järgi vabastati T. Gavrilov otsuse resolutiivosa kuulutamisel, so 01.10.2019 (tlk 133-134). Seega asus T. Gavrilov A. P ja M. G kontakti otsima vahetult peale vabanemist. T. Gavrilov käis uurimas, kus naine töötab, üritas intensiivselt kontakteeruda telefonitsi, varitses naist tema töökoha vahetus läheduses, käis naise ja lapse elukohas, lapse koolis jne. Kohus nendib, et lähenemiskeelu rikkumine on olnud ulatuslik ja sisuliselt ei ole kannatanud süüdistatavast peale viimase vabanemist ja enne tema vahistamist rahu saanud. T. Gavrilovi järjekindlus on mõnevõrra hirmutav, süüdistatav otsis oma endist naist mh ka häirekeskuse kaudu (tlk 19-24). Eksperdi hinnangul sai T. Gavrilov oma tegudest suurepäraselt aru (tlk 174), seega ei saa antud juhul rääkida ka sellest, et kannatanu(

1. d)on muutunud süüdistatava jaoks kinnisideeks ning T. Gavrilov vajab sellest vabanemiseks hoopis ravi. Seega ei saa T. Gavrilov vaatamata varasemale karistusele aru kahest lihtsast asjast: suhtlemiseks on vaja kahte inimest ja lähenemiskeelust tuleb kinni pidada, sest selle rikkumine on karistatav. T. Gavrilovi karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. T. Gavrilovi kahetsus kohtu hinnangul siiras ei ole. Süüdistatav küll vaikis dramaatiliselt, ohkis ja üritas oma viimases sõnas kõigest väest nn pisaraid pressida, kuid see kohut tema kahetsuse siiruses ei veenanud. Kohus ei näe, et T. Gavrilovit oleks võimalik karistada rahalise karistusega nagu seda soovisid süüdistatav ja tema kaitsja. T. Gavrilovile anti 01.10.2019 võimalus olla vabaduses, korrigeerida oma käitumist, teha üldkasulikku tööd ja minna oma eluga edasi, kuid seda võimalust süüdistatav ei kasutanud. Kohtule jääb (võib-olla ekslikult) mulje, et T. Gavrilov ei ole tänaseni adunud, et tegu on 14 karistatav ja teo eest võib mõista ka reaalse vangistuse. Sellises olukorras ei ole rahaline karistus kindlasti mitte piisav – see ei hoia ära uusi sarnaseid rikkumisi. Lisaks ei saa kohus märkimata jätta, et ka vähema süü korral oleks rahaline karistus küsitav inimese puhul, kes rahalistest kohustustest vabanemiseks kasutab oma alaealise lapse pangakontot ja –kaarti. Karistuse määra osas leiab kohus, et käesoleval juhul on kohane maksimaalne võimalik karistus, so 1-aasta pikkune vangistus. T. Gavrilovi kahetsus ei ole siiras. Süüdistatav hakkas lähenemiskeeldu rikkuma vahetult pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist (mis kätkes endas sama kuritegu samade kannatanute suhtes), rikkumine on ulatuslik ja kannatanu(
2. d)ei saanud süüdistatavast rahu ei tööl, koolis, kodus ega puhkehetkel. T. Gavrilovi suhtes kohaldati kohtueelses menetluses tõkendina vahistamist (tlk 98-100), tõkend jäi süüdistatava kohtu alla andmisel muutmata. KrMS § 306 lg 1 p 9 järgi peab kohus lahendi tegemisel otsustama, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. KrMS § 127 lg 1 järgi arvestatakse tõkendit valides mh ka kuritegude jätkamise võimalikkust. Kohtu hinnangul ei ole kahetsusväärselt võimalik T. Gavrilovile kergemaliigilist tõkendit seada: oht selles, et T. Gavrilov jätkab vabanemisel kuritegude toime panemist, on väga kõrge. T. Gavrilovile on antud korduvalt võimalusi, kuid ei katseaeg ega karistusest vabastamine üldkasuliku tööd kohaldades ei ole teda distsiplineerinu. T. Gavrilov hakkab kohtu hinnangul vabanedes suure tõenäosusega uuesti kannatanuid kimbutama. Kohtu arvates ei ole ülemäära usutav T. Gavrilovi jutt sellest, et kannatanu A. P teda enam ei huvitagi, kuna tal on uus naine (tlk 94). Süüdistatav kuulati üle 19.11.2019, kuid kõigest kalendripäevad varem oli ta üritanud kannatanuid iga hinna eest tabada. Süüdistatav pani uued teod toime ajal, mil ta tegi üldkasulikku tööd. Kriminaaltoimikus oleva arvestuse järgi (tlk 136-139) on T. Gavrilovil tegemata 468 tundi üldkasulikku tööd. Eeltoodu alusel leiab kohu, et Timur Gavrilov tuleb süüdi tunnistada

§ 3312järgi ja teda tuleb karistada 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel Timur Gavrilovile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra. Timur Gavrilovil tuleb seega ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg 2 järgi tuleb Timur Gavrilovile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust suurendada eelmise, Harju Maakohtu 01.10.2019 kohtuotsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse, so 468 (neljasaja kuuekümne kaheksa) üldkasuliku töö tunni võrra. Asendada

§ 69

lg 6, 7 alusel 468 tundi üldkasulikku tööd vangistusega 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. Timur Gavrilovile tuleb liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi tuleb Timur Gavrilovi eelvangistus arvestada karistusaja hulka ja karistusaja alguseks tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinni pidamine 18.11.

1. Timur Gavrilovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ja selle saab tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. Menetluskulu: Kriminaalasja menetluskulu on kokku 1772,40 eurot. T. Gavrilov mõisteti süüdi II astme kuriteo toime panemises, süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha, mille suurus on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 järgi kehtestati alates
2. jaanuarist
3. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on seega 876,00 eurot. T. Gavrilovile määrati kaitsja riigi õigusabi korras. Kaitsja on esitanud osutatud õigusabiteenuse eest taotlusi tasu määramiseks kogusummas 896,40 eurot. Taotlused on rahuldatud. Kaitsjatasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kriminaalasjas määrati T. Gavrilovile kohtupsühhiaatriline ekspertiis, ekspertiisikulu on 765,00 eurot. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu. 15 KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulu süüdimõistetu. Kohtu hinnangul tuleb ekspertiisikulu jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. T. Gavrilovi majanduslik olukord ei ole kiita, menetluskulude kogusumma on suur. Ekspertiis viidi asjas läbi kohtu initsiatiivil. Eeltoodu tõttu võib osa menetluskuludest (so ekspertiisitasu) jätta riigi kanda. Ülejäänud, tasumisele kuuluvad menetluskulud võib ajatada maksimaalseks võimalikuks ajaks, so 12 kuuks. Välja mõista Timur Gavrilovilt menetluskulu kokku 1772,40 eurot: sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 896,40 eurot. Jätta riigi kanda ekspertiisitasu 765,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 147,70 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud süüdistatava mobiiltelefon Nokia RM-
4. Kohtu hinnangul tuleb see otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada T. Gavrilovile. Süüdistatav viibib kinnipidamisasutuses ja seega tuleb see edastada kinnipidamisasutusele tema isiklike asjade juurde lisamiseks. Kriminaaltoimikus on 4 CD plaati kõnesalvestustega, need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada otsuse jõustumisel koos kriminaaltoimikuga. /allkirjastatud digitaalselt/